Õhtune uitaja
Linnuliikide vahele ka mõni pilt loomadest, keda on õnnestunud oma linnuotsingutel kohata. See rebane uitas mööda jõekallast, otside veel enne pimeduse saabumist miskit hamba alla. Samal ajal märgistas ta tuldud teel strateegilisi kohti, mis oma liigikaaslastele tema kohalolekut tõendab. Mind ta tähele ei pannudki, jalutas vastaskaldal minust mööda ning lahkus tagasi metsa. Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 66: vihitaja
Vihitaja on olnud mul pildis igal hooajal. Ta on üsna tavapärane lind mere ääres, kuid nagu tema teine nimi- jõgitilder ütleb, võib teda kohata ka jõe ääres. Ma olengi teda tänavu ainult jõgede ääres kohanud ja seal olen ma teda ka jäädvustada tahtnud. Olen näinud ka vihitajate pulmitamist, kahjuks ilma pildimaterjalita. Nad on pelglikud linnud, kuid mitte nii pelglikud, et oskusliku lähenemisega neist pilti ei saa. Kui olla ise rahulik ja kannatlik, õnnestub saada neist täitsa kauneid jäädvustusi. Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 65: linavästrik
Olen meelega jätnud mõned tavapärasemad liigid ootele, kuna tean, et ühel hetkel olukord soosib ning mul õnnestub hea hetk vormistada, Ka linavästrik läheb sinna liikide nimistusse. Nad on tavaliselt ääretult uudishimulikud ning tulevad näiteks rannal lamavat fotograafi väga lähedalt uurima. Antud hetk sai jäädvustatud hoopis ühe jõe ääres, kus ma tema sugulast jõgivästrikku otsimas käisin. Seekord pidin siiski leppima kahjuks vaid linavästriku jäädvustusega. Ja tegelikult tuli täisa selline pilt, mida sobis liigipildina ka esitleda :). Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 64: jõgitiir
Just eilses postituses sai esmakordselt sel aastal randtiirude intiimset hetke näidatud. Täna särab pildil aga randtiiru sugulane jõgitiir, kes võib kaugemalt vaadates olla äravahetamiseni sarnane randtiiruga. Siiski on aga heaks tunnuseks kivil puhkavat tiiru jälgides vaadata ühe asjana tema jalgu. Randtiirul on väiksed jupid, jõgitiirul pisut pikemad jalad. Ka noka värvus on randtiirudel pigem tumepunasem, jõgitiirudel heledam ning varieeruva tooniga. Eks neid määranguid on teisigi, kuid jalad ja nokk on võhikule vast lihtsaim liigi eristamise tunnisteks. Seekord tabasi jõgitiiru oma nina all olevale kivile maandumast. Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Augustis sattusin peale ka ägedale hetkele, kui jõgitiir proovis alla kugistada enda jaoks selgelt suurt kala. Lõpuni ma seda ei näinudki, kas see kala talle sisse mahtus. Aga keskendus enne ikka pikalt, kui seda pirakat sööma hakkas :).
Liik nr 63: randtiir
Sattusin mere ääres tiire jälgides peale sellele kõikse intiimsemale hetkele. Fotograaf muidugi tahabki selliseid erilisemaid momente pildile püüda, seega kõik on õige :). Tiirud olid mu nina all kivil kurameerimas, sellele kõigele eelnes ikka kingituste (kala) toomine kaasale ja võõraste lähedusest ära peletamine. Nagu näha, viis kogu eelmäng sihile ja tore, et olin selle kõige tunnistajaks. Sel aastal oli see randtiirudega ka esmane kohtumine. Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 62: kalakajakas
Eile alustatud kajaka teemadel jätkan ka täna. Seekordse liigi lisana kalakajaka paarike, kes mu viimasel käigul mere äärde tee peale ette jäi. Leidsin mooduse neile läheneda ning mõlemad korraga pildile püüda. Hindan seda väga, eriti liigipiltide juures, et nii isane kui ka emane korraga pildile püüda õnnestub. Ette ruttavalt võib öelda, et sama õnnestus ka homme näidatava liigiga :). Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 61: naerukajakas
Naerukajakas sai mul tegelikult juba aprillis jäädvustatud, kuid jäi kuidagi seisma või ootama. Kuid ilmselt on aeg ta siiski kirja panna ja teiste ning keerulisemate liikidega edasi tegeleda. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 60: must-kärbsenäpp
Kui ühes oma varasemas postituses tundsin rõõmu väike-kärbsenäpi leidmisest, siis naaber-metsatukas toimetas päris mitmeid teisigi kärbsenäppe, täpsemalt must-kärbsenäpid. Nad tulevad tihti uurima, kes nende metsatukas jalutavad, seetõttu ei ole neist head pilti liiga keeruline saada. Sel hommikul leidsin ka ühe paarikese pesakoha üles. Osadele kärbsenäppidele tundusid ka metsa püstitatud pesakastid huvi pakkuvat. Eestis lihtsasti nähtavatest kärbsenäppidest üks liik, hall-kärbsenäpp, on veel jäädvustamata, kuid see liik ei ole ka tavaliselt probleemiks olnud. On olemas ka veel kaelus-kärbsenäpp, kuid temaga kohtumist ma oodata ei julge, on ta pisut harvem tegelane meie metsades :). Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 59: sinikael-part
Teatud liikide jäädvustusega ei pea kiirustama, tasub vaid oodata hetke, millal lind ise pildile jalutab. Just nii ka sinikael-pardiga sel korral läks :). Olin jõe ääres jälgimas vesipappe ja jäälinde, kui ühel hetkel maandus kaamera ette sinikael. Jäädvustasin liigi :). Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 58: vesipapp
Vesipappi mai kuus enam naljalt ei kohta. Tulevad suurem osa vesipappe meile põhja poolt talvituma ning kevade saabudes lahkuvad suurem osa neist ka tagasi. Mõned jäävad siiski ka suveks Eestisse pesitsema. Ka tänasel pildil nähtav lind otsustas oma kaasaga mitte ära rännata ning jääda pesitsema. Õnnestus näha ära ka kindel pesitsemine, vanalinnud tassisid kordamööda sinna toitu. Pesast paistsid kohati välja ka kaks nokka, kes toitu ootasid. See on siis minu esimene kord peale sattuda pesitsevale paarikesele. Vesipappi olen korra varem ka suvisel ajal kohanud, aga siis pole olnud teadlik pesitsusest. Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 57: metsvint
Metsvindiga on sarnane teema, nagu mõned postitused tagasi ka musträstaga. Kevadeti on teda kõikjal aga kui pole hea keskkond või head tingimused tema jäädvustamiseks, siis ma pigem ootan selle klõpsu tegemisega :). Kui aga juhtub vupsama õiges kohas su nina ette, siis saab ikka see moment ja liik jäädvustatud. Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 56: mets-lehelind
Lehelindude määramine on teatud juhtudel keeruline. Mets-lehelind on üks neist, kes on oma laulu ja välimuse poolest minu jaoks ehk üks lihtsamini äratuntav lehelind. Tänasel pildil toimetav isend jagas territooriumi väike-kärbsenäpiga. Tema pildile saamine osutus isegi suuremaks väljakutseks, kui väike-kärbsenäpp. Ma muidugi soovisin saada pildile just seda hetke, kui ta oma laulujuppi siristab. Lõpuks see ka õnnestus :). Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 55: mustpea-põõsalind
Antud liik on minu jaoks piisavalt harva nähtav, kellega kohtumised saab rahulikult ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Nagu tema nimigi ütleb, on tegu põõsalinnuga ja tema armastab väga igasugustes tihnikutes ja oksarägastikes toimetada. Seekord oli õnne ja kohtasin teda üsna puhtas keskkonnas, ning mulle meelepäraselt ka isaslindu. Emane näeb üsna sarnane välja, aga on pruuni peaga. Nende laul on ka väga kaunis, paneb metsas kohe kuulatama. Tänu laulule ma ta leidsingi. Emane toimetas kuskil rägastiku sees, ning selle peale tuli ka isane kohale. Just tema tänasel pildil poseeribki. Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 54: väike-lehelind
Väga iseloomuliku ja ära tuntava silk-solk lauluga väike lind, kes suurem osa ajast pigem kõrgemal puude latvades toimetab. On ka hetki, kui ta fotograafi jaoks mõnusamas kauguses asub, siis on parim võimalus see liik ka mälukaardile salvestada :). Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 53: musträstas
On liike, kelle vajutad ära kohe, kui teda kohtad. Ja siis on liike, kelle vajutad ära vaid siis, kui keskkond ja tingimused seda soosivad :). Musträstaga ongi täpselt nii. Neid on igal pool ja palju, aga et seda õiget momenti tabada, peab näiteks 5 kuud ootama. Lõpuks jõudsin siis ära oodata momendi, mida presenteerida sooviksin. Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 52: punarind
Lisasin tänaseks peategelaseks just meelega punarinna, kuna mulle tundub ta olevat eelmises postituses nähtava väike-kärbsenäpi lähedane sugulane, vähemasti kui tema välimust vaadata. Punarind on see tegelane, kes väga kenasti laulab, aga end väga näole anda ei taha. Eks ta ühel hetkel jääb pildile nagunii, aga ma sain oma hetke möödunud nädalavahetusel lõpuks kätte- kontravalguses punase põllega sulepalli :). Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 51: väike-kärbsenäpp
Külastasin nädalavahetusel kodukandi metsa. Hommik metsas on selles osas ikka väga kihvt, et mets ärkab koos sinuga :). Ning see linnulaul, mis sulle sealt kõrvu kostab, on väga värskendav ja kohati ka kõrvu lukustav :D. Aga kohtasin just neid linnuliike, kellega kohtumist sealt lootsin ning pisut enamgi veel :). Alustakski võibolla enda jaoks selle kõige erilisemaga. Eriline selles osas, et olen seda kohtumist väga pikalt oodanud. Väike-kärbsenäpiga olen elus kohtunud vaid ühe korra, see oli juba päris rohelisel ajal. Siis sattus pildile ema ja nooruk. Aga nagu linnumaailmas ikka, on isased need, kellele on enam värve jagatud ning kes looduses silmatorkavad on. Seetõttu see sinise pea ja punase rinnaesisega isane väike-kärbsenäpp mulle huvi pakkuski. Lind (võibolla ainult see isend) oli ääretult tolerantne ning mind ülemäära palju ei peljanud. Samas hoidis alati teatavat distantsi, ei lasknud liiga lähedale. Mul polnud seda ka muidugi vaja. Fotograafide rõõmuks tõdesin ka seda, et lind valis laulmiseks alati üsna puhtad oksad, ehk kohad, kus polnud liiga palju risu-räsu. Fotograafidele see meeldib :). Teisalt on keerulisem nüanss jälle see, et ta oli üsna pimedas metsas ning kehvade valgusolude tõttu on kaamera seaded ka keskmisest kangemaks keeratud, eks seda ka pisut pildis näha. Aga nii ma siis temaga selle tunnikese hommikul veetsin, oleks võinud teda ka pikemalt vaadelda, sest tal tundus oma kindel piirkond olevat, kust ta kaugemale ei läinud. Igati tore punkt laupäevasele hommikule metsas. Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sookured
See tore paarike sattus mu kaamera ette aprilli alguses. Olid üsna lähedal ja üsna leplikud, ei pannud paaniliselt plehku, kui auto seisma jätsin. Tore oli näha nende koostööd. Kui üks sõi, siis teine vaatas ümbrust, ning kui teine sõi, siis tegeles esimene kontrollimisega. Leidsin siiski ka momendid, kus enam ei pidanud liiga teraselt ümbruskonda jälgima ning sai rahulikult koos einestada. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 50: suur-laukhani
Neid rännumehi (ja naisi) on meie põllud rändeperioodidel paksult täis. Tihti ei ole aga selle hea liigipildi jäädvustamiseks sobilikke tingimusi. Nädalapäevad tagasi sattusin aga olema sellisel künklikul maastikul, mis mulle pisut teistsugust vaadet pakkus. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 49: ronk
Olen üksikute ronkadega sel aastal mitmeid kordi kohtunud, kuid pole tahtnud lihtsalt mööda lendavat ronka taeva taustal jäädvustada. Nädalapäevad tagasi käisin aga kohas, kus oli ronkade paradiis :). Neid oli seal sadu ja sadu, paljud linnud otsisid maast sööki, paljud linnud tiirutasid õhus ringi ning tegid akrobaatikatrikke demonstreerides oma traditsioonilist pulmamängu. Igati vinge elamus sellest õhtust. Sain ka jäädvustusi, mis on hetkel piisavaks, et liik üles märkida ning nimi kirja panna :). Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 48: hallhani
Selle liigiga on mul kokkupuuted senini olnud üsna kidurad. Hallhani ei rända kevadeti-sügiseti ka nii arvukalt, et teda igalt põllult leida võiks. Olen teda kohanud vaid mõnel korral, ning ka siis üsna kaugelt möödalendu jäädvustades. Sel kevadel läks teisiti :). Just siis, kui olime venna Oliveriga hallpõsk-pütte luuramas, ilmusid samal veekogul välja kaks hallhane, kes väga uudisimulikult võsas klõpsivaid tüüpe jälgima tulid :D. Ma alati imetlen seda eluslooduse pildistamise puhul, et sa ei tea iial, kes sulle nurga tagant vastu tuleb ning kohtumised uute või teinekord eriliste liikidega ei anna sellest kuidagi ette teada, tihti juhtuvad need kohtumised juhuslikult kätte tulema :). Taas peab tõdema, et see mind selle hobi juures kõige enam köidab ning edaspidiseks energiat annab. See liik on nüüd siis ka lähedal nähtud ja jäädvustatud. Uus liik ka selle blogi jaoks ;). Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 47: hallpõsk-pütt
Pütlaste sugukonda kuuluv hallpõsk-pütt pole mu silma alla liiga tihti sattunud. Ilmselt ka seetõttu, et seda III kategooria kaitsealust liiki ongi meil vähe pesitsemas, hinnang ca 150-300 paari. Ma tean hetke seisuga vaid 1 järvekest, kus neid viimase 3 aasta jooksul näinud olen, ilmselt nad ka pesitsevad seal. Ja nagu tellitud, olid nad ka sel aastal samal ajal seal olemas. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 46: tuttvart
Tuttvartide asjaajamised õhtusel järvel piirdusid peamiselt emastele mulje avaldamisega. Seetõttu aerutati korralikult edasi-tagasi ringi, mulle sobivalt ka õige taustaga kohtades. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 45: kivitäks
Esimene selle-aastane kohtumine kivitäksiga leidis aset rannas. Lind oli alguses märkamatult end adru sisse ära peitnud kuid silm leidis pisut hämaras linnu siiski üles. Aprill 2022
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 44: punapea-vart
Jätkame loojanguvalguse piltide näitamisega :). Seekordseks peategelaseks punapea-vart, keda ikka ja jälle samas kohas igal aastal kohtan. Kaugelt vaadates part, nagu iga teine, lähemalt vaadates siiski kena punaka peaga ja punasilmne lind. Teistest partlastest pisut arglikum tegelane. Peale rännet kogunevad nad tihti väiksematesse salkadesse ning patrullivad mõnel järvel koos veel mitu kuud. Pesitsusi ma siiski oma tuttavates kohtades pole suutnud tuvastada, kuid ju nad kuskil varjulises kohas siiski pesitsevad. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 43: tuttpütt
See võiks vabalt olla jätkupostitus eilsele postitusele. Tuttpütid toimetavad koos laukudega tihti sarnastes kohtades. Küll aga on tuttpütid kindlasti kirglikumad oma pulmamängudes ja seda sigimist-sagimist nende puhul kindlasti rohkem. Küll aga on jäädvustus temast tõesti suht sarnane, käisid linnud mul samas kohas olles kordamööda vaateväljas end eksponeerimas :). Küll aga tuli tuttpütt end pisut õhtupoole näitama, kui loojuv päike eriti värvikalt valgustas. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 42: lauk
Neid musti ja piuksuvaid punasilmseid linde näeb ja kuuleb tihti roostiku vahel toimetamas. Rändelt saabudes võib neid leida ka avaramatest vetest, kus oma kaasat otsitakse või siis juba leitud kaaslasega mööda järve ringi tiirutatakse. Õiges kohas ning õige valgusega on võimalik neist saada ka päris kunstilisi pilte :). Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Magus uni
Aprillis venna Oliveriga metsiseid otsima sõites, silmasime poolel teel ühe põhupalli peal olevat kuju. Igaks juhuks peatusime ning uurisime lähemalt. Selleks oli veel viimast magusat und magav rebane. Kuna hommik oli miinuskraadidega, valitses väljas härmas olustik, mis pilti veel talvist meeleolu pakkus. Ka lund oli sel hetkel veel päris palju, mida praegu juba tikutulega otsima peab :). Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sõtka lend
Kuna uusi liigipilte pole olnud mahti ette valmistada, panen mõne kihvti hetke siia vahele, mis mu kaamerasilma ette jäänud on. Narva jõel madalalt lendav emane sõtkas, kes vahepeal ka pisut tiivaga vett riivab :). Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 41: rootsiitsitaja
Olles linde juba ca 10a pildistanud, on eri liikide elupaigad selgeks saanud. Kevad ongi ka selles mõttes huvitav aeg, et võib kohata rändelt saabuvaid linde seal, kus nad üldjuhul väga palju ei tegutse. Olgugi, et mererannad pole rootsiitsitajate jaoks liiga võõrad paigad, möödub nende igapäeva elu pigem roostikus toimetades, või vähemale selle lähedal tegutsedes. Just rände ajal olen neid aga päris vee piiril adrus tegutsemas kohanud, eks just ilmselt toidurikkuse tõttu. Ka aprilli alguses tabasin mõned linnud sarnaselt adrus toimetavat, ühel avastasin kodus pilte vaadates ka rõnga jalast. Kahjuks on see piisavalt väike, millelt infot tuvastada pole võimalik. Aga selline tubli ja reipal sammul toimetav rootsiitsitaja siis liigina kirjas. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 40: kuldnokk
Kuldnokki kohtan tihti mererannas, seda ka mõned nädalad tagasi. Meri on kaldale uhtunud ka palju söödavat, mistõttu on rändelt saabujatel seal hea kõhtu kinnitada. Ei lasknud nad end häirida ka tüütust fotograafist :). Aga ei saanud vastu panna võimalusele jäädvustada seda üsna värvilise sulestikuga lindu, kes tavaliselt mööda lennates mustana näib. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 39: viupart
Viupart on üks kena ja värviline partlane, keda liiga tihti rannas ei näe. Aprilli alguses kohtasin teda laukade, kajakate ja rääkspartide seltsis toimetamas. Kahjuks oli näha vaid isaslind, kuid eks isased ongi linnumaailmas need silmatorkavama sulestikuga isendid. Huvitav, miks inimeste maailamas see trend vastupidiselt on kujunenud :D. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 38: ristpart
Ristparte leiab pea igast rannast, kuhu minna. Vähemasti lahesoppides on alati mõni paarike kenasti olemas. Tihti nad pildi jaoks poseerida ei taha, kuid kui olla rannal madalam, kui muru, siis võivad nad su eest päris lähedalt möödud. Taas on kenasti nii emaslind, kui ka isaslind pildile jäänud. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 37: rääkspart
On aeg üles riputada ka pilte partlastest, kes fotosilma ette sel kevadel juba jäänud. Üheks neist on rääkspart, kes kenasti mulle pildile sättis :). Tore on alati liigi mõlema soo esindajad korraga pildile püüda, hea õppematerjal partlaste ära tundmiseks :). Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 36: sookurg
Sookured on rändelt tagasi juba päris pikka aega. Tulid nad esimeste hulgas, kuid pildile neid varasemalt ei õnnestunud saada. Pisut kõrvalteid kammides leidsin aga üsna kodu lähistelt ühe paarikese, kes mu kohalolust end liigselt segada ei lasknud ning jalutsid üsna lähedal põllul ringi, samal ajal ussikesi jms otsides. Pildil minu silmis isane lind, oli ta kasvult pisut suurem ning kevadele ja pulmitamisele kohaselt ka kenasti end puhvi ajanud. Neile omast häälitsemist ja tantsusamme sel õhtul siiski ei demonstreeritud. Ju see hommikune rituaal :). Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 35: hallrästas
Tabasin hallrästa seltskonna ühelt heinamaalt sulavee lombis süüa otsimas. Alguses olid üsna pelglikud, kuid kui autoga kauemaks sinna seisma jäin, siis tulid tagasi, kus enne olid. Loojangu-eelne päike pakkus pilti ka pisut enam värve. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 34: karvasjalg-viu
Selle aasta talvele tagasi vaadates, oli mul karvasjalg-viu nägemise osas suuri kahtlusi. Teatavasti on antud liik sarnaselt hiireviule peamiselt näriliste toiduline ja väga sarnaste eluviisidega. Sel talvel oli nii palju ja pikalt lund ning selgelt polnud see viudele eelistatud olukord. Seetõttu polnud sel talvel ka hallõgijat näiteks näha, samuti paljuski hiirtest toituv lind. Nüüd, kui suurem lumi taandunud, on antud liigid platsis ja kohati isegi päris suurearvuliselt. Ehk siis õnnestus ka karvasjalg siiski pildile saada. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 33: talvike
Talvike liigitub pigem tavaliste lindude gruppi, kuigi sellist head liigipilti temast jällegi liiga kerge ehk saada polegi. Antud juhul tegi selle foto enda jaoks paremaks see, et linnud (2tk) toimetasid maas, lumehangede peal, süües taimede seemneid. Jäi üks neist siis sellises keskkonnas ka kaamerasilma ette. Ei olnud kitsi seda hetke jäädvustama. Kena särtsaka välimusega tsiitsitajate sugukonda kuuluv lind. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 32: nõmmelõoke
Vot antud liigiga olen ma varasemalt (teadlikult) kohtunud vaid 1 korra. Ma isegi tänaseni ei tea ühtki head ja kindlat kohta, kus teda näha võiks. Kevadeti on rändelt saabuvaid linde siin-seal näha, kuid see ei tähenda tingimata pesitsemist. Kaks lindu olid metsatee ääres toimetamas ja süüa otsimas. Sõitsime vennaga neist mööda ning olles esimesel korral nad sealt lendu ajanud, menetlesime ja analüüsisime pisut, kellega võis tegu olla. Kõik viitas nõmmelõokestele ja nii ka oli :). Keerasime otsa ringi ning jäime kannatlikult jälgima, kuniks oma vajalikud klõpsud tehtud saime. Kahjuks nende kaunist laulu seekord kuulda ei saanud, kuid see jääb siis edaspidiseks avastuseks. Antud pilt siis selle liigi esmajäädvustus blogi jaoks. Aprill 2022.
Liik nr 31: metsis
Kui mõnele linnuhuvilisele uhked isased metsised tee peale ette jooksevad, siis mul ja vennal Oliveril pole seevastu siiani vedanud. Oleme jätkuvalt isase lehviku otsinguil. Ka aprilli alguses vihje peale vaatlema sõites me isaste metsistega ei kohtunud, kuid lohutuseks saime tunnikese vaadelda kahe emase metsise tegemisi. Nokkisid nad rahumeeli tee pealt sinna tormiga kukkunud männiokkaid. Ühel hetkel jõudis päike juba nii kõrgele, et kiired ka tagataustal olevat metsa valgustama hakkasid, siis sai ka tänane klõps ära tehtud. Isasega peab veel vaeva nägema, küll me ka ühel ilusal hommikul temaga kohtume :). Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 30: kühmnokk-luik
Kühmnokk-luik kuulub samamoodi sinna tavaliste liikide kategooriasse, kelle pildile püüdmiseks erilist vaeva nägema üldiselt ei pea. Sel kevadel sattusime poistega mere äärde, kui oli selline sombune ilm. Ühel hetkel hakkas mere pealt tohutult udutama ja tekkis tunne, et nüüd pean selle liigi ära vajutama :). Märts 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 29: kaelustuvi
Kui tavaliselt sooviks linnust pilti pigem lähedalt ning portreena, siis mulle toimib ka kaugemalt ning väikest seltskonda jäädvustada. Rändelt saabumise ajal on mingi aja linnud salkadena koos, et turvalisemalt keha kinnitada ning armumängudeks ning pesitsus-hooajaks jõudu koguda. Hiljem minnakse omaette elama ja toimetama, et sügisel taas ühineda. Märts 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 28: tuuletallaja
Veel päris märtsi lõpupäevadel sai mindud suure tuule kiuste väiksele fotoringile. Autost pildistades see nii väga ei häirinud, kuid eks oli teada, et linnuelu liiga kirev sellise tormiga pole. Olin just möödumas ühest kivihunnikust, mille peal paistis väike mügarik. Lähemale jõudes nägin, et tegemist oli hoopis tuuletallajaga. Sõitsin sel hetkel temast mööda, keerasin eemal auto ringi, ning sõitsin tema suunas tagasi. Seekord juba ette valmistunult objektiiv autoaknast välja suunatud :). On teada, et üldiselt on nad enne lendu läinud, kui auto seisma jääb, seega pidin olema kavalam ja tegema pildi veel liikuvast autost :). Ohutuse mõttes seda kellegil teha ei soovita, kuid nii see pilt sündis. Ok, auto kiiruseks oli võibolla 10km/h, kuid siiski. Ning nagu arvata võiski, oli lind juba lennus, kui auto seisma jäi. Olgugi, et olin ta põgenema sundinud, leidis ta 10 sekundi jooksul omale heinamaalt kohe mingi närilise, keda aplalt sööma hakkas. Olles siiski looduse sõber, üritan alati eetliliselt oma piltide saamisele läheneda. Vahest jääb oma käitumine kripeldama, kuid seekord oli põgenema sundimise tasu siiski kõhutäis. Märts 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 27: hangelind
Oma rännakutel mere äärde, olen igal aastal hangelinde kohanud. Seega pole väga muretsenud liigi pildile saamisest. Seekord läks aga nii, et kohtasin mitut salka hoopis sisemaal, põldudel. Neist suurem seltskond sai siis ka suuremat tähelepanu. Kuna ilmataat oli kevadele vingerpussi mänginud, ning päikese asemel hoopis lume ja tormi toonud, oli see moment muidugi põnev pildile püüdmiseks. Nagu liiginimele kohaselt, oli soov nad ka oma nimele väärilises keskkonnas pildile püüda ning lõpuks see ka sellisel määral õnnestus, et liigipilt enda jaoks aksepteerida :). Märts 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 26: kiivitaja
Kevad käes, linnud aina enam saabumas ning põldudel suurtes salkades soojemaid ilmasid ootamas. Kiivitajad on koos mõne teise liigiga tavaliselt esimeste hulgas, seega märtsis juba tavaline neid tutiga tegelasi põldudel ja heinamaadel kohata. Alguses hoitakse suurematesse gruppidesse ja eks need grupid käivad tihti ka lennus, kui mõni röövlind mööda lendab. Täna nähtaval pildil läksid linnud lendu, kuna lähedalt möödus kanakull. Märts 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 25: aul
Tavaliselt on aulide suurearvuline ränne nähtav kaugemal mere peal. Mõned väiksemad salgad on kohati ka rannikuvette peatuma jäänud ja seeläbi õnnestub neid ka lähemalt pildistada. Sügiseti olen noorlinde päris lähedal rannikule kohanud, tulevad lausa portreepilti küsima :). Eks siis saab neid momente veel oodata. Liigina pilt kirjas, saab järgmistega edasi toimetada :). Märts 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 24: laululuik
Kevadel üheks esimeseks rändelt saabujaks, keda ka põldudel välja sulanud kohtadest leida võib, on laululuiged. On ka talvituvaid linde, kuid suurem osa siiski saabuvad meile rändelt. Ehk siis neid võib kohata nii põldudel, kui ka rannikul. Märtsi alguses oli üks laululuikede pere rannikul tasases vees toitumas. Seekord said siis noorluiged tähelepanu osaliseks, kuna jäid ägedalt pildile :). Märts 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 23: leevike
Eelmise postituse jätk võiks öelda :). Käisime vennaga hallpea-rähni jahil ning loomulikult jäädvustasime samal hetkel ka kõik muud sulelised, kes end ilmutasid. Üheks selliseks oli ka leevike, kelle isaslind ka lähemale tuli, emane hoidis eemale ja eelistas maast söödavat otsida. Märts 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 22: hallpea-rähn
Nüüd sain kätte enda silmis paraja pähkli. Tegelikult juba märtsi alguses, kuid ikkagi :D. Venna Oliveri kolleegi aias oli ta tihedane söögimaja külaline ja selle vihje peale me pikalt ei mõelnud, sõitsime Rakvere külje alla kohale ning jäädvustasime selle enda jaoks üsna vähe nähtava rähni. Kunagi oli ta ikka parkides kohatav lind, kuid minu hinnangul nüüd väga harva nähtavaks jäänud. 2020a õnnestus temaga sügiseses metsas kohata, kuid see oli ka nii üürike kohtumine ja omamoodi suur vedamine. Oleks väga õnnelik sellist liiki oma aias vaadelda, seega kergelt kade nende inimeste peale, kes seal elavad :). Lisaks hallpeale ilmutasid sel külmal hommikul ka suur-kirjurähnid ja üks tamme-kirjurähn. Oli kuulda eemal metsas ka musträhni kisamist. Selline rähnide paradiis siis :). Märts 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Oktoobris õnnestus näha hallpead veelkord, seekord juba sügistoonides.
Liik nr 21: kanakull
Kanakull pole liikide nimistus vast selline, keda keeruline leida. Pigem on küsimus millal ja kus teda kohtad. Sel aastal vedas nüüd kohe kevadel, sai liigi kirja, küll lihtsama lennupildi näol, kuid asi seegi. Vingeimad kohtumised kanakulliga on jäänud tavaliselt aasta teise poolde, kui noorlinnud mererandadesse liikunud on. Seal toimetavad kajakate noorlinnud on kanakullidele üsna lihtsaks saagiks.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Teine kohtumine kanakulliga leidis aset oktoobri alguses.
roxifotoblog.com 