Kobras

Taas üks pilt õhtust, mil sai kopraga kohtutud. Pikemalt õnnestub selle kohta lugeda sellest postitusest: LINK. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kiivitaja

Keskkonnapilt kiivitajast oma kodus (põllul), taustaks tumedamad vihmapilved, kuhu osaliselt ka loojuva päikese punakas kuma paistab. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 7

Viimane postitus meeleolukast karuvarje seeriast. Lindude pildistajana on väga värskendav vahelduseks ka loomi näha ja pildistada. See aga ei tähenda seda, et ma varjes oldud aja jooksul lindudele tähelepanu ei oleks pööranud. Siis, kui loomi polnud, oli hea linnuelu jälgida. Mõned klõpsud lindudest siis lõpetuseks vaatamiseks. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 6

Karusid juba nähtud küll. Täna vaatame, keda seal veel näha võis. Erinevatel hetkedel ilmutasid end ka 2 kährikut, kes üksteise võidu platsil kolamas käisid, kui karusid parasjagu polnud. Kähriku käitumine andis ka teada, millal karud varje juurde tulid. Nemad sörkisid minut enne metsa vahele peitu :). Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 5

Eelnevatest postitustest võis näha, et õnnestus karusid üsna valgel ajal kohata. Kuid nagu ka eelnevalt mainisin, tuli seal valges nähtud karupaar uuesti tagasi peale kella 23, kui juba üsna hämar oli. Ma tegelikult pisut isegi ootasin ja lootsin, et nad öösel tagasi tulevad, et saaks mõnda “valgemat” kuid lühemat objektiivi kasutades siiski neid pildistada. Olgugi, et nad ca 30min seal nosisid ja kordamööda vastu puid ennast sügasid, miskit väga head sealt välja võluda ei õnnestunud. Jäid nad siiski pisut kaugele. Aga sellegipoolest katsetasin ja mingid hetked ka näidata otsustasin. See on ehe näide fotograafia tulevikust, kus “mirrorless” kaameraga oluliselt kauem looduses näeb ning pildistab, kui tänaseks vanaks jäämas vanakooli peegelkaameraga. Tavainimesele mõttetu info, pildimehi ilmselt huvitab ka see tehniline pool. Allpool ka piltide andmed fotokrattidele :). Mai 2021

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 4

Seekordne varjes käimise kogemus oli väga rikkalik. Kui algselt oli soov näha vähemalt üht karu, siis lõpuks sai kokku nähtud suisa kolme erinevat karu. Varjesse minemise õhtul ning ka öösel külastanud karupaarikese järel tuli enne koitu platsile käima üks noorem tegelane, kes seal päris tükk aega edasi-tagasi ringi lonkis. Käis tegi tiiru ümber varje, läks ringiga tagasi varje ette. Hiljem viskas isegi siruli ja jäi miskit nosima. Peale mõningast toimetamist lahkus ta tuldud teed ning enam ühtki teist karu ei näinud. Jäi vaid üle nautida päikesetõusu ning vaadata toimekaid linde maas siblimas. Lisaks karudele pildistasin ma paadunud linnuhuvilisena ka seal lähistel toimetanud lide, kuid sellest täpsemalt juba jätkupostituses.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 3

Jätkame karunädalat minu silmis selle õhtu kõige põnevama tegelasega. See sõjahaavades isakaru oli tõeline jõhkard, suur, kui mägi. Ta jälgis ümbrust suure tähelepanuga ning vaatas tihti altkulmu varje suunas, kust klõpsud tulid. Hiljem pilte lähemalt vaadates olid tal näos näha ka värskelt verised sõjahaavad. Eks see armastuse eest võitlemine ju karupulma tipphetkedest on, mille jooksul isakaru oma võimekust ja mehelikkust tõestama peab. Eleri sõnul neid enam koos seal nähtud pole. Ju pulmad peetud ning igaüks tegeleb omade asjadega edasi. Huvitav hetk oli ka öösel, kuskil 2 ja 3 vahel, kui see sama karu varjest 5-10m kaugusel seisis ja urises nii mis jube. See oli päris hirmus moment, samas jälle põnev elamus, mida ilma varjes käimata ilmselt kunagi ei kogeks. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 2

Jätk eilsele postitusele. Täna näitan pilte sellest väiksemat kasvu emakarust, kes koos oma kaaslasega esimesena varje ette jõudis. Kasvuvahe oli neil isakaruga ikka suur, karvkatte värvus oli ka pigem heledam ja kohevam, kui isakarul. Kui varjesse sai peale 16 sisse mindud, siis juba 19 ajal oli paarike kohal. Toimetasid ca 15min varje ees ja lahkusid. Hiljem, ca 23 ajal tulid nad aga tagasi ning veetsid seal juba pikemalt aega. Päeval olid nad pigem tagasihoidlikud, vaiksed ja kahtlustavad. Varjest kõlanud katikuklõpsud püüdsid tihtipeale nende tähelepanu, kuid koheselt ära ei läinud. Ju on ikkagi harjunud, et midagi seal putkas toimub :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 1

Aeg liigub ruttu. Täpselt aasta tagasi sai külastatud oma elu esimest karuvarjet. Sellest käigust saab lugeda siit. Seekord, nädal tagasi, sai külastatud Eleri Lopp-Valdma poolt juhitavat karuvarjet Harjumaal. Kui eelnev Alutaguse karuvarje on mõeldud pigem karuvaatlejatele ja loodushuvilisele, siis Eleri poolt ehitatud varje on suunatud eelkõige fotograafidele. Erinevus seisnebki pildistusavade asetuses. Pildistamisavad asuvad väga maa lähedal, mistõttu saab loomi pildistada nende silmade kõrguselt. See on hea pildi saamisel vast üks olulisemaid kriteeriumiume.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et seekordne külastus oli üsna edukas. Sai nähtud 3 erinevat karu, kahte kährikut, hulganisti erinevaid linde, kogetud nii vihma kui ka uduseid tingimusi. Positiivne oli ka see, et kui tavaliselt ilmutavad karud end pigem hämaras, siis seekordne mõmmi-paarike tuli juba peale 19 õhtul, kui valgust veel metsa alla jagus. Esimesteks külalisteks oligi üks suur isakaru oma oluliselt väiksemat kasvu “neiuga”. Esimene külastus kestis ~15minutit, kuid sama paarike tuli tagasi ka peale 23, kui metsa all juba päris hämar oli. Siis veetsid nad seal oluliselt rohkem aega. Naljakas oli kuulda nende mõminat, kui end vastu puid sügasid, selline rahulolev mõmin või urin. Kahjuks päevavalges nad seda teha ei soosinud :). Üritangi nädala jooksul näidata parimaid hetki sellest 16-st tunnist, mis varjes veedetud sai.

PS. Kes on huvitatud samasse varjesse minemisest, siis Eleri kontakti saab tema kodulehelt: http://www.estoniannaturephotos.com

Need on siis esimesed hetked sellest karupaarist, kes sinna toimetama tuli. Selgelt polnud ma valmis, et nad 10m kaugusele tulevad. Karud kuulsid kaamerate klõpse, see äratas nende tähelepanu. Aga lõpuks ei paistnud see neid segavat. Eks nad ole ilmselt sellega mingit pidi ka harjunud.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Ristpart

Mõned nädalad tagasi läksin oma iga-aastasesse kohta hallpõsk-pütte otsima. Taas kord oli paarike tuttaval järvel olemas, kuid sel õhtul hoidsid nad kaugemale ning jäigi üle ooadata-vaadata, keda mul veel kohata õnnestub. Ning polnudki kaua vaja oodata, kui üks ristpardi paarike mu juurde toimetama tuli. Isane oli siiski julgem ning käis lähemalt uurimas, mis värk seal kaldal toimub. Kuna läbi kõrkjate oli vaid paar auku, õnnestuski vaid seda isast paaril korral lähemalt näha ning ka pildile püüda. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuemalt:

Kobras

Ühes oma eelnevas postituses kirjutasin põgusalt oma viimasest kohtumisest kopraga. Juhtusin roostiku ääres kõndides kuulma mingit krõbinat. Mul läks kohe kõrv kikki ning hakkasin kohe ühe kuivenduskraavi poole kiikama. Oli seal kandis palju näritud puid, mis selgelt kopra tööle viitas. Ning mõni hetk hiljem juba nägingi teda mööda seilamas.

Kuna sel hetkel ta mind märganud polnud, otsustasin liikuda pisut kaugemale tuldud teed tagasi, lootes lõigata tal tee ära ning näha teda veel. Nii läkski. Olin kükitades kraavi kaldal teda ootamas. Koht polnud parim, kuna ees oli palju kõrkjaid ning suuremaid taimi. Ning ühel momendil ta tuligi, liiga lähedalt tuli :D. Lindude pildistajana on mul alati valmidus pildistada kaugeid ja väikseid objekte (linde). Sel korral osutus see selgelt liiga pikaks fookuskaguseks, mistõttu loom enam normaalselt kaadrisse ära ei mahtunud. Pole midagi teha, pole harjunud loomi pildistama :D. Ja nii ta roniski vastaskaldale. Proovisin teda nii hästi kaardisse mahutada, kui võimalik, aga ega see väga kenasti välja ei kukkunud.

Olgugi, et pildistasin täielikus vaikuses, hakkas talle mu kahtlane kuju siiski vastaskaldal silma ning ühel hetkel hakkas tagasi vette sättima. Taaskord, palju segavaid oksi hea portree saamiseks, aga ega see mind pidurdanud klõpsimast :).

Lõpuks läks mütakas tagasi vette ning otsustas lähemalt uurima tulema, kellega tegu. Küll hiilis kõrkjate vahel edasi-tagasi, kuniks oli lõpuks jõudnud minust ca 4m kaugusele. Ma muidugi tegin samal hetkel pilte, mis hilisemal vaatamisel üsna kasutuskõlbmatuna tundusid… loom oli selgelt liiga lähedal mulle. Kogu see kohtumine siis päädis sellega, et kobras pani litaka sabaga vastu vett ning põgenes. Olin sellisest käitumisest teadlik ning ka valmis, et nii läheb. Imestasin lihtsalt seda, et ta mind veel nii lähedalt uurima tuli. Tuule suund mind ei reetnud, ilmselt oleks ta muidu juba ammu jalga lasknud. Aga selline lähikohtumine tekitas ägeda emotsiooni. Viimaseks näitangi pilti, mis jäi enne seda laksu viimaseks :). Hiljem olin tark, vahetasin asukohta, timmisin objektiivi fookuskaugust ning sain vinge seeria mulle lähenevast ja mööduvast loomast, ilma põgenemata :).

Hüüp

Kui ma eelmisel aastal linnuliikide võistlusest osa võtsin, sai seda lindu ikka ja jälle kuuldud, mõned korrad ka lühilennul nähtud, kuid pilti ma temast ei saanud. Kui aus olla, siis hüüp ongi mulle vaid ühel korral varasemalt kaamera ette jäänud. Ehmatasin linnu tookord kogemata lendu, väikse koba peale õnnestus ka pilt saada. Seekord nägin hüüpi samas kohas, kuid kaugemalt mööda lendamas. Ja pikalt kohe, nii et oli kaadreid, mille vahel valida :). Hüüp toimetab roostikus, lendab pigem harva. Ning tavaliselt rände ajal või siis kevadise paaritumismöllu saatel :). Igal juhul oli see selle õhtu üks väga meeldiv kohtumine. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kuldsel järvel

Tuttpütt loojangukuldses vees toimetamas. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tamme- kirjurähn

Eelmine kohtumine tamme-kirjurähni paarikesega pakkus huvitavaid hetki, mille hulgas oli ka võimaliku pesa inspektsioon. Pole teada, kas sinna ka pesitsema asuti, kuid mingit heinalaadset toodet seal kohendati. Peagi õnnestub taas seda avaust kontrollima minna, siis on näha, kas võeti omaks või mitte. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kiivitaja

Esimeste kevadrändelt saabujate nimistusse kuuluv kiivitaja on tuttav ilmselt igaühele, kes näiteks kõrvalisi teid mööda põldude vahel liikunud on. Nad on väga häälekad ja aktiivsed linnud, kes palju territooriumi pärast kisklevad ja ka teisi linde eemale peletavad. Aprilli lõpus õnnestus jälgida ühe paarikese tegemisi. Oli aru saada, et käsil on paaritumisrituaalid. Üks lind oli maas, saba püstiasendis ning kutsus teist pea kohal tiirutavat lindu enda juurde maha tulema. Eeldan, et see tiirutav lind oli isane, kes pidevalt pikeeris ning teisele linnule “tõmmekaid” tegi, möödudes kohati nii lähedalt, et maas olev lind end kõhuli suruma pidi :). Selline on väljakujunenud traditsioon, mis on omaette põnev vaatamine. Lisan mõned pildid, mis antud “show´d” ilmestavad. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liivatüll

Selle aasta esimene kahlaja, kes kaamerasilma ette jäi, oli seekord liivatüll. On nad koos väiketüllidega tavaliselt need varaseimad rändelt saabujad. Eelnevatel aastatel ongi peamiselt väiketüllid olnud need esmased kahlajad, keda õnnestunud pildile püüda, seekord siis nii. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kanada lagle

Ühel aprillikuu õhtupoolikul olin “objektilt” lahkunud, kui teel koju jäi suures lagleparves silma ka väike punt kanada laglesid. Need linnud satuvad viimasel ajal igal kevadel mu kaamerasilma ette, kuigi neid Eestis väga tihti näha pole. Nad on pigem harvemapoolsed läbirändajad, kes meie põldudel ja veekogudel puhkepeatusi teevad. Mõned üksikud jäävad meile ka pesitsema. Antud kohtumine oli selle liigiga vast lähim, mis siiani aset leidnud. Pilt tehtud autoaknast. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kobras

Möödunud pühapäeva õhtul kohtusin juhuslikult kopraga. Muidugi ma teadsin, et seal kandis koprad tegutsevad (piisavaks vihjeks oli juba palju näritud ja langetatud puid), kuid nii lähedaseks kohtumiseks ma ausaltöeldes valmis polnud. Kui algselt juhulikult kokku põrgates sain paari ehmatuse võrra rikkamaks (ohu korral lööb kobras sabaga laksu vastu vett ja põgeneb vee alla), siis õnnestus õhtu arenedes näha hetke, mil kobras su poole ujub ning ~3m kauguselt niimoodi möödub, et ei tee kaldal lamavast tüübist väljagi. Olgu veel täpsustuseks öeldud, et ma ei peitnud end kuidagi. Lihtsalt lamasin kalda ääres liikumatult :). Aga see on parim tunne eluslooduse jäädvustamisel, mida üks loodusehuviline kogeda võib. Saab looma tegevust vaadelda ülilähedalt tema argitoimetusi segamata. Selles lähikohtumisest siis ka tänane pilt, kui kobras päris mu külje alt mööda ujus :). Mõnes oma järgnevas postituses saan jagada ka sellele eelnevaid hetki. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pöialpoiss

Väike ja terane pöialpoiss hetkeks peatumas oma kiires päevagraafikus :). Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tuttvardid

Justkui omavahel kokku lepitud, toimetavad samal järvel kaks tutiga seotud liiki- tuttpütid ja tuttvardid :). Kevadele kohaselt õnnestus ühel õhtupoolikul kohata erinevaid paarikesi mööda järve ringi ujumas, teiste hulgas ka tuttvarte. ). Ja kui õhtune päike keskkonna kuldseks muutis, jäi üle vaid seda hetke nautida ning ka lisaks oma mälupiltidele ka kaamera mälukaardile need hetked salvestada. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tamme-kirjurähnid

Viimasel külastuskäigul metsa sai teiste metsaelanike kõrval kokku põrgatud ka tamme- kirjurähniga. Esmalt ühe linnuga, hiljem sai ta ka oma kaasaga kokku. Koos toimetati sel hommikul ka edasi. Vahepeal inspekteeriti ka võimalikku pesitsusava, mida ka tulevikus kindlasti uurima lähen. Korraks tabasin nad ka koos ühe maha kukkunud puu peal toimetades. Kuni selle hetkeni polnud tamme-kirjurähni paarikest koos pildile saanudki, ehk et minu jaoks märgiline hetk :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tuttpütt

Kuhu tormab tuttpütt? Viimasel kohtumisel tuttpüttidega panin tähele, et teatud paaride juures, kes pole vist väga kindlad üksteise sobivuse osas, oli näha tihti sellist naljakat põgenemist. Tegid oma tavapärast tutitantsu ja järsku pani üks lind tuhatnelja minema. Mõnel korral õnnestus see vee peal jooksev lind ka pildile püüda. Üks neist hetkedest täna vaatamiseks ongi. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Musträhn

Huvitaval kombel viimati leitud musträhni pesapuul on kokku lausa 5 auku. Tore, kui on erinevate kodude vahel valida. Nägin tol õhtul ära ka selle väljavalitud pesaavause, kuid kui möödunud nädalavahetusel sama kohta külastasin, musträhni pere kohata ei õnnestunud. Eks ole näha, mis lähitulevik toob :). Märts 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pöialpoiss

Kui viimases postituses oli oma suuruselt väike, kuid häälelt vali käblik mu viimase metsaskäigu modelliks, siis täna käblikust veelgi pisem pöidlapikkune lind- pöialpoiss. Ega tema väiksusest enne aru saagi, kui on millegagi võrrelda. Antud pildil toimetas ta noorel kuusel, mis keskmise Eesti mehe pikkune. Jätkuvalt on teda huvitav alati taga ajada ja end ning oma tehnikat proovile panna. Aprill 2021

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Käblik

Käblik- metsade kõige häälekam laulja- kui reaalselt vaadata tema suuruse ja laulu valjuse suhet :). Teda nii kergelt pildile püüda ei õnnestugi, paneb alati plehku, kui õigesse kaugusesse jõuda. Ning nagu rahvapärase nimetusega risulinnule kohane, laulab ja toimetab pidevat kuskil oksarisus. Igal juhul, sellise pildi üle olin lõpuks päris õnnelik :). Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Punapea-vart

See partlane pole meie vetes haruldane, kuid igal pool teda ka otseselt ei trehva. Mul on välja kujunenud mõned kohad, kus neid ikka kevadeti näha võib. Kuid varem pole neid nii kenas õhtuses valguses pildile püüdnud. Kuid eelmisel nädalal kõik kuidagi juhtus klappima ja ma selle liigi kenasti kaunites toonides pildile sain. Isased punapead on ilusad ja värvikad tegelased, kuid oli näha ka emaseid, kelle ümber kogu see trall käiski :). Aga sellest juba järgnevates postitustes. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tuttpütid

Tutipidu meie veekogudel on alanud :). Seda vaatemängu ei tasu maha magada ;). Aprill 2021

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kuuse-käbilind

Oma eelnevas kuuse-käbilinnu postituses mainisin, kuidas tavaliselt kuuskede latvades käbisid nosivad kuuse-käbilinnud mind korraks ka madalamale uudistama tulid. Täpsemalt tuli tänasel pildil nähtav isaslind mind ca 15m kaugusele uudistama ja oli seal lausa minuti jagu. Peale seda lendas tema kõrvale ka emaslind, kuid jäi mulle ebasoodsalt oksa taha peitu, seega sellelt lähikohtumiselt õnnestus vaid kirevama sulestikuga isaslind pildile püüda. Ütleme nii, et väga tihti sellist võimalust ette ei tule, seega peab antud kohtumise üle väga õnnelik olema. Tagantjärgi mõtlesin, et võibolla olin nende pesa lähistel ja tuldi sissetungijat lähemalt uurima. Kahjuks jääb see hetkel vaid oletuseks. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Laanepüü

Olen nüüd juba aasta otsa käinud mõne aja möödudes ühes kindlas metsatukas, kohas, kus on vana mets, kus on palju lamapuitu ning kohas, kus alati laanepüüd kuulnud olen. Nad on üldiselt väga arad linnud ning ka head maskeerujad ning loodusesse sulandujad. Lõpuks õnnestus see palju kordi kuuldud lind ka ära näha :). Just siis, kui päike loojunud oli, nägin autoni kõndides ühel kasel suuremat pallikest. See pallike liigutas ja ma ei vaevanud pead teist korda arvata, kellega tegu oli :). Lind lasi kaseurvastel hea maitsta ja ilmselt ma sel korral teda suuremal määral ei häirinudki, mistõttu sain teda mõne minuti jagu kuuskede varjus vaadelda. Õnneks sai mõned pildid ka mälestusena mälukaardile jäädvustatud. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Suur-kirjurähn

Lähivaade suur-kirjurähni töökotta, kus lind vaikselt oma käbisid töötleb, et seemneteni jõuda. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pöialpoiss

Pöialpoisse oleme harjunud kuulma ja nägema tavaliselt kuuskede ja mändide latvades, kuid vahest võib neid ka päris maapinna lähedal trehvata. Eks nad käivad samamoodi kuuskedel, kui pisikestel kuuskedel oma toidupoolist otsimas. Ei ole ka ebaharilik leida neid hoopis päris maapinnalt. Just seda hetke möödunud metsatiirul kogesingi. Õnneks olid paar lindu pikemat aega seal madalal toimetamas, mistõttu väikse käeharjutuse järel ka mõnede õnnestunud kaadritega koju tulin :). Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kuuse-käbilind

Möödunud nädalavahetusel läksin üle pika aja metsa. Kui pole ammu looduses käinud, pole paremat kohta oma meelte värskenduseks. Praegu on metsas aeg, mil vaikus on asendunud erinevate häältega. Üllatuslikult olid suur-kirjurähnide koputamiste kõrval esimesed häälitsejad seekord kuuse-käbilinnud. Tulid mu pea kohale esmalt mind uurima, kamba pealik tegi mõned valjemad hääled ning peale seda asusid juba vaikselt käbisid nosima. Ega nad tavaliselt väga häält teegi, tavaliselt võib neid ülelennul vintlaste moodi häälitsemas kuulda. Pigem on nad üheskoos seal kuuse ülaosas ning maiustavad kuuse käbide kallal nii, et ei pruugi isegi tähele panna. Täna näitangi mõnda kaadrit, mida tavaline metsakülastaja võibolla lihtsalt tähele ei panegi. Täpsemal jälgimisel õnnestub need andekad maskeerujad siiski avastada. Mulle üllatuslikult tulid kaks lindu mind tavatult maapinnale lähedale uudistama, kuid seda hetke näitan juba pisukese aja pärast :). Aprill 2021.

Klikka pildile, et avada väike galerii :).

Merikotkas

Kui rannikuvetes veel kõvasti jääd oli, passisid kotkad tihti jäävabades kohtades toimetavaid linde. Vahest nad ka kedagi leidsid, sest rannikul oli jäänuseid näha päris paljudes kohtades. Märts 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Musträhn

Mõned nädalad tagasi sattusin nägema musträhni ülelendu. Andis ta veel hiljem oma valju häälega märku oma asukohast. Eelnevalt oli silma jäänud mõni suurem auk puus, mida koheselt musträhni omaks pidasin. Ja nii läksin sinna oletatava(te) pesa(de) juurde tagasi. Miks ma seda mitmuses kirjutasin? Ühel puul oli kokku 3 auku :). Puu all toimetades ühel hetkel põgeneski pesaomanik tiibade vuhinal minema. Jäin siis pisut eemale vaatama ja ootama, kas julgeb pessa tagasi minna. Läks küll pisut aega, kuid tagasi ta tuli, hiilis tasapisi puult puule, kuniks jõudis oma puu peale. Siis sai ka selgeks tema eelistatud pesa-auk :). Hiljem õhtul nägin ka teist musträhni sinna poole liikumas, ehk kui hästi läheb, saab sel aastal vaadelda musträhnide pereelu edenemist ja vedamise korral näha ka neid lahedaid häälekaid tittesid :). Märts 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Põldlõoke

Põldlõokesed tervitavad igal kevadel esimeste seas ja nende laul on kui esimene märk kevade saabumisest. Ka tänaseks on nad meie põldudel ja heinamaadel kohal, käib pidev võitlus paremate paikade pärast. Eile nägin isegi olukorda, kuidas 3 lindu korraga kisklesid ning maid jagasid :). Eks see kõik käib asja juurde :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Võltspäike

Eelmisel nädalal oli peale päikeseloojangut näha horisondi kohal nn võltspäikest. Kui palja silmaga vaadelda, siis võis päikese kohal sellist huvitavat sammast näha. Kui teleobjektiiviga lähemalt pildistada, avanes selline päikeselaik pildile :). Päike ise oli juba 5 minutit horisondi taha loojunud. Märts 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Värbkakk

Krutskeid täis pisike röövel :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tutt-tihane

Kui metsast lumi läinud, muutub elutegevus aktiivsemaks. Tuleb ju palju söödavat taas nähtavale. Tuleb olla vaid tähelepanelik ning oma pala üles leida.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Porr toiduga

Viimane kord, kui porri metsas kohtasin, oli võimalik teda päris lähedalt jälgida. Kui tavapäraselt on eri liiki linnud isendi tasemel sarnase käitumise ja taluvuspiiriga, siis värvulistest on jäänud just porride seas erineva julguse ja käitumisega isendid silma. Ma ei räägi hetkel toidulaua lindudest, vaid ikka metsaasukatest, kes võibolla inimest kunagi näinud polegi. Mõned porrid on väga arad ning põgenevad kohe, kui märkavad, et neid jälgitakse. Mõnele isendile astud jällegi kasvõi meetri peale ja ka see ei paista lindu kõigutavat. Ka nende toiduotsingu mustrid on erinevad. Mõnele meeldivad kuused, mõnele männid. Mõnele hoopis haavad või kased. Mõni isend alustab toiduotsingut päris maast, liikudes kolmandiku kõrgusele, teised allapoole puu keskpaika jälle ei tule. Vahest toimetab mõni lind suurema osa jälgimise ajast vaid  kuivanud okstel. Väga huvitav on neid tähelepanekuid looduses märgata ja teatavaid järeldusi teha. Kogemuste pagas aina täieneb ning tundub, et see areng veel niipea ei lõpe :). Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Rohevint

Otsevaates tundub rohevindil eriti krimpsus nägu olema :). Kuigi ega ta midagi parata saa, sellisena on ta maailma loodud :). Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vesipapp

Jäise maailma muretu talisportlane- vesipapp. Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Värbkakk

Mul on ühel korral või isegi õigemini ühel talvisel perioodil volnud võimalik jälgida üht värbkakku, kes kogu talve samas kohas toimetas. See oli küll juba mõnda aega tagasi, 2018-2019a talvel, kuid eredaid mälestusi jagub mul temast tänaseni. Ta oli ikka ääretult usaldav minu suhtes, eks olin ise ka maksimaalselt tagasihoidlik ning proovisin teda nii vähe kui võimalik segada. Seeläbi õnnestus temast ka mitmeid kauneid jäädvustusi saada. Kohtumine selle kakuga on toonud mulle isegi ühe fotovõistluse auhinna :). Et tasub meenutada ning ikka ja jälle pilte nendest kohtumistest välja otsida. Veebruar 2019.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Orav

Üks tagasihoidlikuks jääda soovinud orav paari nädala tagusest külmast ajast :). Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jääkoskel

Tore, kui oled jõe ääres juba nii kaua külmetanud, et hakkad loodusega sulanduma (jäätuma) :). Ja mööda jõge vooluga kaasa liuglev jääkoskla paarike ilma hirmu tundmata mööda liugleb. Mina saan sellisest kogemusest looduselamuse, tore kui see ka piltidena jäädvustatud saab. Alati seda muidugi ei juhtu ja peab koju minema mälupildiga :). Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sinitihane

Laupäeval tegin tiiru paaris Tallinna pargis. Tavapäraselt olid linnud peamiselt seal, kus toitu jagati. Üks sinitihane oli eriti julge ning tuli oma ilu mõne meetri kaugusele näitama. Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vesipapp

Ümmarguseks sulepalliks kehastunud allveetoituja :D. Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Talvituv käblik

Käblikud asuvad sügiseti ikka üldjuhul rändele soojemasse kohta, kuid üksikuid tegelasi leiab mõnel märgalal pea igal talvel. Nii ka temaga eelmisel nädalal kohtusin. Asus ta minu kallal muidugi pahandama, peale väikest saginat pani aga uuesti plehku :). Loodetavasti saab ta sel talvel selle lume ja külmaga ikka hakkama. Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Nurmkanad

Nurmkanadest võid rahulikult mööda minna ilma neid nägemata. Kui nad märkavad, et neid on avastatud, tõmbuvad nad päris lume sisse peitu ning vaid üks jääb rohkem nähtavale, et suurema ohu korral häiret anda. Üldjuhul on keegi neist alati valvel, nii saavad teised rahus lume alt sööki otsida.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Punarind

Laupäeval kuulsin muidu vaiksest metsas tuttavat plõksuvat häält. Need kuulusid meile talvituma jäänud punarinnale. Ta oli koos ühe musträstaga koostöös edukalt kraaviäärseid kännualuseid inspekteerimas, kuni neile kogemata otsa kõndisin :). Punarind on meil pigem ebatavaline talvituja, mõningad isendid on igal aastal siiski meile jäänud, pole ju eelnevad talved sügisest palju erinenud ja mingit toidupoolist siin vast ikka leidub. Seekord on aga talv ootamatult talve moodi. Jäin hetkeks seisma, et see plõksutaja leida ning ühel hetkel ta kõrgema oksa peale end näitama tuligi. Punarind andis mulle selgelt märku, et ma sinna oodatud ei ole, seda võib ka tema poosist välja lugeda (saba on püsti). Läksime siiski sõpradena lahku ning igapäeva tegevused võisid rahulikult jätkuda :). Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Roohabekas

Eilsel 4-tunnisel jalutuskäigul loodusesse lootsin muude talviste tegelaste kõrval pildile saada ka roohabekaid. Nendega on iga kord keeruline, sest toituvad nad tavaliselt kambakesi suure roo-massiivi keskel ning äärealadele tulevad harvem. Mõned üksikud korrad olen neid kohanud nö lihtsa vaevaga, kuid enamasti nõuab nende tegelaste pildistamine kannatlikku meelt ja korralikku füüsilist pingutust. Nende häälitsusi oli kuulda terve selle aja jooksul, kuid lõpuks olid nad mulle juba ka nägemisulatusse jõudnud. Kuna roostik oli kõrge, oli taas ainsaks variandiks ronida puu otsa, et neid näha :). See polnud mul esimene kord seda teha, möödunud kevadel sai isegi oluliselt kõrgemal raske fototehnikaga käidud :D. Seekord oli võimalus 1,5m kõrgusele minna, sellest juba piisas, et linde ka fotoaparaadiga leida. Mõned pildid õnnestus ka saada, üks neist täna vaatamiseks :).  Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt: