Liik nr 58: vesipapp

Vesipappi mai kuus enam naljalt ei kohta. Tulevad suurem osa vesipappe meile põhja poolt talvituma ning kevade saabudes lahkuvad suurem osa neist ka tagasi. Mõned jäävad siiski ka suveks Eestisse pesitsema. Ka tänasel pildil nähtav lind otsustas oma kaasaga mitte ära rännata ning jääda pesitsema. Õnnestus näha ära ka kindel pesitsemine, vanalinnud tassisid kordamööda sinna toitu. Pesast paistsid kohati välja ka kaks nokka, kes toitu ootasid. See on siis minu esimene kord peale sattuda pesitsevale paarikesele. Vesipappi olen korra varem ka suvisel ajal kohanud, aga siis pole olnud teadlik pesitsusest. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 57: metsvint

Metsvindiga on sarnane teema, nagu mõned postitused tagasi ka musträstaga. Kevadeti on teda kõikjal aga kui pole hea keskkond või head tingimused tema jäädvustamiseks, siis ma pigem ootan selle klõpsu tegemisega :). Kui aga juhtub vupsama õiges kohas su nina ette, siis saab ikka see moment ja liik jäädvustatud. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 56: mets-lehelind

Lehelindude määramine on teatud juhtudel keeruline. Mets-lehelind on üks neist, kes on oma laulu ja välimuse poolest minu jaoks ehk üks lihtsamini äratuntav lehelind. Tänasel pildil toimetav isend jagas territooriumi väike-kärbsenäpiga. Tema pildile saamine osutus isegi suuremaks väljakutseks, kui väike-kärbsenäpp. Ma muidugi soovisin saada pildile just seda hetke, kui ta oma laulujuppi siristab. Lõpuks see ka õnnestus :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 55: mustpea-põõsalind

Antud liik on minu jaoks piisavalt harva nähtav, kellega kohtumised saab rahulikult ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Nagu tema nimigi ütleb, on tegu põõsalinnuga ja tema armastab väga igasugustes tihnikutes ja oksarägastikes toimetada. Seekord oli õnne ja kohtasin teda üsna puhtas keskkonnas, ning mulle meelepäraselt ka isaslindu. Emane näeb üsna sarnane välja, aga on pruuni peaga. Nende laul on ka väga kaunis, paneb metsas kohe kuulatama. Tänu laulule ma ta leidsingi. Emane toimetas kuskil rägastiku sees, ning selle peale tuli ka isane kohale. Just tema tänasel pildil poseeribki. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 54: väike-lehelind

Väga iseloomuliku ja ära tuntava silk-solk lauluga väike lind, kes suurem osa ajast pigem kõrgemal puude latvades toimetab. On ka hetki, kui ta fotograafi jaoks mõnusamas kauguses asub, siis on parim võimalus see liik ka mälukaardile salvestada :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 53: musträstas

On liike, kelle vajutad ära kohe, kui teda kohtad. Ja siis on liike, kelle vajutad ära vaid siis, kui keskkond ja tingimused seda soosivad :). Musträstaga ongi täpselt nii. Neid on igal pool ja palju, aga et seda õiget momenti tabada, peab näiteks 5 kuud ootama. Lõpuks jõudsin siis ära oodata momendi, mida presenteerida sooviksin. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 52: punarind

Lisasin tänaseks peategelaseks just meelega punarinna, kuna mulle tundub ta olevat eelmises postituses nähtava väike-kärbsenäpi lähedane sugulane, vähemasti kui tema välimust vaadata. Punarind on see tegelane, kes väga kenasti laulab, aga end väga näole anda ei taha. Eks ta ühel hetkel jääb pildile nagunii, aga ma sain oma hetke möödunud nädalavahetusel lõpuks kätte- kontravalguses punase põllega sulepalli :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 51: väike-kärbsenäpp

Külastasin nädalavahetusel kodukandi metsa. Hommik metsas on selles osas ikka väga kihvt, et mets ärkab koos sinuga :). Ning see linnulaul, mis sulle sealt kõrvu kostab, on väga värskendav ja kohati ka kõrvu lukustav :D. Aga kohtasin just neid linnuliike, kellega kohtumist sealt lootsin ning pisut enamgi veel :). Alustakski võibolla enda jaoks selle kõige erilisemaga. Eriline selles osas, et olen seda kohtumist väga pikalt oodanud. Väike-kärbsenäpiga olen elus kohtunud vaid ühe korra, see oli juba päris rohelisel ajal. Siis sattus pildile ema ja nooruk. Aga nagu linnumaailmas ikka, on isased need, kellele on enam värve jagatud ning kes looduses silmatorkavad on. Seetõttu see sinise pea ja punase rinnaesisega isane väike-kärbsenäpp mulle huvi pakkuski. Lind (võibolla ainult see isend) oli ääretult tolerantne ning mind ülemäära palju ei peljanud. Samas hoidis alati teatavat distantsi, ei lasknud liiga lähedale. Mul polnud seda ka muidugi vaja. Fotograafide rõõmuks tõdesin ka seda, et lind valis laulmiseks alati üsna puhtad oksad, ehk kohad, kus polnud liiga palju risu-räsu. Fotograafidele see meeldib :). Teisalt on keerulisem nüanss jälle see, et ta oli üsna pimedas metsas ning kehvade valgusolude tõttu on kaamera seaded ka keskmisest kangemaks keeratud, eks seda ka pisut pildis näha. Aga nii ma siis temaga selle tunnikese hommikul veetsin, oleks võinud teda ka pikemalt vaadelda, sest tal tundus oma kindel piirkond olevat, kust ta kaugemale ei läinud. Igati tore punkt laupäevasele hommikule metsas. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sookured

See tore paarike sattus mu kaamera ette aprilli alguses. Olid üsna lähedal ja üsna leplikud, ei pannud paaniliselt plehku, kui auto seisma jätsin. Tore oli näha nende koostööd. Kui üks sõi, siis teine vaatas ümbrust, ning kui teine sõi, siis tegeles esimene kontrollimisega. Leidsin siiski ka momendid, kus enam ei pidanud liiga teraselt ümbruskonda jälgima ning sai rahulikult koos einestada. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 50: suur-laukhani

Neid rännumehi (ja naisi) on meie põllud rändeperioodidel paksult täis. Tihti ei ole aga selle hea liigipildi jäädvustamiseks sobilikke tingimusi. Nädalapäevad tagasi sattusin aga olema sellisel künklikul maastikul, mis mulle pisut teistsugust vaadet pakkus. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 49: ronk

Olen üksikute ronkadega sel aastal mitmeid kordi kohtunud, kuid pole tahtnud lihtsalt mööda lendavat ronka taeva taustal jäädvustada. Nädalapäevad tagasi käisin aga kohas, kus oli ronkade paradiis :). Neid oli seal sadu ja sadu, paljud linnud otsisid maast sööki, paljud linnud tiirutasid õhus ringi ning tegid akrobaatikatrikke demonstreerides oma traditsioonilist pulmamängu. Igati vinge elamus sellest õhtust. Sain ka jäädvustusi, mis on hetkel piisavaks, et liik üles märkida ning nimi kirja panna :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 48: hallhani

Selle liigiga on mul kokkupuuted senini olnud üsna kidurad. Hallhani ei rända kevadeti-sügiseti ka nii arvukalt, et teda igalt põllult leida võiks. Olen teda kohanud vaid mõnel korral, ning ka siis üsna kaugelt möödalendu jäädvustades. Sel kevadel läks teisiti :). Just siis, kui olime venna Oliveriga hallpõsk-pütte luuramas, ilmusid samal veekogul välja kaks hallhane, kes väga uudisimulikult võsas klõpsivaid tüüpe jälgima tulid :D. Ma alati imetlen seda eluslooduse pildistamise puhul, et sa ei tea iial, kes sulle nurga tagant vastu tuleb ning kohtumised uute või teinekord eriliste liikidega ei anna sellest kuidagi ette teada, tihti juhtuvad need kohtumised juhuslikult kätte tulema :). Taas peab tõdema, et see mind selle hobi juures kõige enam köidab ning edaspidiseks energiat annab. See liik on nüüd siis ka lähedal nähtud ja jäädvustatud. Uus liik ka selle blogi jaoks ;). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 47: hallpõsk-pütt

Pütlaste sugukonda kuuluv hallpõsk-pütt pole mu silma alla liiga tihti sattunud. Ilmselt ka seetõttu, et seda III kategooria kaitsealust liiki ongi meil vähe pesitsemas, hinnang ca 150-300 paari. Ma tean hetke seisuga vaid 1 järvekest, kus neid viimase 3 aasta jooksul näinud olen, ilmselt nad ka pesitsevad seal. Ja nagu tellitud, olid nad ka sel aastal samal ajal seal olemas. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 46: tuttvart

Tuttvartide asjaajamised õhtusel järvel piirdusid peamiselt emastele mulje avaldamisega. Seetõttu aerutati korralikult edasi-tagasi ringi, mulle sobivalt ka õige taustaga kohtades. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 45: kivitäks

Esimene selle-aastane kohtumine kivitäksiga leidis aset rannas. Lind oli alguses märkamatult end adru sisse ära peitnud kuid silm leidis pisut hämaras linnu siiski üles. Aprill 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 44: punapea-vart

Jätkame loojanguvalguse piltide näitamisega :). Seekordseks peategelaseks punapea-vart, keda ikka ja jälle samas kohas igal aastal kohtan. Kaugelt vaadates part, nagu iga teine, lähemalt vaadates siiski kena punaka peaga ja punasilmne lind. Teistest partlastest pisut arglikum tegelane. Peale rännet kogunevad nad tihti väiksematesse salkadesse ning patrullivad mõnel järvel koos veel mitu kuud. Pesitsusi ma siiski oma tuttavates kohtades pole suutnud tuvastada, kuid ju nad kuskil varjulises kohas siiski pesitsevad. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 43: tuttpütt

See võiks vabalt olla jätkupostitus eilsele postitusele. Tuttpütid toimetavad koos laukudega tihti sarnastes kohtades. Küll aga on tuttpütid kindlasti kirglikumad oma pulmamängudes ja seda sigimist-sagimist nende puhul kindlasti rohkem. Küll aga on jäädvustus temast tõesti suht sarnane, käisid linnud mul samas kohas olles kordamööda vaateväljas end eksponeerimas :). Küll aga tuli tuttpütt end pisut õhtupoole näitama, kui loojuv päike eriti värvikalt valgustas. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 42: lauk

Neid musti ja piuksuvaid punasilmseid linde näeb ja kuuleb tihti roostiku vahel toimetamas. Rändelt saabudes võib neid leida ka avaramatest vetest, kus oma kaasat otsitakse või siis juba leitud kaaslasega mööda järve ringi tiirutatakse. Õiges kohas ning õige valgusega on võimalik neist saada ka päris kunstilisi pilte :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Magus uni

Aprillis venna Oliveriga metsiseid otsima sõites, silmasime poolel teel ühe põhupalli peal olevat kuju. Igaks juhuks peatusime ning uurisime lähemalt. Selleks oli veel viimast magusat und magav rebane. Kuna hommik oli miinuskraadidega, valitses väljas härmas olustik, mis pilti veel talvist meeleolu pakkus. Ka lund oli sel hetkel veel päris palju, mida praegu juba tikutulega otsima peab :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sõtka lend

Kuna uusi liigipilte pole olnud mahti ette valmistada, panen mõne kihvti hetke siia vahele, mis mu kaamerasilma ette jäänud on. Narva jõel madalalt lendav emane sõtkas, kes vahepeal ka pisut tiivaga vett riivab :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 41: rootsiitsitaja

Olles linde juba ca 10a pildistanud, on eri liikide elupaigad selgeks saanud. Kevad ongi ka selles mõttes huvitav aeg, et võib kohata rändelt saabuvaid linde seal, kus nad üldjuhul väga palju ei tegutse. Olgugi, et mererannad pole rootsiitsitajate jaoks liiga võõrad paigad, möödub nende igapäeva elu pigem roostikus toimetades, või vähemale selle lähedal tegutsedes. Just rände ajal olen neid aga päris vee piiril adrus tegutsemas kohanud, eks just ilmselt toidurikkuse tõttu. Ka aprilli alguses tabasin mõned linnud sarnaselt adrus toimetavat, ühel avastasin kodus pilte vaadates ka rõnga jalast. Kahjuks on see piisavalt väike, millelt infot tuvastada pole võimalik. Aga selline tubli ja reipal sammul toimetav rootsiitsitaja siis liigina kirjas. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 40: kuldnokk

Kuldnokki kohtan tihti mererannas, seda ka mõned nädalad tagasi. Meri on kaldale uhtunud ka palju söödavat, mistõttu on rändelt saabujatel seal hea kõhtu kinnitada. Ei lasknud nad end häirida ka tüütust fotograafist :). Aga ei saanud vastu panna võimalusele jäädvustada seda üsna värvilise sulestikuga lindu, kes tavaliselt mööda lennates mustana näib. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 39: viupart

Viupart on üks kena ja värviline partlane, keda liiga tihti rannas ei näe. Aprilli alguses kohtasin teda laukade, kajakate ja rääkspartide seltsis toimetamas. Kahjuks oli näha vaid isaslind, kuid eks isased ongi linnumaailmas need silmatorkavama sulestikuga isendid. Huvitav, miks inimeste maailamas see trend vastupidiselt on kujunenud :D. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 38: ristpart

Ristparte leiab pea igast rannast, kuhu minna. Vähemasti lahesoppides on alati mõni paarike kenasti olemas. Tihti nad pildi jaoks poseerida ei taha, kuid kui olla rannal madalam, kui muru, siis võivad nad su eest päris lähedalt möödud. Taas on kenasti nii emaslind, kui ka isaslind pildile jäänud. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 37: rääkspart

On aeg üles riputada ka pilte partlastest, kes fotosilma ette sel kevadel juba jäänud. Üheks neist on rääkspart, kes kenasti mulle pildile sättis :). Tore on alati liigi mõlema soo esindajad korraga pildile püüda, hea õppematerjal partlaste ära tundmiseks :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 36: sookurg

Sookured on rändelt tagasi juba päris pikka aega. Tulid nad esimeste hulgas, kuid pildile neid varasemalt ei õnnestunud saada. Pisut kõrvalteid kammides leidsin aga üsna kodu lähistelt ühe paarikese, kes mu kohalolust end liigselt segada ei lasknud ning jalutsid üsna lähedal põllul ringi, samal ajal ussikesi jms otsides. Pildil minu silmis isane lind, oli ta kasvult pisut suurem ning kevadele ja pulmitamisele kohaselt ka kenasti end puhvi ajanud. Neile omast häälitsemist ja tantsusamme sel õhtul siiski ei demonstreeritud. Ju see hommikune rituaal :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 35: hallrästas

Tabasin hallrästa seltskonna ühelt heinamaalt sulavee lombis süüa otsimas. Alguses olid üsna pelglikud, kuid kui autoga kauemaks sinna seisma jäin, siis tulid tagasi, kus enne olid. Loojangu-eelne päike pakkus pilti ka pisut enam värve. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 34: karvasjalg-viu

Selle aasta talvele tagasi vaadates, oli mul karvasjalg-viu nägemise osas suuri kahtlusi. Teatavasti on antud liik sarnaselt hiireviule peamiselt näriliste toiduline ja väga sarnaste eluviisidega. Sel talvel oli nii palju ja pikalt lund ning selgelt polnud see viudele eelistatud olukord. Seetõttu polnud sel talvel ka hallõgijat näiteks näha, samuti paljuski hiirtest toituv lind. Nüüd, kui suurem lumi taandunud, on antud liigid platsis ja kohati isegi päris suurearvuliselt. Ehk siis õnnestus ka karvasjalg siiski pildile saada. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 33: talvike

Talvike liigitub pigem tavaliste lindude gruppi, kuigi sellist head liigipilti temast jällegi liiga kerge ehk saada polegi. Antud juhul tegi selle foto enda jaoks paremaks see, et linnud (2tk) toimetasid maas, lumehangede peal, süües taimede seemneid. Jäi üks neist siis sellises keskkonnas ka kaamerasilma ette. Ei olnud kitsi seda hetke jäädvustama. Kena särtsaka välimusega tsiitsitajate sugukonda kuuluv lind. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 32: nõmmelõoke

Vot antud liigiga olen ma varasemalt (teadlikult) kohtunud vaid 1 korra. Ma isegi tänaseni ei tea ühtki head ja kindlat kohta, kus teda näha võiks. Kevadeti on rändelt saabuvaid linde siin-seal näha, kuid see ei tähenda tingimata pesitsemist. Kaks lindu olid metsatee ääres toimetamas ja süüa otsimas. Sõitsime vennaga neist mööda ning olles esimesel korral nad sealt lendu ajanud, menetlesime ja analüüsisime pisut, kellega võis tegu olla. Kõik viitas nõmmelõokestele ja nii ka oli :). Keerasime otsa ringi ning jäime kannatlikult jälgima, kuniks oma vajalikud klõpsud tehtud saime. Kahjuks nende kaunist laulu seekord kuulda ei saanud, kuid see jääb siis edaspidiseks avastuseks. Antud pilt siis selle liigi esmajäädvustus blogi jaoks. Aprill 2022.

Liik nr 31: metsis

Kui mõnele linnuhuvilisele uhked isased metsised tee peale ette jooksevad, siis mul ja vennal Oliveril pole seevastu siiani vedanud. Oleme jätkuvalt isase lehviku otsinguil. Ka aprilli alguses vihje peale vaatlema sõites me isaste metsistega ei kohtunud, kuid lohutuseks saime tunnikese vaadelda kahe emase metsise tegemisi. Nokkisid nad rahumeeli tee pealt sinna tormiga kukkunud männiokkaid. Ühel hetkel jõudis päike juba nii kõrgele, et kiired ka tagataustal olevat metsa valgustama hakkasid, siis sai ka tänane klõps ära tehtud. Isasega peab veel vaeva nägema, küll me ka ühel ilusal hommikul temaga kohtume :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 30: kühmnokk-luik

Kühmnokk-luik kuulub samamoodi sinna tavaliste liikide kategooriasse, kelle pildile püüdmiseks erilist vaeva nägema üldiselt ei pea. Sel kevadel sattusime poistega mere äärde, kui oli selline sombune ilm. Ühel hetkel hakkas mere pealt tohutult udutama ja tekkis tunne, et nüüd pean selle liigi ära vajutama :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 29: kaelustuvi

Kui tavaliselt sooviks linnust pilti pigem lähedalt ning portreena, siis mulle toimib ka kaugemalt ning väikest seltskonda jäädvustada. Rändelt saabumise ajal on mingi aja linnud salkadena koos, et turvalisemalt keha kinnitada ning armumängudeks ning pesitsus-hooajaks jõudu koguda. Hiljem minnakse omaette elama ja toimetama, et sügisel taas ühineda. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 28: tuuletallaja

Veel päris märtsi lõpupäevadel sai mindud suure tuule kiuste väiksele fotoringile. Autost pildistades see nii väga ei häirinud, kuid eks oli teada, et linnuelu liiga kirev sellise tormiga pole. Olin just möödumas ühest kivihunnikust, mille peal paistis väike mügarik. Lähemale jõudes nägin, et tegemist oli hoopis tuuletallajaga. Sõitsin sel hetkel temast mööda, keerasin eemal auto ringi, ning sõitsin tema suunas tagasi. Seekord juba ette valmistunult objektiiv autoaknast välja suunatud :). On teada, et üldiselt on nad enne lendu läinud, kui auto seisma jääb, seega pidin olema kavalam ja tegema pildi veel liikuvast autost :). Ohutuse mõttes seda kellegil teha ei soovita, kuid nii see pilt sündis. Ok, auto kiiruseks oli võibolla 10km/h, kuid siiski. Ning nagu arvata võiski, oli lind juba lennus, kui auto seisma jäi. Olgugi, et olin ta põgenema sundinud, leidis ta 10 sekundi jooksul omale heinamaalt kohe mingi närilise, keda aplalt sööma hakkas. Olles siiski looduse sõber, üritan alati eetliliselt oma piltide saamisele läheneda. Vahest jääb oma käitumine kripeldama, kuid seekord oli põgenema sundimise tasu siiski kõhutäis. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 27: hangelind

Oma rännakutel mere äärde, olen igal aastal hangelinde kohanud. Seega pole väga muretsenud liigi pildile saamisest. Seekord läks aga nii, et kohtasin mitut salka hoopis sisemaal, põldudel. Neist suurem seltskond sai siis ka suuremat tähelepanu. Kuna ilmataat oli kevadele vingerpussi mänginud, ning päikese asemel hoopis lume ja tormi toonud, oli see moment muidugi põnev pildile püüdmiseks. Nagu liiginimele kohaselt, oli soov nad ka oma nimele väärilises keskkonnas pildile püüda ning lõpuks see ka sellisel määral õnnestus, et liigipilt enda jaoks aksepteerida :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 26: kiivitaja

Kevad käes, linnud aina enam saabumas ning põldudel suurtes salkades soojemaid ilmasid ootamas. Kiivitajad on koos mõne teise liigiga tavaliselt esimeste hulgas, seega märtsis juba tavaline neid tutiga tegelasi põldudel ja heinamaadel kohata. Alguses hoitakse suurematesse gruppidesse ja eks need grupid käivad tihti ka lennus, kui mõni röövlind mööda lendab. Täna nähtaval pildil läksid linnud lendu, kuna lähedalt möödus kanakull. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 25: aul

Tavaliselt on aulide suurearvuline ränne nähtav kaugemal mere peal. Mõned väiksemad salgad on kohati ka rannikuvette peatuma jäänud ja seeläbi õnnestub neid ka lähemalt pildistada. Sügiseti olen noorlinde päris lähedal rannikule kohanud, tulevad lausa portreepilti küsima :). Eks siis saab neid momente veel oodata. Liigina pilt kirjas, saab järgmistega edasi toimetada :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 24: laululuik

Kevadel üheks esimeseks rändelt saabujaks, keda ka põldudel välja sulanud kohtadest leida võib, on laululuiged. On ka talvituvaid linde, kuid suurem osa siiski saabuvad meile rändelt. Ehk siis neid võib kohata nii põldudel, kui ka rannikul. Märtsi alguses oli üks laululuikede pere rannikul tasases vees toitumas. Seekord said siis noorluiged tähelepanu osaliseks, kuna jäid ägedalt pildile :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 23: leevike

Eelmise postituse jätk võiks öelda :). Käisime vennaga hallpea-rähni jahil ning loomulikult jäädvustasime samal hetkel ka kõik muud sulelised, kes end ilmutasid. Üheks selliseks oli ka leevike, kelle isaslind ka lähemale tuli, emane hoidis eemale ja eelistas maast söödavat otsida. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 22: hallpea-rähn

Nüüd sain kätte enda silmis paraja pähkli. Tegelikult juba märtsi alguses, kuid ikkagi :D. Venna Oliveri kolleegi aias oli ta tihedane söögimaja külaline ja selle vihje peale me pikalt ei mõelnud, sõitsime Rakvere külje alla kohale ning jäädvustasime selle enda jaoks üsna vähe nähtava rähni. Kunagi oli ta ikka parkides kohatav lind, kuid minu hinnangul nüüd väga harva nähtavaks jäänud. 2020a õnnestus temaga sügiseses metsas kohata, kuid see oli ka nii üürike kohtumine ja omamoodi suur vedamine. Oleks väga õnnelik sellist liiki oma aias vaadelda, seega kergelt kade nende inimeste peale, kes seal elavad :). Lisaks hallpeale ilmutasid sel külmal hommikul ka suur-kirjurähnid ja üks tamme-kirjurähn. Oli kuulda eemal metsas ka musträhni kisamist. Selline rähnide paradiis siis :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 21: kanakull

Kanakull pole liikide nimistus vast selline, keda keeruline leida. Pigem on küsimus millal ja kus teda kohtad. Sel aastal vedas nüüd kohe kevadel, sai liigi kirja, küll lihtsama lennupildi näol, kuid asi seegi. Vingeimad kohtumised kanakulliga on jäänud tavaliselt aasta teise poolde, kui noorlinnud mererandadesse liikunud on. Seal toimetavad kajakate noorlinnud on kanakullidele üsna lihtsaks saagiks.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 20: sabatihane

Sabatihase liigipildiga läks pisut enam aega, olgugi, et meie teed ristusid juba alates talvest. Nad ju väga kiired siblijad ja ega lihtne ilusat pilti saada pole. Sestap pidi pisut kauem seda head pilti ootama :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 19: põldlõoke

Kevad on olnud üsna heitlik. Kui nädalapäevad tagasi sai üle +10 kraadist kevadilma nautida ning õhk oli paks linnulaulust, siis nüüd peavad meile saabunud kevadekuulutajad oma laulukanalid tagasi tõmbama ja selle asemel külma talveilma trotsima. Pildikütina huvitusin kaadrist, kus korraga pildil nii lõoke, kui lumi. Möödunud nädalavahetusel selle ka sain. Lindudest muidugi kahju, kuid kui see talve pikendus lühiajaline nähtus on, siis saavad rändurid ehk ikka hakkama. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 18: sõtkas

Sõtkast võib meie vetes näha aastaringselt, nii merel, kui ka jõgedel. Pilt tehtud narva jõe ääres, loojangu ajal, mil kollased päikesekiired juba lindude valget sulestikku värvima hakkasid :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kohtumine saarmaga

Mõned postitused tagasi andsin juba väikse vihjena teada oma kihvtist ja emotsiooniderohkest kohtumisest Narva jõe ääres toimetava saarmaga. Mõtlesin antud kohtumist ka detailsemalt kirjeldada, kuna see oli minu jaoks vägevaid emotsioone tekitav. Seega, tänane postitus tuleb ilmselt keskmisest pikem ning rohkemate piltidega :).

Ehk siis sai märtsi alguses käidud narva jõe ääres linde piilumas. Olin seal paar tunnikest, kuni päikeseloojanguni. Olles just näinud, kuidas üks jääkoskel mu nina all konnaga mässas, olin saadud pildiseeriast väga liigutatud, kuna polnud varem seda hetke näinud. Pikemalt saab selle kohta lugeda sellest postitusest. Peale seda tabasin end mõttelt, et siin oleks reaalselt võimalik ka saarmaga kohtuda. Ei läinud kaua mööda, kui saarmas oligi mu lähistel :). Näide, kuidas unelmad ja mõtted su nina all realiseeruvad :D.

Seal tundus olema rikkalik söögikoht, kuna narva jõkke suubuv oja oli ilmselt paljude konnade talvitumispaigaks, kui ka kaladele mõnusaks kohaks, kus toimetada. Saarmas mind alguses tähele ei pannud ning käis muudkui kala püüdmas ning seejärel jää servas seda söömas. Ühel hetkel ühe kalaga jääle jõudes, märkas ta mind, kui kahtlast klõpsivat kuju.

Seejärel läks põnevaks. Istusin kaldal kivide peal, jää jalge all. Kalda lähistel olid jääle mõned augud sisse sulanud.

Ühel hetkel saarmas sukeldus ja nägin peagi endast 1m kaugusel õhema jää all tumedat kuju liikumas. Saarmas oli tulnud luurele :). Ta reaalselt tahtis aru saada, kellega minu näol tegemist on. Seal olid ka mingid mikro augud ja ta oli kuulda, kuidas ta oma nina sealt augudest läbi ajades midagigi haista püüdis. Ilmselt see siiski ei õnnestunud ning loom otsis vähe suuremaid pragusid, kust nina paremini välja pista. Ja järgmisel hetkel oligi tal ca 4m kaugusel jää raginal pea jää-august välja pistetud :).

See hetk oli minu jaoks nii ootamatu, kui koomiline üheaegselt. Oli mul ju ka ees fookuskaugus kaugemate tegelaste pidlsitamiseks ning tulles minust nii lähedal veest välja, mahtuski pea napilt kaadrisse :D. Ma ei suutnud uskuda, kuidas loom nii julge oli, kuid ta tegi nii ikka ja jälle, pistes pea ootamatult taas uuest praost välja. Ja see trall kestis nii 15-20min. Olles aru saanud, et ma vist liiga ohtlik pole, kasutas ta järgnevatel kordadel juba neid auke lisaks minu haistmisele ka kalade söömiseks. Kõiki hetki ma kahjuks pildile ei suutnud püüda, kuna pidin arvama, millisest august ta järgmisena välja tuleb ning iga järsem liigutus oleks ta eemale hirmutanud. Siis hakkas ta järk-järgult juba eemale minema, mööda jää-äärt, vahepeal end taas jää peal tervenisti ilmutamas.

Loojuv päike paistis õiges kohas ning maalis kogu kaadri kenasti kollaseks. See oli ikka tore vedamine, et ta sinna suunda liikus. Olin selleks hetkeks õnnelik ja väga erutatud sellise looduselamuse üle ning jäin kaamerast pilte vaatama. Läks mööda umbes pool tundi, päeva lõpuni oli 15 minutit veel jäänud ja olin vaikselt ära sättimas. Kui silmasin, et loom tuleb sama teed tagasi :). Aina lähemale ja lähemale ning lõpuks kordus kõik taas. Tuli taas mind neist aukudest vahtima. Seekord juba pisut julgemana, vedades end pooleldi juba jää peale.

Isegi nüüd, juba 3 nädalat hiljem, on need emotsioonid selgelt ja erksalt meeles, ning erinevate asjaolude kokkulangemisel pole isegi kõiki pilte suutnud veel valmis “ilmutada”, kuid juba nähtavad pildid on ikka midagi sellist, mida ma kunagi oodata poleks osanud. Fotograafidele öelduna saidki meie kohtumise viimased pildid tehtud juba 400mm fookuskauguse pealt, ehk et see annab juba aimdust, kuivõrd lähedale ta tuli ning kui julgelt tegutses. Peale seda viimast hetke, kui ta jääst end välja upitas, ta järsku lahkus ning ma isegi ei silmanud enam teda ka kaugustest. Kadus kui vits vette :D.

See on selgelt mu viimaste aastate kõige kihvtim looduselamus, mis mulle uueks hooajaks kenasti uut energiat andis :).

Liik nr 17: jääkoskel

Aeg liikidega edasi kulgeda, suur kevad juba käes ja uued liigid pressivad rändelt tagasi :). Jääkoskel on meil nähtav aastaläbi ning on üsna tavaline rannikulind. Küll aga kohtab neid ka jõgedel ja tänane pilt just Narva jõel kohatud linnust ongi. Olin teel jõe äärde, kui juba kaugelt kosklaid silmasin. Olles positsioonile maha istunud, hakkasid kosklad vaikselt minu suunas tagasi liikuma. Ei saanud algselt väga hästi aru, miks see koht nii populaarne oli. Oli näha, et linnud ujuvad vaikselt lähedale, vahepeal pea veel alla pistes ja justkui midagi otsides. Kuna liiga hästi end ei peitnud, siis linnud ka väga lähedale ei tulnud. Kuid siis järsku tuli eemalt lennuga üks emane, kes mulle nina ette maandus ja kohe toimetama asus. Olin selleks hetkeks lamavasse asendisse läinud, seega polnud enam liiga nähtaval. Lind pistis kohe pea veel alla ja peagi sukeldus. Üles tulles oli tal noka vahel talveunest unine rohukonn. Siis sai järsku kõik selgeks, see oli ühe oja suubumiskoht ning linnud paistsid konnadest huvituvat :). Ja nii ta siis mässas seal, konn jalgupidi noka vahel, keerutas teda üht ja teist pidi, kuni mõne minuti pärast omale kõhutäie ära teenis. Mina pole varasemalt sellist vaatepilti näinud, see oli pisut isegi üllatuseks ja pakkus korraliku elamuse kohapeal :). Loodus on ikka imeline ja seal elavad sulelised väga nutikad. Tõden seda ikka ja alati, kui looduses käin. Sellega mu õhtupoolik siiski ei piirdunud, vihjena saab ka mõnest varasemast postitusest seda välja lugeda. Sellest pikemalt aga peagi. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Halljänes

Mu viimasel retkel loodusesse kohtasin ka üht halljänest. Kõndisin mööda kujuteldavat teed, kuniks ühel hetkel võsa ragises ning üks tukkuv jänes plehku pani. Olin igaks juhuks valmis, et ta võib mind kuskil eespool veel kontrollida ja täpselt nii oligi. Ühel hetkel oli ta märkamatult tee äärde istunud ning jälgis, kes tema rahu oli häirinud. Jõudsin korraks põlvili minna ja ta jäädvustada, kuniks jänese närvid üles ütlesid ja uuesti plehku pani. Tore, kui sellised ootamatud kohtumised siiski ka pildiks jäädvustada õnnestub. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 16: väikepütt

Tegemist üldiselt talvisel ajal nähtava liigiga, kes on pigem väga arg ja pelglik. Seda tõestab iga temaga kogetud kohtumine :). Kuna lind väga väike ja arg, on senised jäädvustused olnud pigem kauged ja kehvakesed. Sel aastal õnnestus teda ühe tiigi peal pisut lähemalt näha. Üldiselt hoiavad nad ikka roostiku vahele, tiigi äärde. See tegelane oli aga korraks avarama vee peal, kuid seda ka vaid üheks pildiks :). Kõik toimus nii kiiresti, et ei olnud aega isegi võttenurka paremaks saada, oli ta selleks hetkeks juba vaateväljast kadunud, kuniks mina kõhuli olin jõudnud heita :). No mis teha, peab sellise tulemuse üle õnnelik olema, teades, kui keeruline selle liigiga tegelikult on :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Saarmas

Täpselt nädal tagasi õnnestus niigi vinge fotopäeva finaaliks kohata Narva jõe ääres saarmast. Plaanin selle kohtumise osas pikemalt rääkida mõnes oma järgnevas jätkupostituses, kuid etteruttavalt võiks juba öelda, et see tore sell otsustas mulle 1h mega looduselamust pakkuda, mis isegi nädal hiljem veel nii erksalt meeles on, nagu oleks just juhtunud :). Tänase postituse pildid on samas ka esimesed, mis tol kohtumisel aset leidsid. Edasi läks juba paaaaalju põnevamaks :D. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pargiorav

Oravad on parkides mõnusalt aktiivsemaks muutunud, käib korralik trall ja tagaajamine. Viimati sai parke külastatud veebruaris, mõtlesin, et kui juba poseeritakse, siis teen mõne pildi ka. Oli ka hetki, kui korraga oli silme all 5 oravat, kuid neid kõiki pildile ei olnud võimalik talletada :). Veebruar 2022.