Järvekaur

Järvekaur on meil nähtav peamiselt rändeperioodil, Eestis neid üldiselt pesitsemas ei leia (või siis väga vähearvuliselt). Rände ajal võib neid tavaliselt mööda lendamas näha, kuid augustis õnnestus üht isendit ka kalda lähedal vees jäädvustada. Oli ta algselt kaldale lähemal, kuid kuniks mul õnnestus paremale positsioonile jõuda, oli juba pisut kaugemale merele triivinud. See oli mul esimene kord teda ranniku lähistel vees kohata. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Rebane

Sügise alates on hea meenutada eelmise aasta seika, kui kohtasin mere ääres kivi peal olevat rebast. Vaeseke oli hädas sealt ära tulemisega, ju ei tahtnud märjaks saada. Vaatepilt oli igal juhul väga kummaline, aga eks loodus ongi ettearvamatu. Pikemalt saab sellest kohtumisest lugedas eelmise aasta postitusest. Okt 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kuldnokk

Selle aasta linnust ehk kuldnokast polegi sel aastal teab mis palju postitusi teinud. Kui aus olla, siis pole nad mu teele ka väga sattunud. Mõned nädalad tagasi oli aga üks isend mere ääres mu lähistel toimetamas ning oli ka nõus pisut ootama, et linnuhuviline oma hetke vormistatud saaks :). September 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pöialpoiss

Kui hetkel metsas toimetavad seenelised välja arvata, oli eilse hommiku mets isegi üllatavalt vaikne. Lootsin päikesetõusu aegu näha ja kuulda rohkem toimetamist. Eks värvulised hakkavad sügise/talve lähenedes juba rohkem kokku koonduma. Peale mõnetunnist vähemaktiivsemat aega sattusin lõpuks ühte suuremasse seltskonda, mis koosnes pöialpoistest, tutt-tihastest, rasvatihastest, mõnest üksikust musttihasest ning porrist. Huvitaval kombel jäid sellest kohtumisest peamiselt pildid pöialpoistest sellisteks, mida muu ebaõnnestunud kraami hulgast esile tõsta. Eks pöialpoistega on alati keeruline, on nad ju väiksed ja nobedad ja kahjuks pea alati ka kõrgemal kuuseokste vahel toimetamas. Kui ikka lolli järjekindlusega koos nende seltskonnaga edasi kulgeda ja teraselt otsida, leiab vahest neid ka paari meetri kõrguselt (või isegi maapinnalt) toimetamas. Siis on see parim moment nendest ka kenad pildid koju tuua. Kui oskused, tehnika suutlikkus, valgus ja õnn sinu poolel on, siis tuledki vähemalt mõne õnnestunud kaadriga koju :). Parem ju ikka, kui mitte midagi. Üks neist õnnestunud hetkedest ka täna vaatamiseks. September 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kivirullija

Selle kihvti linnuga kohtusin esmakordselt 2019a septembris. On ta siiski piisavalt vähearvuline tegelane, kes väga kaamerasilma ette sattunud pole. Eelmisel aastal sai teda korralikult otsitud, kuid tulemuseta. Sel aastal, täpsemalt augustis, õnnestus teda suisa kahes eri kohas paari nädalase vahega kohata.
Viimane kohtumine leidis aset päeva päris viimastel hetkedel, enne päikeseloojangut. Peale mitmetunnist maas lamamist olid kondid külmad, olin parasjagu ära sättimas, kui üksik kivirullija minust möödus. Koheselt keerasin otsa ringi ning läksin edasi sinnapoole, kus ta toimetama lendas. Tean, et tegu pole üldiselt väga pelgliku linnuga, kuid kuna toimetab koos teiste kahlajatega samas kambas, siis võib kellegi teise hädakisa ka kivirullija lendu ajada. Püüdsin väga vaikselt linnule läheneda ning ilma vahejuhtumiteta jõudsin nn õigesse kohta, kus lind juba piisavalt nägemisulatuses oli. Kuna oli päeva viimane pooltund, siis ei tahtnud neid väga häirida ning jäin eemale lihtsalt ootama, et linnud mulle ise läeneksid :). Vana hea taktika, mis väga tihti toimib. Ka sel korral tuli kivirullija minu suunas, mitte päris sinna, kuhu ma teda ootasin, kuid piisavalt lähedale, et temast loojuva päikese taustavalgusega pildi kätte saaksin. Tore, et lind mind usaldas ning mulle ka sel aastal kaunid hetked pakkus. August 2021.

Kikka pildile, et näha suuremalt:

Kährik

Juunis käidud karuvarjes sai lisaks karudele näha ka mõnda kährikut. Üldiselt olid nad ka heaks indikaatoriks, et teada saada, millal karud tulevad :). Umbes täpselt minut enne karude saabumist oli muidu rahus toimetanud kährikud tuhatnelja platsilt põgenemas. Siis oligi paras aeg end valmis seada ja kiireneva pulsiga harjuda :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väiketüll

See noor väiketüll on just saabunud ühe teise tülli terrotooriumile ning oma suuruse tõestamiseks tegi oma tiivad kenasti lahti, et “maa-omanik” teda kardaks. Kahjuks sellest esinemisest kasu polnud ja seal toimetanud liivatülli vanalind peletas saabunu kiiresti eemale. Aga, kes ei proovi, sel pole isegi võimalust õnnestumiseks :). August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Mink

Pilt esimesest kohtumisest mingiga. Pikemalt kirjutasin sellest ühes eelnevas postituses. Küll võib aga tagantjärgi tõdeda, et kuigi mink ei tundunud üleliia julge loom olevat, oli ta siiski piisavalt uudishimulik, et teda luuravat kuju mitmeid kordi uudistama tulla :). Eks neid hetki juhtub tihti, kui keegi sind kõrvalt jälgib või kuskilt piilub. Tihti ei saa need hetked kahjuks fotona jäädvustatud. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Hilisõhtune soorüdi

Eelmisel nädalavahetusel pikutasin taas veepiiril, ning vaatlesin toituvaid kahlajaid. Kui päike juba peitu oli pugenud ja valgust vähevõitu oli, proovisin vahelduseks midagi teistsugust jäädvustada. Kuna soorüdid toitudes mingit tööriista või õmblusmasinat meenutavad, tahtsin pilti tuua liikumis-efekti, kus kiirelt edasi tagasi liikuv pea pildile uduselt jääks. Niiviisi on arusaadavam, et tehtav töö toimub suurel kiirusel. Ja nii siis mõned kaadrid saada õnnestuski. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Arusisalik

Sisalikke pole juba pikalt pildistanud, viimasest arusisalikega kohtumisest on möödas ~9a :). Viimati maal olles sai aga üht uut perekonda nähtud ja pildistatud, kus toimetas kokku 7 isendit. Kui algselt tundusid nad väga arad tegelased olema, siis hiljem õnnestus sõpradeks saada ning oldi kenasti nõus pikemalt poseerima :). August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Heletilder

Tavaliselt on nii, et kui rannikule jõuan, siis esimesed kahlajad, kes juba kaugelt lendu panevad, on heletildrid. Samas on õnnestunud ikka üksikisendeid ka lähemalt näha ja ka pildile saada. Augusti alguses sai aga ühe mudalombi äärde maha prantsatatud ning taas üht heletildrit jäädvustatud. Oli ta koos tüllide ja soorüdidega suuremas seltskonnas. Kui teised linnud peale mõnda hädakisa lendu panid, siis tema jäi paigale, ega esimese valesignaali peale ära ei põgenenud. Tundus olevat selline julgem isend. Seekord sai siis vist kõige lähemalt teda jäädvustada, kohati isegi liiga lähedalt, kui lind liiga täpselt kaadrisse ära mahtus :). August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Leeterüdi

Antud postitus on selle liigi puhul ametlikult esimene :). Ehk et alles sel aastal jäi leeterüdi mulle esmakordselt pildile. Kui aus olla, siis sai teda ka eelmisel aastal kohatud, kuid siis suutsin ma meeltesegaduses oma mälukaardi enne tühjaks teha, kui pildid arvutisse jõudsid :D. Juhtub…. Võimalik, et ta on mu vaateväljas ka varasemalt olnud, kuid teadlikult ma teda enne kohanud polnud. Eks aastad linnumaailmas harivad, teadlikkus kasvab ja oskad teatud aspekte lindude puhul tähele panna. Leeterüdi pole ka kõikse arvukam läbirändaja meie rannikul, ilmselt seetõttu pole meie teed ka varasemalt kohtunud. Aga igal kevadel ja sügisel võib neid ikka kohata. Eestis ta ei pesitse. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liivatüllid

Kui ma mõned nädalad tagasi sel hilissuvel esmakordselt rännul olevaid / minevaid kahlajaid vaatama läksin, leidsin ühest mudaaugust eest 20-30 pealise pundi, millest suurema osa moodustasid liivatüllid. Pole varasemalt nii arvukat liivatüllide seltskonda jälginud, seetõttu oli põnev vaadata, kuivõrd riiakad nad omavahel olid. Tihti käis paremate söögipaikade eest võitlemine ja jagelemine. Olgugi, et need tülid kestsid kohati vaid loetud sekundid, oli neid tihti ning kohati ei teadnud, millist seltskonda jälgida :). Ka tänaselt pildilt võib näha, kuidas üks “sissetungija” eemale puksitakse. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Peitepilt

Kes on pildil 🙂 ?

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väikerüdi

Möödunud reedel sai sammud päikesetõusu ajal taas mere äärde sätitud. Praeguse kahlajate rände ajal pole raske leida kohti, kus need rändurid meie randades toituvad. Seekord suuri salkasid ei kohanud, kuid see-eest oli väiksemates salkades mõni sel aastal veel kohtamata isend :). Täpsemalt olin õnnelik mõned tunnid veetma seltskonnas, kus toimetas ka väikerüdi. Minu silmis pole ta väga arvukalt meie randadel näha, kuid mõnest suuremast soorüdide seltskonnast võib teda siiski märgata. Ta on oma kasvult selgelt väiksem kui soorüdi, see peaks juba eemalt silma hakkama. Või kui mõnda võrdlust tavapärasemate lindudega tuua, siis umbes leevikese mõõtu / kaaluga tegelane. Seekord õnnestus lamada rahulikult rannal ning vaadelda neid vahepeal suisa 2m kauguselt. Nad on ikkagi arad linnud, nagu iga teine metsik lind, kuid pikalt liikumatult rannal lebades lepivad nad sinu, kui mingi suvalise objektiga :). Taas oli lahe kogeda, kuidas see usaldus võidetakse ning sind ohuna ei võeta. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Soorüdi

Lahe on jäädvustada lindude-loomade tegevuspilte, kus lind lihtsalt ei seisa, vaid kas toitub või lehvitab tiibu, või venitab ennast. Ka sellelt pildilt võiks arvata, et lind sirutab oma jalga välja, kuid kahjuks pole loodus kõigi jaoks armuline… see soorüdi oli läbi elanud mingi vigastuse, mistõttu tal see jalg nii koguaeg oligi ning oma toiduotsinguil hüppas ringi vaid ühe jala peal. Tundus, et lind sellest siiski väga häiritud polnud, toitus mu silme all terve õhtu ning vajadusel põgenes hädakisa peale koos teiste kahlajatega. Mis teha, selline see looduse ilu ja valu kord on. Olen ennegi imelikku “vigast” soorüdi kohanud, kuid tal tundus olevat muu probleem. Selle kohta saab pikemalt lugeda ühest mu vanast postitusest. August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Mink

Kohtusin ameerika naaritsa, ehk mingiga oma 12a fotograafia hobi-karjääri jooksul sel aastal esimest korda. Vilksamisi õnnestus näha teda selle aasta alguses, kuid tookord jäid mulle vaid mälupildid. Möödunud reede õhtul sai kiire suve kiuste, pika pausi järel, taas loodusesse minna ning jõe ääres mõtteid mõlgutada. Suuremate jõgede ääres loodan alati jäälindu kohata, kuid nagu järjekordne kogemus tõestab, võivad plaanid kardinaalselt teistmoodi realiseeruda :). Jäälindu silmasin paaril korral mööda kihutamas, kuid mingiga kohtumist ma oodata ei osanud. Kuna see kõik oli nii ootamatu, polnud ma ka tehnika mõistes valmis nii lähedaseks kohtumiseks, mistõttu said esmased kaadrid kohmakad… vähemalt sain miskit. Esmase kohtumise järgselt läksin talle siis ka järgi, kuna loom liikus ülesjõge. Õnnestus veel näha, kuidas ta vee alt üllatades üht noort parti taga ajas, seekord lootusetult. Seejärel kadus kaldataimede vahele, kuid pisut hilejm ristusid meie teed korra veel. Sellest piisas, et reede õhtune niigi mõnus emotsioon ka hetkede jäädvustamise mõttes produktiivseks osutus :). August 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kormoranid

Ega mere ääres neid kive palju polegi, kuna kormoranid tahavad ikka kõik sellele ühele tulla. Vahest kaitstakse kivi nii kiivalt, et ei lastagi peale :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kägu

Õhtu viimases valguses toidujahil olev kägu. Tavaliselt nad nii julged pole, kuid see tegelane pakkus mulle elevust päris pikalt, kuni valgust enam ei jagunud :). Juuni 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Noor karu

Juunis karuvarjet külastades sai täiskasvanud karude kõrval näha ka üht noorkaru. Selle-aastase karuvarje kogemusest kirjutasin 7 postitust, mille kohta tegin erinevaid postitusi Juunis. Juuni 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Plütt

Kahlajate rände ajal õnnestub iga aasta ka plütte kohata. Olgugi, et pigem satuvad kaamerasilma ette üksikud isendid. Antud pilt tehtud üle 3a tagasi. Sel aastal pole olnud aega neid otsima minna :). Juuni 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kadakatäks

Paar rammusa suutäiega kadakatäksi pildi jaoks poseerimas :). Tegu erinevate lindudega, mis eri paigus pildistatud.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Triiplutikas

Suvel on õige aeg uurida makromaailma. Tol õhtul oli igal triiplutikal oma taim, mille otsas toimetada :). Juuli 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Põldlõoke

Juuni lõpus sai elukohta vahetatud ning linnast pisut eemale kolitud. Looduslapsena olen linnulauluga igati harjunud, kuid põldlõokeste hommikune lõõritamine oli alguses ikka üllatuslikult vali, mis ei lasknud varahommikul lahtiste akendega magada :). Tegelikult oli see positiivne probleem, millega sai üsna ruttu ära harjutud. Kuskil kuu hiljem mõtlesin, et otsin selle valju laulja ka üles. Ei olnudki kaugele vaja vaadata, pisut aknast eemale- esimese suurema kivini ja seal ta karikakarde vahel oma laulukest kõigile ette kandis :). Juuli 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Veest puhtaks

Praeguste palavate ilmadega on hea meenutada Juuni algust, kui karuvarjet külastatud sai. Ilmad olid siis veel talutava temperatuuriga. Õhtul varjesse minnes hakkas peagi vihma sadama ning peale suuremat sadu ilmus üks karu-paarike varje ette toimetama. Ühel hetkel otsustas emakaru end vees tühjaks raputada, mis ka pildile jäädvustatud sai. Juuni 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jääkoskel

See hetk, kui olen kaldal jäänud märkamatuks ühele lähedalt mööda seilavale jääkosklale.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Riiulpilv

Kui vahel pole käepärast ühtki fotoaparaati, siis tuleb kasutada olemasolevaid võimalusi. Eks seepärast tänapäeval paljusid uusi asju jäädvustataksegi, kuna meil on kaamerad tänapäeval kõigil taskus olemas. See võimas äikesepilv lähenes möödunud nädala pühapäeval põhja-eestis suunaga läänest itta. Tõi see kaasa suuremal hulgal sademeid ning rõõmu põuaperioodil vaevlevatele inimestele. Peale seda liikus ka termomeeter pea 10 pügalat allapoole selle suve “normaalset” taset, mis tänaseni selliselt säilinud. Pilt tehtud Aseri külje all Kõrtsialuse külas. Juuli 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Hommikukuma

Tõusva päikese magusalt kollane valgus koos tärkava eluslooduse esindaja pruunselg-põõsalinnuga.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kõvernokk-rüdi

Hetkel on meie rannikualadel käimas kahlajate rändeperiood. Mõne magusama koha peal võib suuremates seltskondades kohata koos mitmeid erinevaid liike. Üheks neist on kindlasti kõvernokk-rüdi, kes end tavaliselt koos soorüdidega ühisesse punti on sättinud.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Veetallaja

Seda lahedat tegelast, või õigemini neid lahedaid tegelasi (neid oli 2tk) nägin ma viimati kolm aastat tagasi juuni kuus. Kuna nad pole väga kartlikud linnud, sai neid pikalt jälgitud ja pildistatud. Istusin mere ääres kivi peal, vahepeal tuldi mind ca 3m kaugusele uudistama :). Lahe kogemus, mis tänaseni kenasti veel meeles. Juuni 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sarvikpütt

Õhtuse järve siluett, keda eelmise aasta varasuvel jäädvustatud sai.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kägu

Üks hetk loojangujärgsel maastikul- kägu ussikeste jahil. Läbi puude kumab veel loojangupunakas taevas.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väike-põõsalind

Väike tegelane, keda võib leida nii põõsastest (nagu nimigi ütleb) või ka puuokste vahelt. Minu kogemuste järgi ta liiga arg tegelane pole, pigem saab pika jälgimise peale üsna ligi ja kui piisavalt kiire oled, saad ehk ka mõne terava kaadri temast kätte :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tamme-kirjurähn

See pilt pärineb ühest kevadisest kohtumisest. Mitte kõige arvukam rähniline, kuid parkides võib neid ikka ja jälle trehvata. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Ootamatu reisija

Kui tavapäraselt pildistan ma linde siis vahest timmin ka makromaailma tegelasi. Selle pildi tegemine tuli juhuslikult, nagu ikka selle elusloodusega kord on. Olin tegelikult läinud mere äärde, et minna ujuma ja üldiselt ma mere äärde ilma kaamerata ei lähe. Ning kui ma ühel hetkel oma kõrval seda kihvti siblijat kohtasin, haarasin kiirelt kaamera ning proovisin teda pildile saada. Kui pildi olin ära teinud, siis märkasin, et millisekundiks oli ka üks väike kärbes selle sajajalgse selga hüpanud, kes meenutas kui ainsat reisijat “ühistranspordis” :). Kihvt, et sellised hetked vahest ka pildile talletatud saavad.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Linavästrik

Toimekad linnuvanemad peavad juba vara hommikul hakkama oma lapsukesi toitma. Need väiksed kisakõrid ei kannata oodata :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Hommikused uudised

Erinevate sündmuste tõttu on jäänud blogisse väike auk sisse. Proovin jõudumööda siiski postitustega jätkata, kuigi suvi on ilmselt kõigile kiire aeg :). Tänane pilt Mai käigus külastatud karuvarjepäevast. Noor karu oli hommikul päikesetõusu ajal liikvele tulnud ning nö loeb märgistatud puudelt uudiseid, kes on möödunud õhtu jooksul seal käinud ning mis lõhnasid maha jätnud. Karud hõõruvad end vastu puid, et maha jätta teiste jaoks infot, kes seal ringi liigub. Lõhnade hõõrumisele järgneb tihti ka puukoore märgistamine küünte või hammastega, mida kõrgemalt, seda tõsiseltvõetavam :). Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kobras

Taas üks pilt õhtust, mil sai kopraga kohtutud. Pikemalt õnnestub selle kohta lugeda sellest postitusest: LINK. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kiivitaja

Keskkonnapilt kiivitajast oma kodus (põllul), taustaks tumedamad vihmapilved, kuhu osaliselt ka loojuva päikese punakas kuma paistab. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 7

Viimane postitus meeleolukast karuvarje seeriast. Lindude pildistajana on väga värskendav vahelduseks ka loomi näha ja pildistada. See aga ei tähenda seda, et ma varjes oldud aja jooksul lindudele tähelepanu ei oleks pööranud. Siis, kui loomi polnud, oli hea linnuelu jälgida. Mõned klõpsud lindudest siis lõpetuseks vaatamiseks. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 6

Karusid juba nähtud küll. Täna vaatame, keda seal veel näha võis. Erinevatel hetkedel ilmutasid end ka 2 kährikut, kes üksteise võidu platsil kolamas käisid, kui karusid parasjagu polnud. Kähriku käitumine andis ka teada, millal karud varje juurde tulid. Nemad sörkisid minut enne metsa vahele peitu :). Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 5

Eelnevatest postitustest võis näha, et õnnestus karusid üsna valgel ajal kohata. Kuid nagu ka eelnevalt mainisin, tuli seal valges nähtud karupaar uuesti tagasi peale kella 23, kui juba üsna hämar oli. Ma tegelikult pisut isegi ootasin ja lootsin, et nad öösel tagasi tulevad, et saaks mõnda “valgemat” kuid lühemat objektiivi kasutades siiski neid pildistada. Olgugi, et nad ca 30min seal nosisid ja kordamööda vastu puid ennast sügasid, miskit väga head sealt välja võluda ei õnnestunud. Jäid nad siiski pisut kaugele. Aga sellegipoolest katsetasin ja mingid hetked ka näidata otsustasin. See on ehe näide fotograafia tulevikust, kus “mirrorless” kaameraga oluliselt kauem looduses näeb ning pildistab, kui tänaseks vanaks jäämas vanakooli peegelkaameraga. Tavainimesele mõttetu info, pildimehi ilmselt huvitab ka see tehniline pool. Allpool ka piltide andmed fotokrattidele :). Mai 2021

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 4

Seekordne varjes käimise kogemus oli väga rikkalik. Kui algselt oli soov näha vähemalt üht karu, siis lõpuks sai kokku nähtud suisa kolme erinevat karu. Varjesse minemise õhtul ning ka öösel külastanud karupaarikese järel tuli enne koitu platsile käima üks noorem tegelane, kes seal päris tükk aega edasi-tagasi ringi lonkis. Käis tegi tiiru ümber varje, läks ringiga tagasi varje ette. Hiljem viskas isegi siruli ja jäi miskit nosima. Peale mõningast toimetamist lahkus ta tuldud teed ning enam ühtki teist karu ei näinud. Jäi vaid üle nautida päikesetõusu ning vaadata toimekaid linde maas siblimas. Lisaks karudele pildistasin ma paadunud linnuhuvilisena ka seal lähistel toimetanud lide, kuid sellest täpsemalt juba jätkupostituses.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 3

Jätkame karunädalat minu silmis selle õhtu kõige põnevama tegelasega. See sõjahaavades isakaru oli tõeline jõhkard, suur, kui mägi. Ta jälgis ümbrust suure tähelepanuga ning vaatas tihti altkulmu varje suunas, kust klõpsud tulid. Hiljem pilte lähemalt vaadates olid tal näos näha ka värskelt verised sõjahaavad. Eks see armastuse eest võitlemine ju karupulma tipphetkedest on, mille jooksul isakaru oma võimekust ja mehelikkust tõestama peab. Eleri sõnul neid enam koos seal nähtud pole. Ju pulmad peetud ning igaüks tegeleb omade asjadega edasi. Huvitav hetk oli ka öösel, kuskil 2 ja 3 vahel, kui see sama karu varjest 5-10m kaugusel seisis ja urises nii mis jube. See oli päris hirmus moment, samas jälle põnev elamus, mida ilma varjes käimata ilmselt kunagi ei kogeks. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 2

Jätk eilsele postitusele. Täna näitan pilte sellest väiksemat kasvu emakarust, kes koos oma kaaslasega esimesena varje ette jõudis. Kasvuvahe oli neil isakaruga ikka suur, karvkatte värvus oli ka pigem heledam ja kohevam, kui isakarul. Kui varjesse sai peale 16 sisse mindud, siis juba 19 ajal oli paarike kohal. Toimetasid ca 15min varje ees ja lahkusid. Hiljem, ca 23 ajal tulid nad aga tagasi ning veetsid seal juba pikemalt aega. Päeval olid nad pigem tagasihoidlikud, vaiksed ja kahtlustavad. Varjest kõlanud katikuklõpsud püüdsid tihtipeale nende tähelepanu, kuid koheselt ära ei läinud. Ju on ikkagi harjunud, et midagi seal putkas toimub :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Karuvarje 1

Aeg liigub ruttu. Täpselt aasta tagasi sai külastatud oma elu esimest karuvarjet. Sellest käigust saab lugeda siit. Seekord, nädal tagasi, sai külastatud Eleri Lopp-Valdma poolt juhitavat karuvarjet Harjumaal. Kui eelnev Alutaguse karuvarje on mõeldud pigem karuvaatlejatele ja loodushuvilisele, siis Eleri poolt ehitatud varje on suunatud eelkõige fotograafidele. Erinevus seisnebki pildistusavade asetuses. Pildistamisavad asuvad väga maa lähedal, mistõttu saab loomi pildistada nende silmade kõrguselt. See on hea pildi saamisel vast üks olulisemaid kriteeriumiume.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et seekordne külastus oli üsna edukas. Sai nähtud 3 erinevat karu, kahte kährikut, hulganisti erinevaid linde, kogetud nii vihma kui ka uduseid tingimusi. Positiivne oli ka see, et kui tavaliselt ilmutavad karud end pigem hämaras, siis seekordne mõmmi-paarike tuli juba peale 19 õhtul, kui valgust veel metsa alla jagus. Esimesteks külalisteks oligi üks suur isakaru oma oluliselt väiksemat kasvu “neiuga”. Esimene külastus kestis ~15minutit, kuid sama paarike tuli tagasi ka peale 23, kui metsa all juba päris hämar oli. Siis veetsid nad seal oluliselt rohkem aega. Naljakas oli kuulda nende mõminat, kui end vastu puid sügasid, selline rahulolev mõmin või urin. Kahjuks päevavalges nad seda teha ei soosinud :). Üritangi nädala jooksul näidata parimaid hetki sellest 16-st tunnist, mis varjes veedetud sai.

PS. Kes on huvitatud samasse varjesse minemisest, siis Eleri kontakti saab tema kodulehelt: http://www.estoniannaturephotos.com

Need on siis esimesed hetked sellest karupaarist, kes sinna toimetama tuli. Selgelt polnud ma valmis, et nad 10m kaugusele tulevad. Karud kuulsid kaamerate klõpse, see äratas nende tähelepanu. Aga lõpuks ei paistnud see neid segavat. Eks nad ole ilmselt sellega mingit pidi ka harjunud.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Ristpart

Mõned nädalad tagasi läksin oma iga-aastasesse kohta hallpõsk-pütte otsima. Taas kord oli paarike tuttaval järvel olemas, kuid sel õhtul hoidsid nad kaugemale ning jäigi üle ooadata-vaadata, keda mul veel kohata õnnestub. Ning polnudki kaua vaja oodata, kui üks ristpardi paarike mu juurde toimetama tuli. Isane oli siiski julgem ning käis lähemalt uurimas, mis värk seal kaldal toimub. Kuna läbi kõrkjate oli vaid paar auku, õnnestuski vaid seda isast paaril korral lähemalt näha ning ka pildile püüda. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuemalt:

Kobras

Ühes oma eelnevas postituses kirjutasin põgusalt oma viimasest kohtumisest kopraga. Juhtusin roostiku ääres kõndides kuulma mingit krõbinat. Mul läks kohe kõrv kikki ning hakkasin kohe ühe kuivenduskraavi poole kiikama. Oli seal kandis palju näritud puid, mis selgelt kopra tööle viitas. Ning mõni hetk hiljem juba nägingi teda mööda seilamas.

Kuna sel hetkel ta mind märganud polnud, otsustasin liikuda pisut kaugemale tuldud teed tagasi, lootes lõigata tal tee ära ning näha teda veel. Nii läkski. Olin kükitades kraavi kaldal teda ootamas. Koht polnud parim, kuna ees oli palju kõrkjaid ning suuremaid taimi. Ning ühel momendil ta tuligi, liiga lähedalt tuli :D. Lindude pildistajana on mul alati valmidus pildistada kaugeid ja väikseid objekte (linde). Sel korral osutus see selgelt liiga pikaks fookuskaguseks, mistõttu loom enam normaalselt kaadrisse ära ei mahtunud. Pole midagi teha, pole harjunud loomi pildistama :D. Ja nii ta roniski vastaskaldale. Proovisin teda nii hästi kaardisse mahutada, kui võimalik, aga ega see väga kenasti välja ei kukkunud.

Olgugi, et pildistasin täielikus vaikuses, hakkas talle mu kahtlane kuju siiski vastaskaldal silma ning ühel hetkel hakkas tagasi vette sättima. Taaskord, palju segavaid oksi hea portree saamiseks, aga ega see mind pidurdanud klõpsimast :).

Lõpuks läks mütakas tagasi vette ning otsustas lähemalt uurima tulema, kellega tegu. Küll hiilis kõrkjate vahel edasi-tagasi, kuniks oli lõpuks jõudnud minust ca 4m kaugusele. Ma muidugi tegin samal hetkel pilte, mis hilisemal vaatamisel üsna kasutuskõlbmatuna tundusid… loom oli selgelt liiga lähedal mulle. Kogu see kohtumine siis päädis sellega, et kobras pani litaka sabaga vastu vett ning põgenes. Olin sellisest käitumisest teadlik ning ka valmis, et nii läheb. Imestasin lihtsalt seda, et ta mind veel nii lähedalt uurima tuli. Tuule suund mind ei reetnud, ilmselt oleks ta muidu juba ammu jalga lasknud. Aga selline lähikohtumine tekitas ägeda emotsiooni. Viimaseks näitangi pilti, mis jäi enne seda laksu viimaseks :). Hiljem olin tark, vahetasin asukohta, timmisin objektiivi fookuskaugust ning sain vinge seeria mulle lähenevast ja mööduvast loomast, ilma põgenemata :).

Hüüp

Kui ma eelmisel aastal linnuliikide võistlusest osa võtsin, sai seda lindu ikka ja jälle kuuldud, mõned korrad ka lühilennul nähtud, kuid pilti ma temast ei saanud. Kui aus olla, siis hüüp ongi mulle vaid ühel korral varasemalt kaamera ette jäänud. Ehmatasin linnu tookord kogemata lendu, väikse koba peale õnnestus ka pilt saada. Seekord nägin hüüpi samas kohas, kuid kaugemalt mööda lendamas. Ja pikalt kohe, nii et oli kaadreid, mille vahel valida :). Hüüp toimetab roostikus, lendab pigem harva. Ning tavaliselt rände ajal või siis kevadise paaritumismöllu saatel :). Igal juhul oli see selle õhtu üks väga meeldiv kohtumine. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kuldsel järvel

Tuttpütt loojangukuldses vees toimetamas. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt: