Möödunud laupäeva veetsin Narva jõe ääres. Sattusin sinna alles päeva lõpus, kuid õhtu oli mõnusalt vaikne ning nauditav, tõeline restart ajule :). Vaid Peipsi poolt tulevad jääpangad tegid häält, kui vastu kaldakivisid põrkasid.
Mind huvitas peamiselt kevadine lindude liiklus. Jõe ääres oli elu ikka rikkalik: võsas toimetas väike-kirjurähn koos väikese leevikeste seltskonnaga, roostikes laulsid kordamööda rootsiitsitajad ning käblikud, mõned sookured olid maandunud madalamasse roostikku, üle jõe lendas mitu suuremat kuldnoka parve, üksik merikotkas liugles vastaskalda kohal, üksik hüüp hüüdis kaugemal kaaslast. Peale talve oli selline liigirikkus väga värskendav :). Kõige arvukamalt lendasid mööda jõge Peipsi suunas aga sõtkad. Neid oli loojangu eelsel ajal ikka väga palju, mõned lendasid kõrgemal, mõned madalal veepiidi lähedal. Neist viimastest ka tänane pilt.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kevad käes, hanged läinud. Varsti ka hangelinnud läinud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Toiduotsingul käib saarmas jõe põhjast konni ning kalasid püüdmas, Neid tuleb ta sööma jää peale. Siis vaja ka üleliigsest veest vabaneda :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Viimasest kohtumisest jäälinnuga on möödas nüüd juba mõned kuud. Meenutamaks seda päeva, lisan peategelasest veel viimase pildi. Detsember 2022
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Viimati looduses käies sattusin väiksema sabatihaste pundi peale, kes üsna rahumeelselt ühes piirkonnas toitusid. Toimetasid ikkagi sabatihastele omaselt oksalt oksale siblides, kuid käisid ümber minu olevate puude otsas ega rännanud kohe kaugustesse. Tänu sellele sain mõne pildi neist seekord ka mälukaardile salvestatud. Veebruar 2023.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kevad läheneb hooga, kuigi ilmateade seda siiski väga ei toeta :). Möödunud nädalavahetusel mere ääres käies hakkas silma, et jääkosklad olid kogunenud väiksematesse gruppidesse ning käis juba tõsisem kaaslase otsing ning üksteisega konkureerimine. Eks lindude pereelu liigub omasoodu ning looduslik kell tiksub heitlikust ilmast hoolimata lindude peades. Veebruar 2023.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Möödunud pikal nädalavahetusel käisin vesipappe luuramas. Veetase jõgedes on hetkel päris kõrge, veevool kiire. See siiski ei pidurda kuidagi vesipappide elu. Nad valivad jõgedel just need pisut madalamad kohad välja, kus nö jalg põhja läheb ja otsivad sealt omale söögipoolist. Olin kokku jõe ääres ca 3h, selle aja jooksul suutsin tuvastada 3 vesipappi. Oli tunda ka teatavat konkurentsi- kui üks lind mööda lendas, siis sel hetkel jälgitud lind tardus mõneks minutiks, et mitte konflikti sattuda. Sellest hoolimata suutsid 2 lindu vähem kui 100m vahega rahus oma igapäeva tegevusi teha. Veebruar 2023.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Selline huvitav hetk sattus mulle kaadrisse möödunud sügisel, kui olin Põõsaspea neemel lindude rännet jälgimas ja jäädvustamas. Hommikul tekkis taeva, taamal oleva metsa ja vahutava mere osas meie rahvusvärvide kombinatsioon, mida ei saanud märkamata jätta. Mustlagled olid siin nendeks peategelasteks, keda hädasti pildile juurde vaja oli :). Oktoober 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hangelinde võib meie mail peamiselt hilissügisest kuni kevadeni kohata. Läbi aastate olen neid näinud nii rannikul kui ka põldudel toimetamas. Üldiselt toimetatakse suuremates salkades, vahest olen rannikul ka üksikuid linde kohanud. Ka täna näidatav lind oli mererannas möödunud oktoobris üksi toimetamas. Mina istusin ning jälgisin mööda lendavaid linde, tema tegeles toitumisega ning vahepeal ka minu uurimisega :). Oktoober 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Talvisest metsast leiab rähne omajagu. Peamiselt küll suur-kirjusid, kuid teatud metsatukkades toimetavad alati ka valgeselg-kirjurähnid. Pisut läbi oksade ja puude piiludes sai lind omapäraselt pildile raamitud :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kaunist sõbrapäeva soovib armas luigepaarike 🙂.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Möödunud aasta kevadel kogesin lahedat ja meeldejäävat looduselamust. Sattusin peale saarma õhtustele tegevustele, mis päädis ka paljude jäädvustustega. Päris mitmed pildid avalikustasin kohe peale kohtumist selles postituses, kuid osad hetked jäid arvutisse laagerduma. Tänased hetked on saarma edukast toiduotsingust, kui lisaks konnadele ta ka väiksemaid kalu püüdis. Oli võimalus ikka väga lähedalt neid hetki ka pildistada ning näha sinna, kuhu tavaliselt pilk ei satu- saarma suhu näiteks 🙂. Ühe väikse kalakese esimene ja viimane pilk veepealsesse maailma, et minna peagi saarma kõhtu. Milline looduselamus fotograafi jaoks 🙂. Märts 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Need vähesed kohtumised värbkakkudega on näidanud, et nad on inimeste suhtes pigem tolereerivad, kui kartlikud…seda siis kuni kindla distantsini. Loomulikult pole eesmärk kunagi linnule väga lähedale jõuda, 90% juhtudest saabki kaugemalt hoopiski ägedama pildi, kus lisaks linnule teda ümbritsev keskkond pildile jääb. Aga tore teada, et see väike röövlind oma suurematest sugulas-kakkudest oluliselt julgem on. Oktoober 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Olen oma linnuotsingutel ka loomi kohanud, peamiselt kitsi ja rebaseid. Kui tingimused vähegi head tunduvad, siis olen ikka mõne pildi neist jäädvustanud. Sel detsembrikuu õhtul oli väike lootus päikest näha, vahepeal ta pilvede vahelt piilus. Just siis olin seda toredat seltskonda jälgimas, tuli ka päike mõneks hetkeks välja. Mõned neist tegelesid toitumisega, üks oli rohkem valves ning kaks olid samal ajal suhtlemas :). Tore seltskond. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Selle väikse tihasega kohtun üsna harva. Antud isendit sai kohatud ja pildistatud pargis, Ida-Virumaal. Loomulikult võib neid ka metsas, täpsemalt kuusikutes kohata, kuid ega neid kohtumisi liiga palju aastate jooksul olnud polegi. Seega peabki neid tihti parkidest söögimajade juurest otsima. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Veel eelmise aasta lõpus sai kohatud nurmkanasid. Kokku õnnestus leida isegi kolm ca 10-pealist perekonda. Kui tänasel pildil olevat lindu pildistasin, ei pannud ma algselt tähelegi, et tema kõrval oli ka teine lind. See tuli alles kodus arvutis pilte üle vaadates välja. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kui ei ütleks, et pilt tehtud detsembris, siis ei saaks seda ka kuidagi aru :). Kõik sõltub sellest, kuidas fotograaf otsustab pildi kohapeal vormistada. Kui taustaks sättida kuivanud hein ja kuldne roostik, siis on keeruline mõista, mis aastaajal on pilt tehtud. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kuigi käblikud peaks talvisel ajal olema kuskil soojemas kohas, olen neid ikka igal talvel kohanud. Tavaliselt leian neid kuskilt lahtise vee lähistel toimetamas. Viimased talved on olnud päris karmid, kuid nad on osavad risus toimetajad, ju leiavad igalt poolt süüa. Ka möödunud detsembris sattusin ühe linnuga kokku, sain muidugi kõigepealt sõimata, et talle ette jäin. Lind oli aga ka piisavalt uudishimulik, et tuli risust välja end paariks korraks näitama. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Lund ja külma ilma trotsiv vesipapp, kes enne sukeldumist pisut lendamisega hoogu kogus. Veebruar 2021.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Detsembri alguses kohtusin jäälindudega. Sel hetkel valitses väljas talve moodi ilm, lund oli päris korralikult, kuid jõed veel jäävabad. Kõik jäälinnud talveks Eestist ära ei koli ja jäävad lootma meie pehmele talvele. Viimased aastad on ilm ikka väga talvine olnud, loodame, et sel hooajal jõed jäävabana püsivad. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Uueks aasta linnuks on seekord valituks saanud Aul. Aul on partlaste sugukonda kuuluv liik. Tema inglise keelne nimigi viitab sellele: long-tailed duck (pika sabaga part). Meie rannikutel on ta peamiselt läbirändav liik, keda rändeperioodidel kevadel ja sügisel suurte parvedena möödalennul vaadelda võib. Vahest satuvad siiski mõned isendid ka rannikule lähemale toimetama, siis on võimalik neid kauneid linde ka lähemalt pildistada.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nagu suurem osa meist, on aeg vaadata tagasi, mida aastal 2022 tehtud sai. Tõttöelda oli pildistamise hobi jaoks üsna vähe aega ning kuna võtsin siiski osa linnuliikide kogumise võistlusest, pidin ikka ja jälle leidma aega, et loodusesse minna ja kauneid linde otsida ja pildile püüda. Aasta alguses arvasin eesmärgiks 150 liiki, kuid aasta lõppes kõigest hoolimata eesmärgi ületamisest, 169 linnuliigi jäädvustamisega. Tegelikult tean, et sain 170 liiki, kuid mingil põhjusel olin kustutanud jäädvustused sarvikpüttidest ning neid enam taastada polnud võimalik. Mis siis ikka, ega see võistlus mõisa peale ole :).
Kogusin aasta kokkuvõtvasse kollaaži pildid liikidest, kellega mul omajagu pusimist oli või kellega lihtsalt õnn naeratas. Kirjutan paari sõnaga neist ka pikemalt:
Händkakk– justkui mitte liiga haruldane liik, kuid kõigest hoolimata jäi 2. jaanuaril kohatud isend selle aasta ainsaks. Ka seda pilti saada oli tõeline katsumus, kuna sel hetkel oli Ida-Virumaa metsades ca 50cm lund ning läbi selle sumpamine meenutas juba sporti :). Pikemalt saab lugeda originaalpostitusest.
Värbkakk– terve aasta palju otsitud kakuline, kelle leidmise eest pean tänama venda Oliveri, kes mulle sügisel külla tuli ning mu oma kodumetsas aega parajaks tehes selle isendi leidis. Pikemalt taas originaalpostitusest.
Rabapistrik– üks selle aasta esmaliikidest, keda ma oma elu jooksul kohanud polnud. Septembris sai sätitud sammud purekkari neemele, kus leidis aset see rabapistriku kiire möödalend. Lisaks sellele kohtasin seal samal päreval ka kivirullijat, kes viimastel aastatel ikka korra pildile on tulnud. Pikemalt postituses.
Sooräts– olen temaga ikka kohtunud, kuid mitte liiga tihti. Pean temaga kohtumist alati suureks asjaks, peamiselt toimuvadki need kohtumised juhuste läbi. Pikemalt postituses.
Kõrvukräts– käisin teda oma kodu ümbruses rattaga otsimas. Sõitsin raske fotokas seljas maha 20km, kuni ma ühe õhtuse küttiva linnu leidsin. Palju vaeva, kuid tasus end igati ära. Sama retke käigus sain pildi ka võsa-ritsiklinnust. Pikemalt originaalpostitusest.
Peoleo– terve oma 13a hobifotograafi karjääri jooksul olen salamisi lootnud seda lindu kohata. Ja sel aastal see siis lõpuks tõeks saigi. Minu teine ja viimane uus liik minu liigikogus :). Pikemalt kirjutasin sellest kohtumisest postituses.
Oli põnev aasta, pisut teistmoodi kui eelmistega võrrelda, kuid eks maailm ongi pidevas muutumises ja nagu öeldakse, aastad pole vennad :).
Kena uut “Auli” aastat kõigile linnusõpradele :).
Klikka pildile, et näha suurelt:
Kui tavaliselt võtavad linnuliikide kogujad aasta lõpus veel viimast, et leida keegi harva nähtavam liik, siis minu puhul asi pisut teistmoodi. See on alati nii, et aasta jooksul mõtled, et küll ma need lihtsad liigid mingi hetk nagunii pildile püütud saan ning siis paar päeva enne aasta lõppu avastad, et pagan… Ehk siis just täna sai spetsiaalselt hõbekajaka pärast välja mindud ning see liik lõpuks pildile püütud :D. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kui eelmises postituses sai näidatud põhjatihast, siis seekord saan lisada pildi ning ka uue liigi temaga väga sarnasest salutihasest. Tuli välja, et salutihasest mul pilti polnudki, mistõttu sai sammud loodusesse sätitud. Esmalt viis tee parki, kus mõned salutihased end juba ilmutasid. Päev hiljem sai käidud metsikumas looduses ning ka seal sai mõnda salutihast kohatud. Ühest linnust sai ka paar pilti tehtud. Tõele au andes on salutihase kohtamine metsikus looduses üsna haruldane. Seetõttu eelistan pigem rabametsas tehtud kaadrit pargipildile :). Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tavaline pargis toimetav lind. Tihti segamini aetav salutihasega kellest mul pilti veel polegi. Peaks aasta viimastel päevadel selle vea veel parandama. Märts 2022
Klikka pildile, et näha suuremalt:
See kehvake pilt väike-kirjurähnist ootas taas ca aasta aega kaustas paremat jäädvustust. kuid kahjuks lind end aasta jooksul enam paremini ei näidanud, mistõttu peab antud jäädvustusega leppima. Jaanuar 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Viimane kohtumine (ja ka esimene sel aastal) leidis aset detsembri alguses. Sattusin nägema väiksemat roohabekate seltskonda, kes päris ärevalt ning pigem rutates roostikus toimetas. Tavapäraselt toituvad roohabekad pigem rahulikult roostikus ning vahetavad asukohta pigem siis, kui ohtu tajuvad. Kiirest kuhtumisest hoolimata õnnestus mälukaardile mõned pildid salvestada. Neist kahte järgmist täna ka näitan. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Aastast 2009 olen tegelenud loodusfotograafiaga, ning alates 2012 olen keskendunud lindude pildistamisele. Kui paljud loodusfotograafid on kogenud “hullude” metsistega kohtumisi, kus pildi saamine on isegi mobiiltelefoniga võimalik, siis mul õnnestus see esimene “hull” alles selle aasta sügisel kohata ning ka esmased pildid metsise isandast jäädvustada. Sel talvel olen neid aga veelgi kohanud. Novembri lõpus käisin tedre otsingul, kuid kohtasin ühel raiesmikul hoopis kahte isast metsist. Linnud olid isegi julgemad, kui algselt arvasin. Autot nad ei peljanud ning lasid mõned pildid jäädvustada, kuniks ise enne lahkusin. Üks neist ka tänasel pildil presenteeritud. November 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kõigist sellel aastal kohatud linnuliikidest on kõige kehvema pildi ja samas ühe haruldasema pildi peategelaseks hüüp. Selline huvitav kombinatsioon :). Mai kuus on hilis-hommik juba piisavalt soe, et kuumenev ja virvendav õhk pildi kvaliteedi nässu keeraks. Päästa liiga palju polnud, kuna ka teised 3 kaadrit kaugel roostiku kohal lendavast linnust olid samasugused. Aga peab rahul olema, kuna hüüp liiga tihti pildile tulla ei taha. Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sel aastal on olnud palju üllatusi. Ehk mingil põhjusel pole kohanud mõningaid lihtsaid liike, keda eelnevatel aastatel otsima ei pidanudki, nad olid väga tihti nähtaval. Üheks selliseks võib nimetada merikotkast, kes igal aastal päris tihti kaamera ette lendab. Sel aastal on aga läinud nii, et olen teda vist kokku kolmel korral näinud ka kahel korral mingi pildi saanud. Olen käinud samu radu, ei ole liiga palju uusi kohti külastanud kuid sellest hoolimata ei ole ma neid liiga palju kohanud. Üsna kummaline, kuid ega aastad pole vennad. Otsustasin taeva taustal lendava kotka asemel lisada hoopis maastikupildi merikotkaga 🙂. August 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Terve suve mõtlesin, et peaks jäälinde otsima minema ja kui mõned korrad isegi käisin, siis head pildivõimalust ei tekkinud. Liigipilt kui selline oli mul kevadest tegelikult olemas, kuid olin üsna veendunud, et saan aasta jooksul ka kaunima kaadri kätte, kuid olude sunnil sai see tõeks alles nüüd, detsembri alguses. On teada, et jäälinde kohtab hetkel veel päris mitmeski paigus Eestis. Kuigi ilmad on heitlikud, leidub jõgedes veel vaba vett. Talve süvenedes jaanuaris ja veebruaris peavad rändest loobunud jäälinnud juba keerukamates tingimustes hakkama saama. Loodame, et talv siiski väga armutu pole ning linnud oma toidu kätte saavad. Detsembri alguses kohtasin aga lausa 2 jäälindu. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nii huvitav, kui see ka pole, siis see aasta on minu silmis hallõgijaid kohe selgelt vähem näha, kui eelnevatel aastatel. Ju polnud soosivad olud õnnestunud pesitsusteks või on seal taga mingi muu põhjus. Kui varasemalt seda liiki praktiliselt otsima ei pidanud, siis sel aastal olen kamminud läbi kõik kodukandi potentsiaalsed kohad, et kasvõi ühte isendit kohata. Lõpuks see siiski ka õnnestus, kuigi päris napilt peaks mainima. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sel aastal palju otsitud liik. Peamiselt hakkasin teda alates esimese lume saabumisest otsima, just talvisel ajal olen neid enim kohanud. Piirkonnas, kus neid ikka varem näha on olnud, oli kuulda kohati kauguses vaid nende häälitsusi. Kahjuks kedagi nägemisulatusse ei sattunud. Ja niimoodi mitmeid kordi järjest. Probleem seisnes selles, et suurte roomassiivide olemasolul ongi suht väike tõenäosus neid kuskil äärealadel näha. Ehk et valima pidi väiksema piirkonna kus tõenäosus neid näha suurem. Strateegiline kohavalik tõi edu ning õnnestus ca 10-pealist seltskonda mõned minutid jälitada. Tulemuseks sain mõned linnud ka pildile püütud. Detsember 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ilmselt tekib küsimus, miks selline tänaval kohatav lihtne liik aasta viimasel kuul alles liiginimistusse jõudis… Eks vastus ongi see, et ma käin ju looduses pidlistamas ja seal ma neid ei kohta. Ehk et koduvarblane ongi peamiselt linnas kohatav liik. Ning liiga suurt pingutust tema pildile saamine samuti ei nõua :). Aga kõike seda vaid liigivõistluse nimel :). November 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Oktoobri lõpus lindude paradiisi Põõsaspea neeme külastades lootsin salamisi kohtuda ka väikekajakatega. Ilm oli tormine ning palju lootusi ei hellitanud. Õnneks ei pidanud pettuma ning ca 5-pealine seltskond minust tormi ja tuule kiuste vastutuult lennates siiski möödus. Oktoober 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Novembri lõpus sattusime vennaga peale suuremale rohevintide seltskonnale. Käidi vana viljakuivati kõrval maas ilmselt vilja nokkimas. Lähemal vaatlusel aga selgus, et sadade rohevintide hulgas oli ka üks põhjavint ära eksinud. Mulle selline üllatus meeldis, kuna põhjavinti ma sel aastal veel kohanud polnud. Milline vedamine :). November 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Külastasin oktoobri lõpus Põõsaspea neeme, kus kõik pealkirjas mainitud liigid “pildile noppisin”. Olen neid seal ka varasemalt kohanud, mistõttu oli see kindla peale minek. Nagu soovitud, nii ka kõik realiseerus ja pisut enamgi veel. Mõtlesin, et ei hakka neid samal hommikul jäädvustatud liike ükshaaval postitustena esitama, eks aasta lõpuni ka vähe päevi jäänud, vaja kõik liigid blogisse kirja saada :). Oktoober 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liik nr 153: mustvaeras (vasakpoolsed linnud)
Liik nr 154: tõmmuvaeras
Liik nr 155: järvekaur
Liik nr 156: punakurk-kaur
Liik nr 157: merivart
Olenemata kiirest suvest sai mõnikord ikka mere äärde pildistama jõutud. Pisut enne jaanipäeva sai ainus pilt merikajakast jäädvustatud. Rohkem sellele liigile aega kahjuks ei jäänud :). Juuni 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sel aastal õnnestus tumetildrit kohata vaid korra. Õigemini siis 2 isendit, kes toimetasid koos mererannal. Niimoodi on ka varasematel aastatel olnud- kui veab, siis näen neid korra :). Vähemalt neis kohtades, kus mina käin. Õnneks suutsin sellest kohtumisest mõned pildid välja võluda, et liik salvestatud saaks. August 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Mõtlesin oma selle aastase eesmärgi täitumisel lisada 150. liigiks väike-konnakotka, kuigi neid liike on mul varuks veelgi. Seda lindu sai kohatud kevadel kodust mitte liiga kaugel. Tänu spetsialistide abile sai ta lõpuks väike-konnakotkaks määratud. Tegu Eesti kotkastest kõige suurearvulisema pesitsejaga, mis oli mulle üllatuseks. Sellegipoolest ma teda liiga tihti näinud pole, vast korra aastas ikka juhtub mööda lendama. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Aasta alguses kohatud tegelane, ootas taas pikalt oma järge. Minu silmis on aga musttihane üsna vähe nähtav tihane, mistõttu meie teed liiga tihti ei ristu. Ega ma teda vahepeal rohkem kohanud olegi. Märts 2022
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nii imelik, kui selle tavapärase liigiga ka ei ole, siis minu silmis pole ta nii tavapärane miskit :D. Igal aastal ikka korra teda näen, kuid kuna suhteliselt harv liik, siis kunagi liiga head pilti temast ei saa. Sestap tuleb leppida määrangupildiga. Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Väikekosklaid võib meil kohata suhteliselt aastaringselt. Antud jäädvustus sai tehtud tegelikult kevadel, hoidsin seda pilti igaks juhuks “ootel” kaustas, lootuses näha neid veel. Kahjuks on olnud kiired ajad ning liiga palju aasta lõpus mere äärde jõudnud polegi. Ega polegi midagi hullu, aeg olemasolev kaader nähtavaks teha :). Aprill 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Selle aasta kolmandal päeval koduaknast vajutatud klõps :). Pea aasta laagerdunud, kuid ega harakast mingit lähemat kaadrit ongi raske saada, seetõttu pole ma teda aasta jooksul ka rohkem pildistanud :). Jaanuar 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Aeg on tuua välja pildid, mis kindlasti ei kuulu minu silmis nö kvaliteetsete tulemuste alla, kuid liigipildina siiski arvestatavad. Neid on mul tegelikult mitmeid, mis jäänud ootama paremaid kaadreid. Mõnda liiki polegi rohkem näinud ning enam sel aastal ei näe ka. Mõni liik on lihtsalt liiga tavaline, mida isegi ei viitsi enam uuesti taga ajama minna :). Üheks selliseks näiteks hallvares, kellest tegin klõpsu 02. jaanuaril, kuid mis siiani oodanud oma järge. Kuna ma teda aasta jooksul rohkem pildistanud pole ning tõenäoliselt enam ka taga ajama ei lähe, peab liigipildiks sobima :). Jaanuar 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Antud liigist sain esimese jäädvustuse kevadel ning ega ma teda aasta jooksul rohkem ka näinud pole. Üleüldse on ta minu silmis põhjavindi kõrval pea sama harva nähtav vintlane. Kevadel võis küll mitmeid isendeid korraga näha, kuna oli ju pulmitamise aeg, eks siis saigi paljud vähe nähtavad liigid jäädvustatud. Esmane pilt suurnokast ka blogi jaoks :). Mai 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Viimasest kohtumisest värbkakuga sai olenemata lühikesest ajast mitmeid häid jäädvustusi. Üks neist taas täna näitamiseks. Oktoober 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kanepilinnu pilt on ka pikalt ootel olnud, lootes saada pildile paremat hetke. Kahjuks pole meie teed liiga tihti ristunud, korra suvel sai veel korra lähemalt kohatud, aga selle pildi kustutasin kogemata ära :D. Minu puhul selliseid asju juhtub :D. Samamoodi kustutasin ka sarvipüti pildi, kellest mul see aasta rohkem pilte polegi. Eks elu õpetab täpsem ja hoolikam olema. Juuni 2022
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kisume välja mõned suvel tehtud hetked. Nimelt sai vennaga leitud üks pesakond noori kõrvukrätse, kes ööpimeduses piiksudes endast teada andsid, et nad ootavad väga vanemate poolt toodud sööki :). Selline toidu mangumine on nende puhul tavaline, tänu sellele piiksumisele nad ööst üles leiabki. Tänu tänavavalgustusele suutsime ühe tegelase ka üles leida. Juuli 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Rüüdaga olin päris hädas. Suve lõpus olid nad juba suuremalt liikvel, kuna koguneti rändeks. Randades ma neid ei kohanud, kuigi sotsiaalmeedias võis neist juba tihti pilte näha. Teadsin aga, et see lind, kes pesitseb rabades, võib peatuda tihti ka hoopis põldudel ning nii ma siis erinevaid kõrvalteid kammisin, päevi ja tühja käidud kordi tuli omajagu. Lõpuks mitte kaugel oma lapsepõlve kodust, kus ma neid ka eelnevatel aastatel kohanud olen, ühe suurema seltskonna leidsin. Kui päris rariteedid välja arvata, siis üks otsituim liik mul sel aastal :). Nad olid kambas üsna tundlikud ning hoidsid pigem eemale, mistõttu pidin leppima pisut kaugema jäädvustusega. Oktoober 2022.
Klikka pildile, et näha suuremalt: