Händkakk

Aasta teisel päeval kohtasime venna Oliveriga Händkakku. Pikemalt kirjutasin sellest paar postitust tagasi. Aga minnes metsa lennanud linnule järgi, läbi paksu lume sumbates, õnnestus silm läbi puude ikka linnul hoida. Tõsi, peale mõningate piltide tegemist lendas ta märkamatult sealt minema, kuid õnneks õnnestus temaga veel kohtuda. Aga selline läbi puude tõusva päikese värvides taustal tundus mulle ka selline minimalism toimivat. Mõtlesin siis seda ka näidata :). Jaanuar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 4: valgeselg-kirjurähn

Üllatuslikult sattus mu kaamerasilma ette juba aasta alguses ka valgeselg-kirjurähn, keda liiga tihti ei ole näinud. Eks ta rohkem selline parkides kohatav lind ole, aga ühel aastal ma teda näiteks ei kohanudki. Ei parkides, ega metsades. Seekord vedas, sai mõnda aega selle tegelase söögiotsinguid jälgida, ning ka korralikult pildile püüda. Jaanuar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vesipapp

Veel enne, kui ma selle aasta numbri sees vesipapile külla lähen, näitan veel vähemalt üht pilti detsembrikuisest kohtumisest :). Tegelikult oli kohtumine üsna üürike, kuid mõned hetked ma sealt ikka fotokasse püüdsin. Siit pildilt siis kenasti näha vesipappide stiilset hüpet jäisesse vette. Tiivad kõrvale ja voolujooneliselt pea ees vette toidu järgi. Detsember 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väike-kirjurähn

Olen viimasel ajal päris mitmel korral väike-kirjurähni tegemistele peale sattunud. Nad on ikka jube toimekad linnud. Olles välja valinud mingi kindla oksa, toksivad nad sõna otseses mõttes kõik mm pealt läbi, et leida kuskilt mingi õnarus, kus seest söödavat leida. Nende koputamine on küll vaiksem, kuid kiirem. Selle järgi peaksid nad metsas ka juba hääle järgi tuvastatavad olema. Detsember 2021

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 3: puukoristaja

Puukoristaja on üldiselt selline liik, kes tuleb lihtsalt ära vormistada. Üldiselt midagi keerulist pole, samas ilusama pildi saamiseks peab ikka ka seda õiget momenti ootama. Arvan, et ma siit paremat pilti otsima ei hakka ja liigun edasi järgmisi noppima :). Jaanuar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Aasta loom 2022: pruunkaru

Pruunkaru on meie metsade suurim kiskja. Igal aastal on valitud nii aasta lind, kui ka aasta loom. Selle aasta loomaks sai valitud pruunkaru. Looduses ringi liikudes pole mul otsest kokkupuudet nendega siiani olnud, küll aga on õnnestunud kahel korral karude tegemisi spetsiaalsetest varjetest jälgida. Nad on ikka väga võimsad loomad, keda nähes pulss kiiremini lööma hakkab :). Juuni 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Aasta lind 2022: metskurvits

Igal aastal valib Eesti Ornitoloogiaühing välja aasta linnu, kellele aasta jooksul enam tähelepanu pööratakse. Seekord jõudis järg metskurvitsani. Minul temaga ülemäära palju häid kohtumisi olnud pole, kuid teda õhtu/hommiku hämaruses metsa kohal lendamas näha pole teab mis haruldane vaatepilt. Kui vaikuses nende möödalendu vaadelda, võib kuulda ka krooksuvaid helisid, mis on selle linnu puhul päris naljakas nüanss :). Mõned korrad oled teda ka maas (kändudel) kohanud, õnneks on saanud need hetked ka piltideks vormistada. Üldiselt tegu hämaras toimetava linnuga, mistõttu on ta loodusfotograafile paras pähkel pildile püüda. Juuni 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 2: händkakk

Liikide kogumise ajendil sai mindud koos venna Oliveriga aasta teisel päeval Ida-Virumaa ringile, sinna metsade vahele, kus varasematel aastatel värbkakke, tetresid ja metsiseid kohanud oleme. Lõpuks läks aga nii, et mitte kedagi eelpool nimetatutest me ei kohanudki, kuid päeva esimeseks ja suhteliselt ainsaks ärevamaks hetkeks sai kohtumine händkakuga. Kuna oli päikesetõusu eelne aeg, oli veel üpris hämar. Kui Oliver teda algselt tee ääres kasel silmas, läks mul mitu minutit aega, et ma ta ka ise üles leiaksin. Lindu mitte segades jäime autoga eemal seisma ning peale väikest otsimist sain suuna kätte ja tore, et händkakk suutis ikka ära oodata :). Peale paari määramiskaadrit lendas ta siiski minema metsa, kuid jäi veel nägemisulatusse metsa äärde oksale patrullima. Olgugi, et määramispilt oli käes, otsustasin siiski talle järgi minna, sest just selles suunas oli päike tõusmas ning taevas kenasti roosaks värvunud. Ida-Virumaal on väga palju lund ja isegi paksemas kuusikus liikumine osutus parajaks katsumuseks. Silma järgi hinnates oli seal ca 50cm lund. Vaikselt läbi lume sumbates jõudsin talle küll lähemale, kuid kuna lind oli jahil, oli ta päris liikuv ning lendas peagi järgmisesse kohta. Lõpuks õnnestus saada vaade läbi puude just selles suunas, kus kakk hetkeks maas oli käinud ja korraks oksale tagasi lennanud. Vedas, et kõik toimus selles suunas, kust päike tõusis. Olin selgelt õnnelik, et selline vaev end ära tasus ja minu jaoks raske liik juba aasta teisel päeval ära vormistatud sai.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Lisan siia ka selle päris esimese kaadri, mis veel üsna hämaras tehtud sai. Pilt pole suurem asi, müra suur ja kvaliteet kehvemapoolne. Siit on ka kenasti näha, kuidas lind ikka ideaalselt maskeeruda suudab ning kuidas ma teda ka mitu minutit üles ei suutnud leida :).

Liik nr 1: nurmkana

Olen eelnevatel aastatel osa võtnud Facebookis korraldatavast Linnuliikide kogumise võistlusest. Eelmine aasta otsustasin puhata ning käia looduses mitte otseselt kedagi otsimas, aga vastavalt tundele ja tahtele. Täna tunnistan seda, et tegelikult käisin looduses pigem häbematult vähe, millest on kahju. Mida vähem käid, seda vähem näed. Ehk et see oligi üks põhjuseid, miks otsustasin taas liike otsima asuda. Rekorditest rääkides pole ma varasematel aastatel hiilanud, individuaalne rekord on 182 liiki (2019), tandemine koostöös venna Oliveriga õnnestus 2020a pilte saada 198 liigist. Sel aastal rekordit võtma ei lähe, aga proovin ka mitte viimaste hulka jääda :). Nagu ka varasemalt läheb suurem rõhk kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Otsustasin ka kõik liigid läbi oma blogipostituste lasta, et huvilistel põnevam seda kõrvalt jälgida oleks :).

Selle aasta esimeseks liigiks sai Nurmkana. Kuna kohtasin neid Ida-virumaal eelmise aasta viimasel päeval, otsustasin uue aasta alguses kohe samasse kohta minna ja nad uuesti leida. Üllatuslikult…. kanad olidki täpselt samas kohas, tingimused pisut keerulisemad, kuid pildid sai koju toodud :). Nurmkana pole tavaliselt esimene liik, keda leida. Samas ka pigem ei midagi võimatut, on nad ikka igal võistlusaastal mu kaamera ette lõpuks jõudnud.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Nurmkana

Ääretult tore oli aasta viimasel päeval väikse nurmkana salgaga kohtuda. Eelnevatel päevadel looduses ringi liikudes pole õnnestunud ühtki sulelist kohata, ikka väga vaikne aeg hetkel.

Ei olnud plaanis küll mingit kokkuvõtvat postitust teha, kuid värsket pilti näidates võiks ju paari sõnaga muljetada :). Ega siin miskit palju öelda pole, pigem oli vaikne aasta. Sai küll looduses käidud, kuid aega oli oluliselt vähem, ehk siis sedavõrd vähem sai ka pildimaterjali. Siiski on, mida mäletada. Eks loodus üllatab ikka ja jälle neil hetkedel, kui sa seda kõige vähem oodata oskad.

Vaadates fotoblogi statistikat, on meeldiv tõdeda, et olenemata selle-aastasest postituste koguarvu kahanemisest, on mu blogi külastajate arv aasta aastalt tõusutrendis :). Huvilisi on vaatamas käinud 35st riigist. See on hea teadmine, et ikka ja jälle mu blogisse mu kogemusi lugema ja pilte vaatama tullakse. Järgmisel aastal olen kindlasti aktiivsem. Kihvte elamusi kõigile huvilistele uueks aastaks 🙂 !

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Roohabekas

Talvel, kui veekogud ära jäätuvad, on kõige parem ligipääs roohabekate aladele, suurtesse roomassiividesse. Antud pilt sai tehtud küll käesoleva aasta alguses, nüüd aasta lõpus pole olnud veel mahti neid otsima minna. Aga parandan selle vea kindlasti uue aasta alguses. Antud pildi tegemiseks pidin ronima puu otsa, et eemal toimetavad roohabekad pildile püüda. Väike pingutus tasus ära :). See pole mul esmane kord, kui nende pärast puu otsa roninud olen :). Eelmine kord oli asi ekstreemsem, kirjutasin sellest pikemalt selles postituses. Jaanuar 2021.

Vesipapp

Käisin möödunud nädalavahetusel vaatamas, kuidas vesipappidel läheb. Vett hetkel jõgedes väga palju, kuid vesipapp harjunud igasuguste tingimustega ning teda see jõevool juba ei heiduta. Selle napi paari tunni jooksul suutsin silmata kolme vesipappi, kes vahepeal üksteist jõel tiirutades ka taga ajasid. Hetkel on kõik jäävaba ning jõgi suur ja lai, ei tohiks ju toidunappust olla :). Aga eks see väike maadejagamine neil vist veres. Igal juhul juhtus üks isend mulle ka päris lähedale toimetama. Tundus, et kõht tal küll tühjaks ei jäänud :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pöialpoiss

Nädal tagasi metsas käies oli mõnusalt külm (ca -11*C), puud olid lumised ning talv oli oma parimas pales. Metsas sagisid nii rähnid, kui ka pöialpoisid. Olgugi, et peamiselt toimetasid pöialpoisid puude ülaosas, õnnestus mõni allpool toimetav lind ka pildile püüda. Viimast tundi hõõguv päike jättis muidu kahvatusse metsa ka pisut enam värve. Detsember 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väike-kirjurähn

Pühapäeval lihtsalt pidin metsa minema. Polnud ammu käinud, miski nagu kripeldas. Ilm oli super kaunis, ööga oli maha sadanud korralik lumevaip. Pärastlõuna oli ka tuulevaikne, kõik klappis :). Lühikesest päevast hoolimata jõudsin pisut üle 2h metsas ringi kõndida. Teadsin, et hetkel üsna rahulikus metsas midagi erilist ei toimu, või kui ka toimub, siis pigem kõrgemal puude otsas. Esimesteks häälteks olidki vaheldumisi suur-kirjurähnide koputused ning kõrgemal kuuskedes toimetavad pöialpoisid. Jäingi neid viimaseid lähemalt jälgima, kuna mõned tegelased ka pisut madalamatele okstele liikunud olid. Ühtäkki saabus vuhinaga mu pea kohale oksale hoopiski väike-kirjurähn :). Väga tore üllatus, kuna sel aastal mu teed temaga veel ristunud polnudki. Nüüd oli teada, kes mu kaaslaseks päeva viimase pooltunni jooksul olema saab :). Kihvt oli vaadata, kuidas ta pealtnäha täiesti tavalise kaseoksa kallal toimetas, koputas ikka siit ja sealt poolt oksa, kuniks leidis väikse õõnsuse, kust oma pisikese kõhutäie jälle kätte sai. Küll ikka pea ülaspidi, siis jälle tagurpidi oma keha kohta suurte küünistega oksal rippumas. Väga visa ja töökas tegelane. Seekord jäigi ta minu foto-jalutuskäigu kõige meeldejäävamaks üllatuskülaliseks. Detsember 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Udus

Koduaknast näen kaugemal põllul üht üksikut puud. Kui esimene kargem külm meil eelmise nädala alguses oli, läks kogu loodus ägedalt härma. Proovisin teha ka pilti, aga ei tundunud midagi liiga erilist (näitan seda pilti hiljem siiski :D). Läks mööda 9 päeva, maha sadas esimene lumi (kuupäeva osas siis 23.11.21). Napilt enne päikeseloojangut tuli järsku eikuskilt paks uduvaip. Vaatasin aknast välja, taas sinna põllule, üksiku puu suunas ning seekord vaatas vastu päris lummav vaatepilt. Võtsin kaamera, tegin samast kohast pildi ja seekord oli tulemus meelepärane :). November 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Ning nagu lubatud, esimese härmatise poolt ehitud loodus. Piltide vahe 9 päeva.

Talvike

Põllult söödavat otsinud talvike märkamas, et teda on märgatud :). Oktoober 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vesipapp

Sel aastal on sügis päris pikaks veninud. Varasemalt on kasvõi esimene lume-ehmatus meil selleks ajaks juba üle käinud, seekord peame veel kannatlikult ootama. Põhja poolt meile rändavad vesipapid end aga sellest segada ei lase ning on juba meie jugadele saabunud. Esimene sai eelmisel nädalavahetusel juba ära nähtud, seekord siis ilma pildita :). Aga kuna eelneval talvel sai vesipappi igast küljest ja päris palju jäädvustatud, leidub miskit ka tänase postituse illustreerimiseks näidata :). Märts 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sinised mäed

Ida-Virumaa loodus on imetlusväärne. On seal ju veerikkal ajal päris mitmeid jugasid, mida vaadelda, või siis minnes Alutaguse ürgmetsadesse, koged sellist vaikust, mis kõrvadele harjumatu on. Lisaks sellele võib võib vaadelda mere ääres Eesti mõistes pigem haruldast vaadet sinisavi mägedele. Ning kui veab ja satud sinna just tormijärgselt, kui vesi kogu mäe kenaks ja säravaks on pesnud, on see sinine vaatepilt ikka sama ebareaalne, kui eelpool nimetatud vaikuse talumine ürgmetsas :). Ida-Virumaal on, mida vaadata ja otsida. Ning nagu minu puhul tavaline, on maastikupildid enamasti tehtud telefoniga. Seda ka sel korral, sest mere äärde minnes tavaliselt ei plaani ma maastikku pildistada :). November 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Noor karu

Taaskord väike tagasivaade juunikuisele ägedale kogemusele, mil sai spetsiaalses varjes karusid vaatamas käidud. See aeg kujunes ääretult meeleolukaks ning kohtumiste(pildi)rohkeks. Tänasel pildil uue päeva hommikul enne päikesetõusu nähtud noor jõmm. Juuni 2021

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väikekajakas

Taas tutvustan blogis liiki, kes siia veel jõudnud pole. Eks sellel ole ka oma põhjus- olengi varasemalt väikekajakat vaid ühel korral kohanud (mälu järgi ca 3-4a. tagasi). Sel sügisel on olnud päris põnev. Nimelt kahe päevase vahega sai kahes Eesti eri paigus kohatud erineva väljanägemisega väikekajakaid. Esimene isend tundus algselt olevat keegi muu kajakas, kuid spetsialistide abiga sai määratud ta ikka väikekajakaks.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Teine kohtumine, kõigest 3 päeva hiljem, leidis aset linnulennult 100km ida pool, kus tabasin rannas lausa nelja isendit üheskoos kalastamas. Nad on tõesti kasvu poolest isegi väiksemad, kui naerukajakad (teistest kajakatest rääkimata). Nende harv kohtamine on reaalselt seotud sellega, et neid polegi meil palju. Erinevatel andmetel hinnatakse Eestis pesitsevat 500-1000 paari. Rände ajal võib nende arvukus randades suurem olla, eks siis on parim võimalus ka neid kohata. Linnud väga pelglikud polnud, vahepeal lendasid minust kordamööda ikka ääretult lähedalt mööda, sai nähtud ka edukat kalapüüki.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Aul

Kui tavapäraslt võib aule suurtes salkades rändeperioodil rannikul mööda lendamas kohata, siis vahest satub peale ka mõnele isendile, kes on kalda ääres toitumiseks peatunud. Aga mina pole veel enne kohanud aule jõgede peal toimetamas. Just ühe sellise noore tegelasega ma nädalapäevad tagasi kohtusin. Olime mõlemad üllatunud ning tundsime üksteise vastu huvi. Mina ikka pildistades, tema mind lähemalt ja kaugemalt uurides. Üleliia pelglik ta polnud, ju ei osanud lihtsalt inimest karta. Ega ma liiga provotseeriv ka polnud, pigem püüdsin olla liikumatu, nähtamatu ja ohutu. Lõpuks julges lind minust 5m kauguselt mööda ujuda ning oma teed minna. Väga kihvtid on sellised ootamatud kohtumised, eriti veel lindude/loomadega seal, kuhu nad tavaliselt ei kuulu ning mis pole neile omased. Iga selline kohtumine tuletab taas meelde seda, miks ma looduses ikka ja jälle neid kogemusi ja seiklusi otsin :). Oktoober 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Siidisaba

Siidisabasid olen varem ikka kord aastas vähemalt näinud. Ka möödunud nädalavahetus viis mind kokku väikse, 7-pealise seltskonnaga, et sai ka sellel aastal ikka käe valgeks :). Kui algselt nägin mõnda isendit kaugemal toimetamas, siis pisut hiljem juhtusin kokku juba palju lähemal toimetavate lindudega. Olid parasjagu kadakamarju maiustamas. Muuhulgas õnnestus saada üks isend pildile ebaharilikult novembris õitseva rapsi taustal. Oktoober 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jäälind

Viimati, umbes nädal tagasi mere ääres käies, vaatlesin merel olevaid linde, kuniks ühel hetkel käis kõrvust läbi kiuksuv hääl. Ei pidanud teist korda kuulama, et aru saada, kellega tegu- jäälind. Koht temaga kohtumiseks kuidagi ei klappinud, kuid läksin hääle suunas uurima. Ca 10 sammu kaldast eemale kõndides kuulsin taas sama kiuksu. Siis oli selge ka see, kust hääl täpsemalt tuli. Järgmisel hetkel oligi jäälind mul eemal nähtaval, oli just lennanud kõrkja peale mind piiluma. Hetk kestis 1-2sekundit, kuid jõudsin ikka pildi koju tuua. Sügisese rände ajal on võimalik jäälide ka mere ääres kohata, ning eks neid noori tegelasi satub igale poole. See on teine kord, kui jäälinnuga mere ääres kohtun. Eelmisest korrast eristab vaid asjaolu, et seekord polnud läheduses ühtki suurt jõge, kus ta peamine elupaik olla võiks, seega puhtalt rändel olev lind. Oktoober 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pöialpoiss

Ei möödu retke loodusesse, mille käigus pöialpoistega ei kohtu :). Ning kui vähegi võimalik, siis püüan neid väikseid tegelasi ka pildile püüda. Tihti see ei õnnestugi, või ei saa kätte soovitud tulemust, vahest siiski veab, kui lind ise pisut uudishimu üles näitab :). Pilt möödunud nädalast, kui leidsin mere ääres jalutades ühe üksiku pöialpoisi kibuvitsa põõsast toimetamast. Oktoober 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Virmalised

Minu viimasest virmaliste pildistamisest on möödas pea 5a :). Miks? Kui täpne olla, siis pole midagi tähelepanuväärset vahepeal ka juhtunud. Täpsemalt on viimased aastad olnud päikese aktiivsuse madalseis, mistõttu pole päike liiga bravuurikas olnud. Nüüd on aktiivsus taas tõusuteel ning sel nädalal registreeriti kesmisest suurem, ehk X1 klassi purse, mis osakesi ka Maa suunas pildus. Sellest esimesi sai “maitsta” ka täna öösel. Polnud midagi liiga märkimisväärset, kuid piisavalt, et fotokas toa aknast välja suunata :). Näitan mõnda pilti, mis ca 1h jooksul jäädvustatud sai. Voka, Ida-Virumaa.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sabatihane

Viimasel ajal olen täheldanud, et inimesed näevad ja pildistavad palju sabatihaseid. Tundub, et sellel liigil on olnud edukas aasta, järglasi palju ning nüüd vastu talve on toimekalt liikvele asutud. Läksin ka mina möödunud pühapäeval metsa, lootuses neid kohata ja nii läkski. Sain napid pool tundi metsas kolada, kui väike seltskond minust möödus. Mõni isend oli piisavalt julge, et mind ka lähemalt uurima tulla. Oktoober 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Suur-kirjurähn

Töökoda, kus suur-kirjurähn käbisid üksteise järel töötleb. Üldjuhul leiab need töökojad metsas üles siis, kui teatud puude all suuremat sorti “näritud” käbide hunnik silma hakkab :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kivirullija

Mõni aeg tagasi kirjutasin pikemalt, kuidas kohtasin augustis sel aastal esmakordselt kivirullijat. Sellest kohtumisest sündis ägedaid pilte, millest mõnda jätkupildina ka edaspidi näitan. Nagu näha, huvitus kivirullija ka muudest asjades, peale kivide ja sealt vahelt leitud toidu :). Vahepeal kõndis mööda kivist rannikut ringi sulg noka vahel. Ei teagi, miks ta sellega ringi toimetas, teatavasti pole ju ilus võõraste sulgedega eputada :). August 2021

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liivatüll

Kahlajad on kiired lendajad, kuid vahest õnnestub nad ikka kaadrisse püüda :). August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tamme-kirjurähn

Praegusel ajal on metsad täitunud rähnidega. Kuigi rähnid on enamasti paigalinnud, otsustavad mõned rähnid ka rändele asuda. Osad rähnid rändavad ka soomest ja mujalt põhja poolt meile talveks, kus nende jaoks kliima pehmem on. Eks seetõttu on ka hetkel juba neid omajagu meie metsadesse lisandunud. Tänasel pildil siiski üks kevadine hetk, mil ühe tamme-kirjurähni paarikesega kohtusin ning nad koos ka pildile sain. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väikerüdi

Sel suvel sai neid ikka päris palju kohatud, kui kõrvale võtta kõik eelnevad aastad. Kui tavaliselt õnnestus mõnes kahlajate pundis teiste seast mõne üksiku väikerüdi leida, siis ühel augusti õhtul õnnestus suisa kohtuda ca 40 pealise väikerüdide seltskonnaga. Täiesti ootamatu leid enda silmis. Üks pildike siis väikerüdist temale omases keskkonnas, adru keskel. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Arusisalik

Antud postitus tuleb jätkuna mu viimasele arusisaliku postitusele. Ehk et tore kohtumine arusisalike perekonnaga, kes minuga pärast juba nii ära harjusid, et endale kõigest 5cm kaugusele pildistama lubasid. Antud pildile sai jäädvustatud hetk, kui sisalik lõunauinakule jäi. Hiljem kodus pildilt vaatasin, et kui sisalik magab, siis kaugemalt vaadates näib ta ka magades justkui ümbrust jälgivat. Silmalau all on justkui tumedam osa, mis kaugemalt vaadates ära petab, nagu sisalik piiluks ikkagi :). Evolutsiooniline kaitse kiskjatele segadusse ajamast. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Järvekaur

Järvekaur on meil nähtav peamiselt rändeperioodil, Eestis neid üldiselt pesitsemas ei leia (või siis väga vähearvuliselt). Rände ajal võib neid tavaliselt mööda lendamas näha, kuid augustis õnnestus üht isendit ka kalda lähedal vees jäädvustada. Oli ta algselt kaldale lähemal, kuid kuniks mul õnnestus paremale positsioonile jõuda, oli juba pisut kaugemale merele triivinud. See oli mul esimene kord teda ranniku lähistel vees kohata. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Rebane

Sügise alates on hea meenutada eelmise aasta seika, kui kohtasin mere ääres kivi peal olevat rebast. Vaeseke oli hädas sealt ära tulemisega, ju ei tahtnud märjaks saada. Vaatepilt oli igal juhul väga kummaline, aga eks loodus ongi ettearvamatu. Pikemalt saab sellest kohtumisest lugedas eelmise aasta postitusest. Okt 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kuldnokk

Selle aasta linnust ehk kuldnokast polegi sel aastal teab mis palju postitusi teinud. Kui aus olla, siis pole nad mu teele ka väga sattunud. Mõned nädalad tagasi oli aga üks isend mere ääres mu lähistel toimetamas ning oli ka nõus pisut ootama, et linnuhuviline oma hetke vormistatud saaks :). September 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pöialpoiss

Kui hetkel metsas toimetavad seenelised välja arvata, oli eilse hommiku mets isegi üllatavalt vaikne. Lootsin päikesetõusu aegu näha ja kuulda rohkem toimetamist. Eks värvulised hakkavad sügise/talve lähenedes juba rohkem kokku koonduma. Peale mõnetunnist vähemaktiivsemat aega sattusin lõpuks ühte suuremasse seltskonda, mis koosnes pöialpoistest, tutt-tihastest, rasvatihastest, mõnest üksikust musttihasest ning porrist. Huvitaval kombel jäid sellest kohtumisest peamiselt pildid pöialpoistest sellisteks, mida muu ebaõnnestunud kraami hulgast esile tõsta. Eks pöialpoistega on alati keeruline, on nad ju väiksed ja nobedad ja kahjuks pea alati ka kõrgemal kuuseokste vahel toimetamas. Kui ikka lolli järjekindlusega koos nende seltskonnaga edasi kulgeda ja teraselt otsida, leiab vahest neid ka paari meetri kõrguselt (või isegi maapinnalt) toimetamas. Siis on see parim moment nendest ka kenad pildid koju tuua. Kui oskused, tehnika suutlikkus, valgus ja õnn sinu poolel on, siis tuledki vähemalt mõne õnnestunud kaadriga koju :). Parem ju ikka, kui mitte midagi. Üks neist õnnestunud hetkedest ka täna vaatamiseks. September 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kivirullija

Selle kihvti linnuga kohtusin esmakordselt 2019a septembris. On ta siiski piisavalt vähearvuline tegelane, kes väga kaamerasilma ette sattunud pole. Eelmisel aastal sai teda korralikult otsitud, kuid tulemuseta. Sel aastal, täpsemalt augustis, õnnestus teda suisa kahes eri kohas paari nädalase vahega kohata.
Viimane kohtumine leidis aset päeva päris viimastel hetkedel, enne päikeseloojangut. Peale mitmetunnist maas lamamist olid kondid külmad, olin parasjagu ära sättimas, kui üksik kivirullija minust möödus. Koheselt keerasin otsa ringi ning läksin edasi sinnapoole, kus ta toimetama lendas. Tean, et tegu pole üldiselt väga pelgliku linnuga, kuid kuna toimetab koos teiste kahlajatega samas kambas, siis võib kellegi teise hädakisa ka kivirullija lendu ajada. Püüdsin väga vaikselt linnule läheneda ning ilma vahejuhtumiteta jõudsin nn õigesse kohta, kus lind juba piisavalt nägemisulatuses oli. Kuna oli päeva viimane pooltund, siis ei tahtnud neid väga häirida ning jäin eemale lihtsalt ootama, et linnud mulle ise läeneksid :). Vana hea taktika, mis väga tihti toimib. Ka sel korral tuli kivirullija minu suunas, mitte päris sinna, kuhu ma teda ootasin, kuid piisavalt lähedale, et temast loojuva päikese taustavalgusega pildi kätte saaksin. Tore, et lind mind usaldas ning mulle ka sel aastal kaunid hetked pakkus. August 2021.

Kikka pildile, et näha suuremalt:

Kährik

Juunis käidud karuvarjes sai lisaks karudele näha ka mõnda kährikut. Üldiselt olid nad ka heaks indikaatoriks, et teada saada, millal karud tulevad :). Umbes täpselt minut enne karude saabumist oli muidu rahus toimetanud kährikud tuhatnelja platsilt põgenemas. Siis oligi paras aeg end valmis seada ja kiireneva pulsiga harjuda :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väiketüll

See noor väiketüll on just saabunud ühe teise tülli terrotooriumile ning oma suuruse tõestamiseks tegi oma tiivad kenasti lahti, et “maa-omanik” teda kardaks. Kahjuks sellest esinemisest kasu polnud ja seal toimetanud liivatülli vanalind peletas saabunu kiiresti eemale. Aga, kes ei proovi, sel pole isegi võimalust õnnestumiseks :). August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Mink

Pilt esimesest kohtumisest mingiga. Pikemalt kirjutasin sellest ühes eelnevas postituses. Küll võib aga tagantjärgi tõdeda, et kuigi mink ei tundunud üleliia julge loom olevat, oli ta siiski piisavalt uudishimulik, et teda luuravat kuju mitmeid kordi uudistama tulla :). Eks neid hetki juhtub tihti, kui keegi sind kõrvalt jälgib või kuskilt piilub. Tihti ei saa need hetked kahjuks fotona jäädvustatud. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Hilisõhtune soorüdi

Eelmisel nädalavahetusel pikutasin taas veepiiril, ning vaatlesin toituvaid kahlajaid. Kui päike juba peitu oli pugenud ja valgust vähevõitu oli, proovisin vahelduseks midagi teistsugust jäädvustada. Kuna soorüdid toitudes mingit tööriista või õmblusmasinat meenutavad, tahtsin pilti tuua liikumis-efekti, kus kiirelt edasi tagasi liikuv pea pildile uduselt jääks. Niiviisi on arusaadavam, et tehtav töö toimub suurel kiirusel. Ja nii siis mõned kaadrid saada õnnestuski. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Arusisalik

Sisalikke pole juba pikalt pildistanud, viimasest arusisalikega kohtumisest on möödas ~9a :). Viimati maal olles sai aga üht uut perekonda nähtud ja pildistatud, kus toimetas kokku 7 isendit. Kui algselt tundusid nad väga arad tegelased olema, siis hiljem õnnestus sõpradeks saada ning oldi kenasti nõus pikemalt poseerima :). August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Heletilder

Tavaliselt on nii, et kui rannikule jõuan, siis esimesed kahlajad, kes juba kaugelt lendu panevad, on heletildrid. Samas on õnnestunud ikka üksikisendeid ka lähemalt näha ja ka pildile saada. Augusti alguses sai aga ühe mudalombi äärde maha prantsatatud ning taas üht heletildrit jäädvustatud. Oli ta koos tüllide ja soorüdidega suuremas seltskonnas. Kui teised linnud peale mõnda hädakisa lendu panid, siis tema jäi paigale, ega esimese valesignaali peale ära ei põgenenud. Tundus olevat selline julgem isend. Seekord sai siis vist kõige lähemalt teda jäädvustada, kohati isegi liiga lähedalt, kui lind liiga täpselt kaadrisse ära mahtus :). August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Leeterüdi

Antud postitus on selle liigi puhul ametlikult esimene :). Ehk et alles sel aastal jäi leeterüdi mulle esmakordselt pildile. Kui aus olla, siis sai teda ka eelmisel aastal kohatud, kuid siis suutsin ma meeltesegaduses oma mälukaardi enne tühjaks teha, kui pildid arvutisse jõudsid :D. Juhtub…. Võimalik, et ta on mu vaateväljas ka varasemalt olnud, kuid teadlikult ma teda enne kohanud polnud. Eks aastad linnumaailmas harivad, teadlikkus kasvab ja oskad teatud aspekte lindude puhul tähele panna. Leeterüdi pole ka kõikse arvukam läbirändaja meie rannikul, ilmselt seetõttu pole meie teed ka varasemalt kohtunud. Aga igal kevadel ja sügisel võib neid ikka kohata. Eestis ta ei pesitse. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liivatüllid

Kui ma mõned nädalad tagasi sel hilissuvel esmakordselt rännul olevaid / minevaid kahlajaid vaatama läksin, leidsin ühest mudaaugust eest 20-30 pealise pundi, millest suurema osa moodustasid liivatüllid. Pole varasemalt nii arvukat liivatüllide seltskonda jälginud, seetõttu oli põnev vaadata, kuivõrd riiakad nad omavahel olid. Tihti käis paremate söögipaikade eest võitlemine ja jagelemine. Olgugi, et need tülid kestsid kohati vaid loetud sekundid, oli neid tihti ning kohati ei teadnud, millist seltskonda jälgida :). Ka tänaselt pildilt võib näha, kuidas üks “sissetungija” eemale puksitakse. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Peitepilt

Kes on pildil 🙂 ?

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väikerüdi

Möödunud reedel sai sammud päikesetõusu ajal taas mere äärde sätitud. Praeguse kahlajate rände ajal pole raske leida kohti, kus need rändurid meie randades toituvad. Seekord suuri salkasid ei kohanud, kuid see-eest oli väiksemates salkades mõni sel aastal veel kohtamata isend :). Täpsemalt olin õnnelik mõned tunnid veetma seltskonnas, kus toimetas ka väikerüdi. Minu silmis pole ta väga arvukalt meie randadel näha, kuid mõnest suuremast soorüdide seltskonnast võib teda siiski märgata. Ta on oma kasvult selgelt väiksem kui soorüdi, see peaks juba eemalt silma hakkama. Või kui mõnda võrdlust tavapärasemate lindudega tuua, siis umbes leevikese mõõtu / kaaluga tegelane. Seekord õnnestus lamada rahulikult rannal ning vaadelda neid vahepeal suisa 2m kauguselt. Nad on ikkagi arad linnud, nagu iga teine metsik lind, kuid pikalt liikumatult rannal lebades lepivad nad sinu, kui mingi suvalise objektiga :). Taas oli lahe kogeda, kuidas see usaldus võidetakse ning sind ohuna ei võeta. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Soorüdi

Lahe on jäädvustada lindude-loomade tegevuspilte, kus lind lihtsalt ei seisa, vaid kas toitub või lehvitab tiibu, või venitab ennast. Ka sellelt pildilt võiks arvata, et lind sirutab oma jalga välja, kuid kahjuks pole loodus kõigi jaoks armuline… see soorüdi oli läbi elanud mingi vigastuse, mistõttu tal see jalg nii koguaeg oligi ning oma toiduotsinguil hüppas ringi vaid ühe jala peal. Tundus, et lind sellest siiski väga häiritud polnud, toitus mu silme all terve õhtu ning vajadusel põgenes hädakisa peale koos teiste kahlajatega. Mis teha, selline see looduse ilu ja valu kord on. Olen ennegi imelikku “vigast” soorüdi kohanud, kuid tal tundus olevat muu probleem. Selle kohta saab pikemalt lugeda ühest mu vanast postitusest. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Mink

Kohtusin ameerika naaritsa, ehk mingiga oma 12a fotograafia hobi-karjääri jooksul sel aastal esimest korda. Vilksamisi õnnestus näha teda selle aasta alguses, kuid tookord jäid mulle vaid mälupildid. Möödunud reede õhtul sai kiire suve kiuste, pika pausi järel, taas loodusesse minna ning jõe ääres mõtteid mõlgutada. Suuremate jõgede ääres loodan alati jäälindu kohata, kuid nagu järjekordne kogemus tõestab, võivad plaanid kardinaalselt teistmoodi realiseeruda :). Jäälindu silmasin paaril korral mööda kihutamas, kuid mingiga kohtumist ma oodata ei osanud. Kuna see kõik oli nii ootamatu, polnud ma ka tehnika mõistes valmis nii lähedaseks kohtumiseks, mistõttu said esmased kaadrid kohmakad… vähemalt sain miskit. Esmase kohtumise järgselt läksin talle siis ka järgi, kuna loom liikus ülesjõge. Õnnestus veel näha, kuidas ta vee alt üllatades üht noort parti taga ajas, seekord lootusetult. Seejärel kadus kaldataimede vahele, kuid pisut hilejm ristusid meie teed korra veel. Sellest piisas, et reede õhtune niigi mõnus emotsioon ka hetkede jäädvustamise mõttes produktiivseks osutus :). August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kormoranid

Ega mere ääres neid kive palju polegi, kuna kormoranid tahavad ikka kõik sellele ühele tulla. Vahest kaitstakse kivi nii kiivalt, et ei lastagi peale :).

Klikka pildile, et näha suuremalt: