Liik nr 91: mustviires

Mustviirestega kohtumiseks on mul teada vaid üks kindel piirkond, kus neid igal aastal pildile püüda. Ka sel aastal, täpsemalt mai lõpu poole, sai mindud neid otsima. Õnneks oli kõik nii nagu varem ja linnud olid kambakesi liikvel. Nad ei tundu üldse pelglikud linnud olema, vahest lendavad sinust vaid mõne meetri kauguselt mööda. Ka kalastamine näeb välja samamoodi, nagu tiirudelgi- kui saaki vees silmavad, siis sukelduvad. Ühe sellise momendi tabasin ka tol korral, kui lind oma saagiga just veest väljunud oli. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 90: metskiur

Metskiuriga olen viimase kuu jooksul päris palju kohtunud. Küll aga pakkus ühel hommikul üks isend võimalust lennupilte timmida. Ta oli ühe väikse männi peal, ning käis kõrgel õhus laulukest siristamas. Seejärel liugles tagasi puu peale ja nii sadu kordi :). Oli piisavalt aega seda õiget hetke püüda ning ka lind väheke värvilisemal taustal jäädvustada. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 89: kaldapääsuke

Kaldapääsukeste pildile püüdmiseks on üldiselt nende eelupaigad teada- kaldad, liivapaljandid jne. Kuid tabada neid lihtsalt niimoodi traadil puhkamas pole ma enne näinud. Algselt arvasin, et need on räästapääsukesed niimoodi puhkamas, tegin klõpsu ära ja vaatasin, et värvid üldse ei klapi :). Võibolla lähen neid ka nende õigetesse elupaikadesse otsima, kuid hetkel on siis liik vähemasti kirjas :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 88: punaselg-õgija

Üldiselt ikka väga palju nähtav liik, kuid kui selle-aastasi kohtumisi meenutada, siis neid isegi veel liiga palju pole olnud. Võibolla veel jõuab, kui pesitsusperiood läbi. Pildil emane lind, kes lasi endast loojanguvalguses mõned klõpsud teha, kuniks fotograaf temast tüdines :). Mai 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 87: metstilder

Kui eilses postituses rääkisin oma kohtumisest öösorriga, siis selle aasta esimese kohtumise metstildriga olin just 30min enne seda oma mälukaardile salvestanud. Olin tegelikult “kakujahil”, kuid kuna just selles händkaku metsas oli taas üks metsatukk lagedaks raiutud, ei olnud kakkudest haisugi. Siis mõtlesin kõrvalolevad metsateed veel igaks juhuks läbi kammida. Ning mitte pikalt sõites leidsin metstildri mu teed blokeerimas. Tema käitumine oli algselt arusaamatu, selline lind pigem alati põgeneb. Ühel hetkel siiski hüppas kõrval olevasse kraavi ning sealt edasi metsa alla. Samal ajal siis jubedalt minuga riidlemas. Püüdsin siis olla tähelepanelik ja aru saada, milles teema. No ja pikalt ei pidanudki hämaruses omi silmi pingutama, põhjus peituski kraavis rohu sees. Metstilder oli minuga pahandamas, kuna tema järglane või järglased olid kraavis peidus. Peale seda avastust tegin need mõned jäädvustused ja lasin jalga, sest olin selgelt seal soovimatu külaline. Taaskord kohtumine, mida ei osanud selles asukohas lootagi. Esimene pilt sellest liigist nüüd ka blogis. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 86: öösorr

Sel aastal sai öösorri kohatud vist vaata et kõige varem üldse, mid mäletan, täpsemalt siis 28.05.2022. Ja jälle läks kuidagi nii, et olin tagasisõidul koju ning just pisut enne mõtlesin, et ei tea, millal need öösorrid täpsemalt tagasi jõuavadki :). Taban end päris tihti sellistest olukordadest, kui olen mingi liigi peale mõelnud ja vupsti, ongi nina ees :). Antud olukord toimus juba hilja, mingi 30min pärast päikeseloojangut või isegi hiljem veel. Ühel hetkel tuli see sama öösorr mu auto ette pikeerima ning maandus siis teepiirde peale. Jäin kohe ka seisma, ja testisin linnu meelsust :). Olgugi, et meie vahemaa võis olla ca 6-8m, ei lasknud ta minust end segada ning passis mõned minutid sama koha peal, kuniks miskit üleval silmas ning tiibade laperdades minema lendas. Seekord siis selline üllatav kohtumine. Tore punkt päevale. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 85: kõrvukräts

Põrkan korraks mai kuus jäädvustatud liikide juurest värskemate kohtumiste juurde (mai liike omajagu veel ootel). Läkski kõigest pool aastat mööda, kuniks veel üht kakulist kohtan :). Aga kõrvukrätsu sai seekord päris teadlikult otsima mindud. Just seetõttu teadlikult, kuna neil pojad pesast väljas ja siin-seal piiksuval häälel toitu mangumas ja eks siis vanalindudel kiired ajad ning on keskmisest rohkem ehk ka nähtaval. Planeerisin siis kodukandis 2in1 kasuliku reisi teha, et läksin rattaga tiiru tegema ning panin ka fotovarustuse selga. Ega see liiga hea mõte polnud, kuna pagasit oli selgelt liiga suures raskuses kaasas, see andis järgmisel päeval korralikult tunda. Kuid tahtejõud oli nii suur kõrvukat ikkagi kohata :).

Kui olin 20km juba maha sõitnud, oli lootus üsna kadunud, päike ka juba loojumas. Kuid tagasiteel, kõigest ca 3-4km kaugusel kodust, ma ta lõpuks ehku peale leidsingi :). Nägin kaugelt, et keegi liugleb üle tee, ning mitu korda ei pidanud arvama, kes see on. Alustasin siis jälgimist ja jälitamist. Rattaga on selles suhtes mugavam, et saab kiirelt liikvele ja lihtsamalt ka manööverdada, teisalt on fotokas seniks kotis ning eks see kotist välja kiskumine ka teatav ajakulu. Kuid tema jälitamise käigus tekkisid siis mõned lähemad momendid, mille siis pildiks vormistatud sai. See oli ikka korralik töövõit, võtta ebarealistlik plaan üsna harva kohatava liigiga ning lõpuks ikka liigipildiga koju tulla. Oli äraütlemata hea meel, kui vahest plaan ka õnnestub :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 84: metskurvits

Aasta 2022 aasta linnuks tituleeritud metskurvits on üks salapärane tegelane. Ilmub oma krooksuval häälel mängulennuga nähtavale alles päikese loojudes ning on pigem öise eluviisiga lind. Teda võib tihti silmata männimetsade vahel liikudes, tihti passib ka kuskil raiesmikel kändude otsas ning ootab pimeduse saabumist. Mul on temaga ikka igal aastal õnnestunud kohtuda, küll enamik ajast näinud teda siiski ülelennul. Sestap ka hetkel paremat jäädvustust pole õnnestunud saada ja ega ma seda spetsiaalselt otsigi :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 83: salu-lehelind

Eelmises postituses tegelikult juba kirjutasin sellest, kuidas ma väike-põõsalinnuga kohtusin ning et seal samas toimetas ka salu-lehelind. Huvitav oligi see, et mõnel eelneval päeval olin käinud salu-lehelindu metsas otsimas, kuid oli üsna keeruline teda pildistada, sest ta toimetas tihti kuskil kõrgemal. Tulin lõpuks ikkagi metsast liigipildiga koju, kuid järgneval päeval mere ääres olid ikka oluliselt paremad võimalused lähedaseks kohtumiseks. Positiivne oli see, et lõpuks leidus salu-lehelindu kõikjal, enamikes põõsastes laulis üks isend ning justkui valitses kõikjal temast üleküllus :). Aga nii see pilt siis sündis, samal ajal väike-põõsalindu pildistades :). Mai 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 82: väike-põõsalind

Neid lehelinde ja põõsalinde on omajagu tegemine taga ajada. Väiksed ja vilkad linnud peidavad end üldiselt ka oksade vahele, fotograafile mitte kõige paremasse kohta. Kannatlikult jälgides ja jälitades leiab kindlasti ka hetke, kui nad väheke mugavama koha peale end ilmutavad. Antud pildil olev väike-põõsalind toimetas üheskoos salu-lehelinnuga ühes mereäärses paigas. Lõpuks ilmus sinna kohale ka teine väike-põõsalind. Istusin rahus maha ja jälgisin nende toimetamist. Mind käidi pidevalt ka lähemalt uurimas, kuid nii häiriv ma nende jaoks polnud, et oma asukohta nad muutma oleks pidanud. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 81: mustlagle

Mustlaglesid olen pildile osanud oodata pigem sügisesel ajal. Sel aastal läks aga nii, et leidsin ühe paarike hoopis mai lõpus mere ääres puhkamast. Eks loodus ongi ettearvamatu ning sellised kohtumised teevad pigem rõõmu :). Paarike oli kohal kahel järjestikusel päeval, toimetasid rahulikult rannikuvees koos luikede ja tiirudega. Loodan neid kindlasti ka sügisel kohata, kuid liigi panen juba praegu suurima heameelega kirja. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 80: plüü

Käin tihti mere ääres linnuelu vaatlemas. Kevadel ja ka hilissuvel on sealne elu pisut kirjum. Rannikuala on peatuspaigaks neile ränduritele, kes meie pinnale pesitsema ei jää, ning kes peagi pesitsusaladele edasi liiguvad (põhja poole). Plüü on selline kahlaja, kes on pigem väiksemaarvulisem läbirändaja. Ta on minu kaamera ette varasemalt täpselt kolmel korral sattunud, nüüd tuli neljas kohtumine. Ta oli kambas väiketüllide ja liivatüllidega, kuid sellest seltskonnast oli just tema see kõige pelglikum ning liiga lähedale mind ei lasknud. Ei hakanud ka mina teda pikalt siis kiusama ja lasin lindudel rahulikult oma päevategemiste jätkata. Liigipildi jäädvustasin siiski ära :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 79: kuldhänilane

Hänilastega olen oma hobi jooksul kokku puutunud palju. Kuid kuldhänilase, kui eraldi liigiga, väga põgusalt. Mul on teada ainult üks koht, kus ma neid varasemalt kohanud olen ning ka sel aastal see mind alt ei vedanud. Tabasin ühe linnu muda sees plädistamas ning söögipoolist otsimas. Oma käitumiselt on nad sarnased sugulaste lambahänilase, kui ka linavästrikuga, kuid on eelpool mainitud liikidest pisut tundlikum ning aram. Vähemasti need isendid, kellega mul kokkupuude on olnud. Elupaik ikkagi pigem sarnane ning tasub neid otsida kas mere äärest, või sealt lähedalt. Neid leidub ka sisemaal, siis hoiavad nad samuti mingi märgala lähedale. Blogi jaoks siis ka esimene pilt sellest liigist kirjas :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 78: peoleo

Nagu eilses postituses kirjutasin, olin rannikul meriskeid jälgimas, kuniks huvitav hääl mind sealt eemale metsa kiskus. Seda häält olen enne mitmes paigas kuulnud, kuid selle hääle autorit mitte kunagi kohanud. Just selline ebamaine tegelane on peoleo. See, kuidas ta välja näeb, on Eesti mõistes ikka üsna ebamaine. Ning sellest, kuidas ta oma erksate värvidega metsas väga harva nähtav on, ei ole ma siiani aru saanud. Oma 13a hobifotograafi karjääri jooksul pole suutnud teda trehvata. Aga nüüd siis olin Hr Tähelepanu isiklikult. Teadsin, et tegu on 99,5% kindlusega peoleoga ning asusin esmalt kräunuvat häält otsima. Vahepeal aga hääl muutus kauniks linnulauluks. Aga teadsin, et nii nad teevadki ning jätkasin otsinguid. See oli mere äärne männimets, kõrgete mändidega. Hääl paistis tulevat just sealt ladvast, sest tema erksat sulestikku peaks muidu hämaras metsas ikka kaugele nägema. Siis leidsingi linnu üles, tänu sellele, et ta minema lendas. Kirusin ja vandusin omajagu, kuid peagi kuulsin uut häält. Seal oli ka teine isend, kes samamoodi kohati kräunus ja kohati kenasti laulis. Sama jälitustegevus kordus ning sain aru, et ta ilmselt näeb mind, sest nii kui olin kohale jõudnud, kostus järgmine hääl taas pisut eemalt. Kuni siis lõpuks ma teda ülevalt ladvast okste vahelt märkasin. Hakkasin ruttu klõpsutama, ning sain esmased pildid kaunist isalinnust kätte. Päev absoluutselt korda läinud :). Sellega see kohtumine siiski ei lõppenud, püüdsin saada lähemale, kuid lind eemaldus taas. Kuni kadus päris palju eemale mändide otsa. Kuid tänu häälitsemisele leidsin ta jälle ning tabasin ta mingit sööki töötlemas. Sellest hetkest ka esimene tänane pilt. See müsteerium sai siis lahendatud, et selline lind nagu peoleo on ikka päris ja nüüd ma usun seda :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 77: merisk

Liigume pargist rannikule, kus toimub vähemelt sama aktiivne, kui mitte isegi aktiivsem tegevus. Kiiremad pesitsejad on juba oma järeltulijate eest hoolt kandmas ning kohati saab juba lindude käitumsiest aru, et tõenäoliselt on juba keegi koorunud :). Nii tundus ka ühe meriski paariga. Ma ei tea, kas oldi munade haudumise faasis või oli kuskil juba ka mõni väike tegelane siblimas, kuid linnud olid üsna närvlised mind nähes. Seega kaua ma neile seetõttu närvidele ka ei käinud. Tegin mõned klõpsud ja läksin metsa huvitavat häält uudistama. Sellest pikemalt juba järgmises postituses :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 76: ööbik

Minu silmis on ööbikuga kohtumine selline loterii, et ta justkui on igal pool olemas aga kuna armastab tihti võsas oma laulu laksutada, ei saa talle piisavalt hästi ligi ning pilt jääb tegemata. Eelnevad aastad on ka näidanud, et kui ööbiku “jaht” liiga hilise aja peale jätta, ei pruugi neid enam kohatagi. Seega parim aeg mai teine pool kuni juuni keskpaik. Nii siis saigi väikse ärevusega teda otsima mindud parki, kus risu-räsu vähem ning kus neid laulumehi ka puhtamal taustal kohata võiks. Tunnike taga ajamist ning peale mõne tugevama närvikavaga isendi leidmist sain ka soovitud hetke pildile :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 75: vainurästas

Vainurästas on mul olemas juba tegelikult aprillist, aga need pildid said tehtud autost ning polnud midagi sellist, mida näidata tahaks. Eks selliseid jäädvustatud liike on mul teisigi, mis määramiseks sobivad, kuid millega ise ikkagi niivõrd rahul pole, et praegusel hetkel näidata sooviks. Ehk annab loodus võimaluse aasta lõpuks nendega veel kohtuda. Vainurästa viimase pildi tegingi nüüd mai lõpus pargis jalutades. Mõtlesin siis selle liigi lõpuks kirja panna, saab mõne raskema liigi otsimisega edasi tegeleda :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 74: hall-kärbsenäpp

Tema on siis käbsenäppide kolmikust seekord see viimane, kes mulle pildile jäi. Alati uudishimulik ning mitte väga pelglik liik sai seekord ühes pargis jalutades möödaminnes jäädvustatud. Hall-kärbsenäppi näeb tihti parkides ja lehtmetsades pesitsemas ning elutsemas. Asjatundmatu silm võib teda muidugi ka näiteks sugulase must-kärbsenäpi emaslinnuga segi ajada, kuid viimane tundub oma kasvult pigem väiksem olevat.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 73: künnivares

Nii naljakas, kui see ka pole, siis künnivares sai sel aastal pildile alles mai lõpuks. Olin teda muidugi ka varem näinud, kuid alati polnud kaamerat kaasas :). Naljatasin siin, et raudseltunustan ta sootuks liigina jäädvustada, nagu mõned aastad tagasi hallvaresega läks :D. Eks nende lihtsate liikidega kipub nii minema. Küll aga ühel õhtupoolikul silmasin põllul väikest seltskonda künnivareseid, kes seal toitumas olid. Ei oodanud rohkem, jäädvustasin hetke ja liigi. Võimalik, et tuleb ka pisut paremates tingimustes kohtumine mingi aeg hiljem, kuid seda ma endale prioriteediks kindlasti ei sea. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 72: pruunselg-põõsalind

Selle tegelasega saab pidevalt nalja. Nii, kui ma kuskil kedagi passin, on see siis metsas või mere ääres, on tihti lähedusest kuulda plõksumist. See plõksuja ongi tihti pruunselg-põõsalind, kes lähedal olevas põõsas end näole näitamata minuga pahandab :). Mõni julgem isend tuleb siiski ka nähtavale ja avaldab pahameelt enese identiteeti varjamata :). Neil hetkil peab olema valvas selle kohustusliku klõpsu ära tegema. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 71: kadakatäks

Igal aastal, seal kevade lõpus, hakkavad igasugused värvid looduses domineerima ja just rapsi õitsemise aegu hoian oma silmad seal toimetavate tiivuliste osas lahti. Tahaks selles ilusas kollases keskkonnas kedagi alati pildile püüda. Seekord saigi siis esimesena kadakatäks sellest kollasest maailmast üles leitud ja jäädvustatud. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 70: rohevint

Olen oma liikide “ilmutamise” ja postituste genereerimisega ca 2 nädalat maas reaalsusest. Eks seda võis ka arvata, kuna kevad on vast üks kiiremaid aegasid, mil väga palju liigid meile rändelt saabuvad. Eks see suve teises pooles ehk stabiliseerub. Mõnda liiki, keda ka talviti näha võib, pole lihtsalt veel kaamera ette sattunud. Üheks selliseks oli ka rohevint, kes esmakordselt 2 nädalat tagasi mulle pildistatavaks objektiks ette sattus :). Tema oli siis valvur, teised sõid rahulikult maapinnal. Kui veendus, et kõik on turvaline, läks ka ise maha sööma. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 69: võsaraat

Võsaraat elab tihti oma nimele kohaselt võsas, või seal, kust teda lihtsasti üles ei leia. Mul on varasemalt temaga ikka vedanud, kuid mitte ka liiga tihti. Sel aastal andis ta end mai alguses korraks näole, kuid see on ka ainus kord olnud. Vähemalt ootas ära, et ma liigipildi kätte saaksin :). Parimad pildid võsaraadist õnnestus saada 3a tagasi, sellest kirjutan selles postituses.

Metsnugis

Kuigi linnuliike tuleb hetkel küll ja veel, siis kasutan ikkagi võimalust näidata ka muid huvitavaid tegelasi, kellega mu teed ristunud on. Metsnugist olen varasemalt kohanud vaid korra, sain sellest hetkest ka pildi. Seekordne kohtumine leidis aset ühel mai õhtupoolikul, kui olin oma päeva looduses lõpetamas. Ühel hetkel käis mu kõrval krabin, nagu tavaliselt oravate puhul kuulnud olen. Seekordseks “oravaks” osutus olema pildil nähtav metsnugis, kes iga hinna eest põgeneda üritas. Puu otsas ta liiga hästi end ei tundnud, eks see oksalt oksale liikumine kõige kiirem polnud. Seetõttu oli ta mul pikalt pildis. Ühel hetkel, kui ta taas maha oli liikunud, viskas mulle veel viimase pilgu ühe maha kukkunud puu peal olles peale ning kadus siis tuhat-nelja metsa sügavusse. Oma kasvult meenutas mulle pigem nooremapoolset tegelast, kuigi selles väites ma liiga kindel pole. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 68: käblik

Metsade kõige valjem laulumees on peaaegu kõige väiksem lind Eestis :). Tegelikult on ta teisel kohal väiksuselt, kuid hääletugevuses teeb silmad ette endast kordades suurematele sulelistele. Käblikut olen sel aastal palju taga ajanud, et puhast pilti laulvast linnust saada. On nad ju tihti kuskil oksarisu sees, kus puhast keskkonda pildile ei saa. Siiski sattusin ühe jõe ääres jäälindu oodates lõõritava käbliku peale. Oli teine toitumas maapinnal ning teatud hetkedel käis kõrgemas kohas laulmas. Kasutasin siis selle momendi targasti ära :). Mai 2022.

Liik nr 67: väiketüll

Igal hooajal on väiketüll mu esimene kahlaja, kes rändelt saabub ja pildile jääb. Nii oli ka täna näidatava isendiga. Olgugi, et esimene kohtumine väiketülliga toimus aprilli lõpus, sain temast esimese pildi alles nüüd, mai kuus. Nad suudavad kivisel rannikul kohati väga märkamatuks jääda, mistõttu oleks ma ka talle otsa astunud. 1m enne läks lendu ja liikus pisut edasi. Peale seda hakkasin juba teadlikult lähenema ning õige võttenurga saavutades õnnestus juba üsna hämara valguse kiuste ikka pilt ära teha. Ilmselt kohtan neid aasta teises pooles veelgi. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Õhtune uitaja

Linnuliikide vahele ka mõni pilt loomadest, keda on õnnestunud oma linnuotsingutel kohata. See rebane uitas mööda jõekallast, otside veel enne pimeduse saabumist miskit hamba alla. Samal ajal märgistas ta tuldud teel strateegilisi kohti, mis oma liigikaaslastele tema kohalolekut tõendab. Mind ta tähele ei pannudki, jalutas vastaskaldal minust mööda ning lahkus tagasi metsa. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 66: vihitaja

Vihitaja on olnud mul pildis igal hooajal. Ta on üsna tavapärane lind mere ääres, kuid nagu tema teine nimi- jõgitilder ütleb, võib teda kohata ka jõe ääres. Ma olengi teda tänavu ainult jõgede ääres kohanud ja seal olen ma teda ka jäädvustada tahtnud. Olen näinud ka vihitajate pulmitamist, kahjuks ilma pildimaterjalita. Nad on pelglikud linnud, kuid mitte nii pelglikud, et oskusliku lähenemisega neist pilti ei saa. Kui olla ise rahulik ja kannatlik, õnnestub saada neist täitsa kauneid jäädvustusi. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 65: linavästrik

Olen meelega jätnud mõned tavapärasemad liigid ootele, kuna tean, et ühel hetkel olukord soosib ning mul õnnestub hea hetk vormistada, Ka linavästrik läheb sinna liikide nimistusse. Nad on tavaliselt ääretult uudishimulikud ning tulevad näiteks rannal lamavat fotograafi väga lähedalt uurima. Antud hetk sai jäädvustatud hoopis ühe jõe ääres, kus ma tema sugulast jõgivästrikku otsimas käisin. Seekord pidin siiski leppima kahjuks vaid linavästriku jäädvustusega. Ja tegelikult tuli täisa selline pilt, mida sobis liigipildina ka esitleda :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 64: jõgitiir

Just eilses postituses sai esmakordselt sel aastal randtiirude intiimset hetke näidatud. Täna särab pildil aga randtiiru sugulane jõgitiir, kes võib kaugemalt vaadates olla äravahetamiseni sarnane randtiiruga. Siiski on aga heaks tunnuseks kivil puhkavat tiiru jälgides vaadata ühe asjana tema jalgu. Randtiirul on väiksed jupid, jõgitiirul pisut pikemad jalad. Ka noka värvus on randtiirudel pigem tumepunasem, jõgitiirudel heledam ning varieeruva tooniga. Eks neid määranguid on teisigi, kuid jalad ja nokk on võhikule vast lihtsaim liigi eristamise tunnisteks. Seekord tabasi jõgitiiru oma nina all olevale kivile maandumast. Mai 2022.

Klikak pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 63: randtiir

Sattusin mere ääres tiire jälgides peale sellele kõikse intiimsemale hetkele. Fotograaf muidugi tahabki selliseid erilisemaid momente pildile püüda, seega kõik on õige :). Tiirud olid mu nina all kivil kurameerimas, sellele kõigele eelnes ikka kingituste (kala) toomine kaasale ja võõraste lähedusest ära peletamine. Nagu näha, viis kogu eelmäng sihile ja tore, et olin selle kõige tunnistajaks. Sel aastal oli see randtiirudega ka esmane kohtumine. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 62: kalakajakas

Eile alustatud kajaka teemadel jätkan ka täna. Seekordse liigi lisana kalakajaka paarike, kes mu viimasel käigul mere äärde tee peale ette jäi. Leidsin mooduse neile läheneda ning mõlemad korraga pildile püüda. Hindan seda väga, eriti liigipiltide juures, et nii isane kui ka emane korraga pildile püüda õnnestub. Ette ruttavalt võib öelda, et sama õnnestus ka homme näidatava liigiga :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 61: naerukajakas

Naerukajakas sai mul tegelikult juba aprillis jäädvustatud, kuid jäi kuidagi seisma või ootama. Kuid ilmselt on aeg ta siiski kirja panna ja teiste ning keerulisemate liikidega edasi tegeleda. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 60: must-kärbsenäpp

Kui ühes oma varasemas postituses tundsin rõõmu väike-kärbsenäpi leidmisest, siis naaber-metsatukas toimetas päris mitmeid teisigi kärbsenäppe, täpsemalt must-kärbsenäpid. Nad tulevad tihti uurima, kes nende metsatukas jalutavad, seetõttu ei ole neist head pilti liiga keeruline saada. Sel hommikul leidsin ka ühe paarikese pesakoha üles. Osadele kärbsenäppidele tundusid ka metsa püstitatud pesakastid huvi pakkuvat. Eestis lihtsasti nähtavatest kärbsenäppidest üks liik, hall-kärbsenäpp, on veel jäädvustamata, kuid see liik ei ole ka tavaliselt probleemiks olnud. On olemas ka veel kaelus-kärbsenäpp, kuid temaga kohtumist ma oodata ei julge, on ta pisut harvem tegelane meie metsades :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 59: sinikael-part

Teatud liikide jäädvustusega ei pea kiirustama, tasub vaid oodata hetke, millal lind ise pildile jalutab. Just nii ka sinikael-pardiga sel korral läks :). Olin jõe ääres jälgimas vesipappe ja jäälinde, kui ühel hetkel maandus kaamera ette sinikael. Jäädvustasin liigi :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 58: vesipapp

Vesipappi mai kuus enam naljalt ei kohta. Tulevad suurem osa vesipappe meile põhja poolt talvituma ning kevade saabudes lahkuvad suurem osa neist ka tagasi. Mõned jäävad siiski ka suveks Eestisse pesitsema. Ka tänasel pildil nähtav lind otsustas oma kaasaga mitte ära rännata ning jääda pesitsema. Õnnestus näha ära ka kindel pesitsemine, vanalinnud tassisid kordamööda sinna toitu. Pesast paistsid kohati välja ka kaks nokka, kes toitu ootasid. See on siis minu esimene kord peale sattuda pesitsevale paarikesele. Vesipappi olen korra varem ka suvisel ajal kohanud, aga siis pole olnud teadlik pesitsusest. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 57: metsvint

Metsvindiga on sarnane teema, nagu mõned postitused tagasi ka musträstaga. Kevadeti on teda kõikjal aga kui pole hea keskkond või head tingimused tema jäädvustamiseks, siis ma pigem ootan selle klõpsu tegemisega :). Kui aga juhtub vupsama õiges kohas su nina ette, siis saab ikka see moment ja liik jäädvustatud. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 56: mets-lehelind

Lehelindude määramine on teatud juhtudel keeruline. Mets-lehelind on üks neist, kes on oma laulu ja välimuse poolest minu jaoks ehk üks lihtsamini äratuntav lehelind. Tänasel pildil toimetav isend jagas territooriumi väike-kärbsenäpiga. Tema pildile saamine osutus isegi suuremaks väljakutseks, kui väike-kärbsenäpp. Ma muidugi soovisin saada pildile just seda hetke, kui ta oma laulujuppi siristab. Lõpuks see ka õnnestus :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 55: mustpea-põõsalind

Antud liik on minu jaoks piisavalt harva nähtav, kellega kohtumised saab rahulikult ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Nagu tema nimigi ütleb, on tegu põõsalinnuga ja tema armastab väga igasugustes tihnikutes ja oksarägastikes toimetada. Seekord oli õnne ja kohtasin teda üsna puhtas keskkonnas, ning mulle meelepäraselt ka isaslindu. Emane näeb üsna sarnane välja, aga on pruuni peaga. Nende laul on ka väga kaunis, paneb metsas kohe kuulatama. Tänu laulule ma ta leidsingi. Emane toimetas kuskil rägastiku sees, ning selle peale tuli ka isane kohale. Just tema tänasel pildil poseeribki. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 54: väike-lehelind

Väga iseloomuliku ja ära tuntava silk-solk lauluga väike lind, kes suurem osa ajast pigem kõrgemal puude latvades toimetab. On ka hetki, kui ta fotograafi jaoks mõnusamas kauguses asub, siis on parim võimalus see liik ka mälukaardile salvestada :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 53: musträstas

On liike, kelle vajutad ära kohe, kui teda kohtad. Ja siis on liike, kelle vajutad ära vaid siis, kui keskkond ja tingimused seda soosivad :). Musträstaga ongi täpselt nii. Neid on igal pool ja palju, aga et seda õiget momenti tabada, peab näiteks 5 kuud ootama. Lõpuks jõudsin siis ära oodata momendi, mida presenteerida sooviksin. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 52: punarind

Lisasin tänaseks peategelaseks just meelega punarinna, kuna mulle tundub ta olevat eelmises postituses nähtava väike-kärbsenäpi lähedane sugulane, vähemasti kui tema välimust vaadata. Punarind on see tegelane, kes väga kenasti laulab, aga end väga näole anda ei taha. Eks ta ühel hetkel jääb pildile nagunii, aga ma sain oma hetke möödunud nädalavahetusel lõpuks kätte- kontravalguses punase põllega sulepalli :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 51: väike-kärbsenäpp

Külastasin nädalavahetusel kodukandi metsa. Hommik metsas on selles osas ikka väga kihvt, et mets ärkab koos sinuga :). Ning see linnulaul, mis sulle sealt kõrvu kostab, on väga värskendav ja kohati ka kõrvu lukustav :D. Aga kohtasin just neid linnuliike, kellega kohtumist sealt lootsin ning pisut enamgi veel :). Alustakski võibolla enda jaoks selle kõige erilisemaga. Eriline selles osas, et olen seda kohtumist väga pikalt oodanud. Väike-kärbsenäpiga olen elus kohtunud vaid ühe korra, see oli juba päris rohelisel ajal. Siis sattus pildile ema ja nooruk. Aga nagu linnumaailmas ikka, on isased need, kellele on enam värve jagatud ning kes looduses silmatorkavad on. Seetõttu see sinise pea ja punase rinnaesisega isane väike-kärbsenäpp mulle huvi pakkuski. Lind (võibolla ainult see isend) oli ääretult tolerantne ning mind ülemäära palju ei peljanud. Samas hoidis alati teatavat distantsi, ei lasknud liiga lähedale. Mul polnud seda ka muidugi vaja. Fotograafide rõõmuks tõdesin ka seda, et lind valis laulmiseks alati üsna puhtad oksad, ehk kohad, kus polnud liiga palju risu-räsu. Fotograafidele see meeldib :). Teisalt on keerulisem nüanss jälle see, et ta oli üsna pimedas metsas ning kehvade valgusolude tõttu on kaamera seaded ka keskmisest kangemaks keeratud, eks seda ka pisut pildis näha. Aga nii ma siis temaga selle tunnikese hommikul veetsin, oleks võinud teda ka pikemalt vaadelda, sest tal tundus oma kindel piirkond olevat, kust ta kaugemale ei läinud. Igati tore punkt laupäevasele hommikule metsas. Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sookured

See tore paarike sattus mu kaamera ette aprilli alguses. Olid üsna lähedal ja üsna leplikud, ei pannud paaniliselt plehku, kui auto seisma jätsin. Tore oli näha nende koostööd. Kui üks sõi, siis teine vaatas ümbrust, ning kui teine sõi, siis tegeles esimene kontrollimisega. Leidsin siiski ka momendid, kus enam ei pidanud liiga teraselt ümbruskonda jälgima ning sai rahulikult koos einestada. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 50: suur-laukhani

Neid rännumehi (ja naisi) on meie põllud rändeperioodidel paksult täis. Tihti ei ole aga selle hea liigipildi jäädvustamiseks sobilikke tingimusi. Nädalapäevad tagasi sattusin aga olema sellisel künklikul maastikul, mis mulle pisut teistsugust vaadet pakkus. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 49: ronk

Olen üksikute ronkadega sel aastal mitmeid kordi kohtunud, kuid pole tahtnud lihtsalt mööda lendavat ronka taeva taustal jäädvustada. Nädalapäevad tagasi käisin aga kohas, kus oli ronkade paradiis :). Neid oli seal sadu ja sadu, paljud linnud otsisid maast sööki, paljud linnud tiirutasid õhus ringi ning tegid akrobaatikatrikke demonstreerides oma traditsioonilist pulmamängu. Igati vinge elamus sellest õhtust. Sain ka jäädvustusi, mis on hetkel piisavaks, et liik üles märkida ning nimi kirja panna :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 48: hallhani

Selle liigiga on mul kokkupuuted senini olnud üsna kidurad. Hallhani ei rända kevadeti-sügiseti ka nii arvukalt, et teda igalt põllult leida võiks. Olen teda kohanud vaid mõnel korral, ning ka siis üsna kaugelt möödalendu jäädvustades. Sel kevadel läks teisiti :). Just siis, kui olime venna Oliveriga hallpõsk-pütte luuramas, ilmusid samal veekogul välja kaks hallhane, kes väga uudisimulikult võsas klõpsivaid tüüpe jälgima tulid :D. Ma alati imetlen seda eluslooduse pildistamise puhul, et sa ei tea iial, kes sulle nurga tagant vastu tuleb ning kohtumised uute või teinekord eriliste liikidega ei anna sellest kuidagi ette teada, tihti juhtuvad need kohtumised juhuslikult kätte tulema :). Taas peab tõdema, et see mind selle hobi juures kõige enam köidab ning edaspidiseks energiat annab. See liik on nüüd siis ka lähedal nähtud ja jäädvustatud. Uus liik ka selle blogi jaoks ;). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 47: hallpõsk-pütt

Pütlaste sugukonda kuuluv hallpõsk-pütt pole mu silma alla liiga tihti sattunud. Ilmselt ka seetõttu, et seda III kategooria kaitsealust liiki ongi meil vähe pesitsemas, hinnang ca 150-300 paari. Ma tean hetke seisuga vaid 1 järvekest, kus neid viimase 3 aasta jooksul näinud olen, ilmselt nad ka pesitsevad seal. Ja nagu tellitud, olid nad ka sel aastal samal ajal seal olemas. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 46: tuttvart

Tuttvartide asjaajamised õhtusel järvel piirdusid peamiselt emastele mulje avaldamisega. Seetõttu aerutati korralikult edasi-tagasi ringi, mulle sobivalt ka õige taustaga kohtades. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 45: kivitäks

Esimene selle-aastane kohtumine kivitäksiga leidis aset rannas. Lind oli alguses märkamatult end adru sisse ära peitnud kuid silm leidis pisut hämaras linnu siiski üles. Aprill 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt: