Liik nr 42: lauk

Neid musti ja piuksuvaid punasilmseid linde näeb ja kuuleb tihti roostiku vahel toimetamas. Rändelt saabudes võib neid leida ka avaramatest vetest, kus oma kaasat otsitakse või siis juba leitud kaaslasega mööda järve ringi tiirutatakse. Õiges kohas ning õige valgusega on võimalik neist saada ka päris kunstilisi pilte :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Magus uni

Aprillis venna Oliveriga metsiseid otsima sõites, silmasime poolel teel ühe põhupalli peal olevat kuju. Igaks juhuks peatusime ning uurisime lähemalt. Selleks oli veel viimast magusat und magav rebane. Kuna hommik oli miinuskraadidega, valitses väljas härmas olustik, mis pilti veel talvist meeleolu pakkus. Ka lund oli sel hetkel veel päris palju, mida praegu juba tikutulega otsima peab :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sõtka lend

Kuna uusi liigipilte pole olnud mahti ette valmistada, panen mõne kihvti hetke siia vahele, mis mu kaamerasilma ette jäänud on. Narva jõel madalalt lendav emane sõtkas, kes vahepeal ka pisut tiivaga vett riivab :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 41: rootsiitsitaja

Olles linde juba ca 10a pildistanud, on eri liikide elupaigad selgeks saanud. Kevad ongi ka selles mõttes huvitav aeg, et võib kohata rändelt saabuvaid linde seal, kus nad üldjuhul väga palju ei tegutse. Olgugi, et mererannad pole rootsiitsitajate jaoks liiga võõrad paigad, möödub nende igapäeva elu pigem roostikus toimetades, või vähemale selle lähedal tegutsedes. Just rände ajal olen neid aga päris vee piiril adrus tegutsemas kohanud, eks just ilmselt toidurikkuse tõttu. Ka aprilli alguses tabasin mõned linnud sarnaselt adrus toimetavat, ühel avastasin kodus pilte vaadates ka rõnga jalast. Kahjuks on see piisavalt väike, millelt infot tuvastada pole võimalik. Aga selline tubli ja reipal sammul toimetav rootsiitsitaja siis liigina kirjas. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 40: kuldnokk

Kuldnokki kohtan tihti mererannas, seda ka mõned nädalad tagasi. Meri on kaldale uhtunud ka palju söödavat, mistõttu on rändelt saabujatel seal hea kõhtu kinnitada. Ei lasknud nad end häirida ka tüütust fotograafist :). Aga ei saanud vastu panna võimalusele jäädvustada seda üsna värvilise sulestikuga lindu, kes tavaliselt mööda lennates mustana näib. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 39: viupart

Viupart on üks kena ja värviline partlane, keda liiga tihti rannas ei näe. Aprilli alguses kohtasin teda laukade, kajakate ja rääkspartide seltsis toimetamas. Kahjuks oli näha vaid isaslind, kuid eks isased ongi linnumaailmas need silmatorkavama sulestikuga isendid. Huvitav, miks inimeste maailamas see trend vastupidiselt on kujunenud :D. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 38: ristpart

Ristparte leiab pea igast rannast, kuhu minna. Vähemasti lahesoppides on alati mõni paarike kenasti olemas. Tihti nad pildi jaoks poseerida ei taha, kuid kui olla rannal madalam, kui muru, siis võivad nad su eest päris lähedalt möödud. Taas on kenasti nii emaslind, kui ka isaslind pildile jäänud. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 37: rääkspart

On aeg üles riputada ka pilte partlastest, kes fotosilma ette sel kevadel juba jäänud. Üheks neist on rääkspart, kes kenasti mulle pildile sättis :). Tore on alati liigi mõlema soo esindajad korraga pildile püüda, hea õppematerjal partlaste ära tundmiseks :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 36: sookurg

Sookured on rändelt tagasi juba päris pikka aega. Tulid nad esimeste hulgas, kuid pildile neid varasemalt ei õnnestunud saada. Pisut kõrvalteid kammides leidsin aga üsna kodu lähistelt ühe paarikese, kes mu kohalolust end liigselt segada ei lasknud ning jalutsid üsna lähedal põllul ringi, samal ajal ussikesi jms otsides. Pildil minu silmis isane lind, oli ta kasvult pisut suurem ning kevadele ja pulmitamisele kohaselt ka kenasti end puhvi ajanud. Neile omast häälitsemist ja tantsusamme sel õhtul siiski ei demonstreeritud. Ju see hommikune rituaal :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 35: hallrästas

Tabasin hallrästa seltskonna ühelt heinamaalt sulavee lombis süüa otsimas. Alguses olid üsna pelglikud, kuid kui autoga kauemaks sinna seisma jäin, siis tulid tagasi, kus enne olid. Loojangu-eelne päike pakkus pilti ka pisut enam värve. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 34: karvasjalg-viu

Selle aasta talvele tagasi vaadates, oli mul karvasjalg-viu nägemise osas suuri kahtlusi. Teatavasti on antud liik sarnaselt hiireviule peamiselt näriliste toiduline ja väga sarnaste eluviisidega. Sel talvel oli nii palju ja pikalt lund ning selgelt polnud see viudele eelistatud olukord. Seetõttu polnud sel talvel ka hallõgijat näiteks näha, samuti paljuski hiirtest toituv lind. Nüüd, kui suurem lumi taandunud, on antud liigid platsis ja kohati isegi päris suurearvuliselt. Ehk siis õnnestus ka karvasjalg siiski pildile saada. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 33: talvike

Talvike liigitub pigem tavaliste lindude gruppi, kuigi sellist head liigipilti temast jällegi liiga kerge ehk saada polegi. Antud juhul tegi selle foto enda jaoks paremaks see, et linnud (2tk) toimetasid maas, lumehangede peal, süües taimede seemneid. Jäi üks neist siis sellises keskkonnas ka kaamerasilma ette. Ei olnud kitsi seda hetke jäädvustama. Kena särtsaka välimusega tsiitsitajate sugukonda kuuluv lind. Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 32: nõmmelõoke

Vot antud liigiga olen ma varasemalt (teadlikult) kohtunud vaid 1 korra. Ma isegi tänaseni ei tea ühtki head ja kindlat kohta, kus teda näha võiks. Kevadeti on rändelt saabuvaid linde siin-seal näha, kuid see ei tähenda tingimata pesitsemist. Kaks lindu olid metsatee ääres toimetamas ja süüa otsimas. Sõitsime vennaga neist mööda ning olles esimesel korral nad sealt lendu ajanud, menetlesime ja analüüsisime pisut, kellega võis tegu olla. Kõik viitas nõmmelõokestele ja nii ka oli :). Keerasime otsa ringi ning jäime kannatlikult jälgima, kuniks oma vajalikud klõpsud tehtud saime. Kahjuks nende kaunist laulu seekord kuulda ei saanud, kuid see jääb siis edaspidiseks avastuseks. Antud pilt siis selle liigi esmajäädvustus blogi jaoks. Aprill 2022.

Liik nr 31: metsis

Kui mõnele linnuhuvilisele uhked isased metsised tee peale ette jooksevad, siis mul ja vennal Oliveril pole seevastu siiani vedanud. Oleme jätkuvalt isase lehviku otsinguil. Ka aprilli alguses vihje peale vaatlema sõites me isaste metsistega ei kohtunud, kuid lohutuseks saime tunnikese vaadelda kahe emase metsise tegemisi. Nokkisid nad rahumeeli tee pealt sinna tormiga kukkunud männiokkaid. Ühel hetkel jõudis päike juba nii kõrgele, et kiired ka tagataustal olevat metsa valgustama hakkasid, siis sai ka tänane klõps ära tehtud. Isasega peab veel vaeva nägema, küll me ka ühel ilusal hommikul temaga kohtume :). Aprill 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 30: kühmnokk-luik

Kühmnokk-luik kuulub samamoodi sinna tavaliste liikide kategooriasse, kelle pildile püüdmiseks erilist vaeva nägema üldiselt ei pea. Sel kevadel sattusime poistega mere äärde, kui oli selline sombune ilm. Ühel hetkel hakkas mere pealt tohutult udutama ja tekkis tunne, et nüüd pean selle liigi ära vajutama :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 29: kaelustuvi

Kui tavaliselt sooviks linnust pilti pigem lähedalt ning portreena, siis mulle toimib ka kaugemalt ning väikest seltskonda jäädvustada. Rändelt saabumise ajal on mingi aja linnud salkadena koos, et turvalisemalt keha kinnitada ning armumängudeks ning pesitsus-hooajaks jõudu koguda. Hiljem minnakse omaette elama ja toimetama, et sügisel taas ühineda. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 28: tuuletallaja

Veel päris märtsi lõpupäevadel sai mindud suure tuule kiuste väiksele fotoringile. Autost pildistades see nii väga ei häirinud, kuid eks oli teada, et linnuelu liiga kirev sellise tormiga pole. Olin just möödumas ühest kivihunnikust, mille peal paistis väike mügarik. Lähemale jõudes nägin, et tegemist oli hoopis tuuletallajaga. Sõitsin sel hetkel temast mööda, keerasin eemal auto ringi, ning sõitsin tema suunas tagasi. Seekord juba ette valmistunult objektiiv autoaknast välja suunatud :). On teada, et üldiselt on nad enne lendu läinud, kui auto seisma jääb, seega pidin olema kavalam ja tegema pildi veel liikuvast autost :). Ohutuse mõttes seda kellegil teha ei soovita, kuid nii see pilt sündis. Ok, auto kiiruseks oli võibolla 10km/h, kuid siiski. Ning nagu arvata võiski, oli lind juba lennus, kui auto seisma jäi. Olgugi, et olin ta põgenema sundinud, leidis ta 10 sekundi jooksul omale heinamaalt kohe mingi närilise, keda aplalt sööma hakkas. Olles siiski looduse sõber, üritan alati eetliliselt oma piltide saamisele läheneda. Vahest jääb oma käitumine kripeldama, kuid seekord oli põgenema sundimise tasu siiski kõhutäis. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 27: hangelind

Oma rännakutel mere äärde, olen igal aastal hangelinde kohanud. Seega pole väga muretsenud liigi pildile saamisest. Seekord läks aga nii, et kohtasin mitut salka hoopis sisemaal, põldudel. Neist suurem seltskond sai siis ka suuremat tähelepanu. Kuna ilmataat oli kevadele vingerpussi mänginud, ning päikese asemel hoopis lume ja tormi toonud, oli see moment muidugi põnev pildile püüdmiseks. Nagu liiginimele kohaselt, oli soov nad ka oma nimele väärilises keskkonnas pildile püüda ning lõpuks see ka sellisel määral õnnestus, et liigipilt enda jaoks aksepteerida :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 26: kiivitaja

Kevad käes, linnud aina enam saabumas ning põldudel suurtes salkades soojemaid ilmasid ootamas. Kiivitajad on koos mõne teise liigiga tavaliselt esimeste hulgas, seega märtsis juba tavaline neid tutiga tegelasi põldudel ja heinamaadel kohata. Alguses hoitakse suurematesse gruppidesse ja eks need grupid käivad tihti ka lennus, kui mõni röövlind mööda lendab. Täna nähtaval pildil läksid linnud lendu, kuna lähedalt möödus kanakull. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 25: aul

Tavaliselt on aulide suurearvuline ränne nähtav kaugemal mere peal. Mõned väiksemad salgad on kohati ka rannikuvette peatuma jäänud ja seeläbi õnnestub neid ka lähemalt pildistada. Sügiseti olen noorlinde päris lähedal rannikule kohanud, tulevad lausa portreepilti küsima :). Eks siis saab neid momente veel oodata. Liigina pilt kirjas, saab järgmistega edasi toimetada :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 24: laululuik

Kevadel üheks esimeseks rändelt saabujaks, keda ka põldudel välja sulanud kohtadest leida võib, on laululuiged. On ka talvituvaid linde, kuid suurem osa siiski saabuvad meile rändelt. Ehk siis neid võib kohata nii põldudel, kui ka rannikul. Märtsi alguses oli üks laululuikede pere rannikul tasases vees toitumas. Seekord said siis noorluiged tähelepanu osaliseks, kuna jäid ägedalt pildile :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 23: leevike

Eelmise postituse jätk võiks öelda :). Käisime vennaga hallpea-rähni jahil ning loomulikult jäädvustasime samal hetkel ka kõik muud sulelised, kes end ilmutasid. Üheks selliseks oli ka leevike, kelle isaslind ka lähemale tuli, emane hoidis eemale ja eelistas maast söödavat otsida. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 22: hallpea-rähn

Nüüd sain kätte enda silmis paraja pähkli. Tegelikult juba märtsi alguses, kuid ikkagi :D. Venna Oliveri kolleegi aias oli ta tihedane söögimaja külaline ja selle vihje peale me pikalt ei mõelnud, sõitsime Rakvere külje alla kohale ning jäädvustasime selle enda jaoks üsna vähe nähtava rähni. Kunagi oli ta ikka parkides kohatav lind, kuid minu hinnangul nüüd väga harva nähtavaks jäänud. 2020a õnnestus temaga sügiseses metsas kohata, kuid see oli ka nii üürike kohtumine ja omamoodi suur vedamine. Oleks väga õnnelik sellist liiki oma aias vaadelda, seega kergelt kade nende inimeste peale, kes seal elavad :). Lisaks hallpeale ilmutasid sel külmal hommikul ka suur-kirjurähnid ja üks tamme-kirjurähn. Oli kuulda eemal metsas ka musträhni kisamist. Selline rähnide paradiis siis :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 21: kanakull

Kanakull pole liikide nimistus vast selline, keda keeruline leida. Pigem on küsimus millal ja kus teda kohtad. Sel aastal vedas nüüd kohe kevadel, sai liigi kirja, küll lihtsama lennupildi näol, kuid asi seegi. Vingeimad kohtumised kanakulliga on jäänud tavaliselt aasta teise poolde, kui noorlinnud mererandadesse liikunud on. Seal toimetavad kajakate noorlinnud on kanakullidele üsna lihtsaks saagiks.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 20: sabatihane

Sabatihase liigipildiga läks pisut enam aega, olgugi, et meie teed ristusid juba alates talvest. Nad ju väga kiired siblijad ja ega lihtne ilusat pilti saada pole. Sestap pidi pisut kauem seda head pilti ootama :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 19: põldlõoke

Kevad on olnud üsna heitlik. Kui nädalapäevad tagasi sai üle +10 kraadist kevadilma nautida ning õhk oli paks linnulaulust, siis nüüd peavad meile saabunud kevadekuulutajad oma laulukanalid tagasi tõmbama ja selle asemel külma talveilma trotsima. Pildikütina huvitusin kaadrist, kus korraga pildil nii lõoke, kui lumi. Möödunud nädalavahetusel selle ka sain. Lindudest muidugi kahju, kuid kui see talve pikendus lühiajaline nähtus on, siis saavad rändurid ehk ikka hakkama. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 18: sõtkas

Sõtkast võib meie vetes näha aastaringselt, nii merel, kui ka jõgedel. Pilt tehtud narva jõe ääres, loojangu ajal, mil kollased päikesekiired juba lindude valget sulestikku värvima hakkasid :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kohtumine saarmaga

Mõned postitused tagasi andsin juba väikse vihjena teada oma kihvtist ja emotsiooniderohkest kohtumisest Narva jõe ääres toimetava saarmaga. Mõtlesin antud kohtumist ka detailsemalt kirjeldada, kuna see oli minu jaoks vägevaid emotsioone tekitav. Seega, tänane postitus tuleb ilmselt keskmisest pikem ning rohkemate piltidega :).

Ehk siis sai märtsi alguses käidud narva jõe ääres linde piilumas. Olin seal paar tunnikest, kuni päikeseloojanguni. Olles just näinud, kuidas üks jääkoskel mu nina all konnaga mässas, olin saadud pildiseeriast väga liigutatud, kuna polnud varem seda hetke näinud. Pikemalt saab selle kohta lugeda sellest postitusest. Peale seda tabasin end mõttelt, et siin oleks reaalselt võimalik ka saarmaga kohtuda. Ei läinud kaua mööda, kui saarmas oligi mu lähistel :). Näide, kuidas unelmad ja mõtted su nina all realiseeruvad :D.

Seal tundus olema rikkalik söögikoht, kuna narva jõkke suubuv oja oli ilmselt paljude konnade talvitumispaigaks, kui ka kaladele mõnusaks kohaks, kus toimetada. Saarmas mind alguses tähele ei pannud ning käis muudkui kala püüdmas ning seejärel jää servas seda söömas. Ühel hetkel ühe kalaga jääle jõudes, märkas ta mind, kui kahtlast klõpsivat kuju.

Seejärel läks põnevaks. Istusin kaldal kivide peal, jää jalge all. Kalda lähistel olid jääle mõned augud sisse sulanud.

Ühel hetkel saarmas sukeldus ja nägin peagi endast 1m kaugusel õhema jää all tumedat kuju liikumas. Saarmas oli tulnud luurele :). Ta reaalselt tahtis aru saada, kellega minu näol tegemist on. Seal olid ka mingid mikro augud ja ta oli kuulda, kuidas ta oma nina sealt augudest läbi ajades midagigi haista püüdis. Ilmselt see siiski ei õnnestunud ning loom otsis vähe suuremaid pragusid, kust nina paremini välja pista. Ja järgmisel hetkel oligi tal ca 4m kaugusel jää raginal pea jää-august välja pistetud :).

See hetk oli minu jaoks nii ootamatu, kui koomiline üheaegselt. Oli mul ju ka ees fookuskaugus kaugemate tegelaste pidlsitamiseks ning tulles minust nii lähedal veest välja, mahtuski pea napilt kaadrisse :D. Ma ei suutnud uskuda, kuidas loom nii julge oli, kuid ta tegi nii ikka ja jälle, pistes pea ootamatult taas uuest praost välja. Ja see trall kestis nii 15-20min. Olles aru saanud, et ma vist liiga ohtlik pole, kasutas ta järgnevatel kordadel juba neid auke lisaks minu haistmisele ka kalade söömiseks. Kõiki hetki ma kahjuks pildile ei suutnud püüda, kuna pidin arvama, millisest august ta järgmisena välja tuleb ning iga järsem liigutus oleks ta eemale hirmutanud. Siis hakkas ta järk-järgult juba eemale minema, mööda jää-äärt, vahepeal end taas jää peal tervenisti ilmutamas.

Loojuv päike paistis õiges kohas ning maalis kogu kaadri kenasti kollaseks. See oli ikka tore vedamine, et ta sinna suunda liikus. Olin selleks hetkeks õnnelik ja väga erutatud sellise looduselamuse üle ning jäin kaamerast pilte vaatama. Läks mööda umbes pool tundi, päeva lõpuni oli 15 minutit veel jäänud ja olin vaikselt ära sättimas. Kui silmasin, et loom tuleb sama teed tagasi :). Aina lähemale ja lähemale ning lõpuks kordus kõik taas. Tuli taas mind neist aukudest vahtima. Seekord juba pisut julgemana, vedades end pooleldi juba jää peale.

Isegi nüüd, juba 3 nädalat hiljem, on need emotsioonid selgelt ja erksalt meeles, ning erinevate asjaolude kokkulangemisel pole isegi kõiki pilte suutnud veel valmis “ilmutada”, kuid juba nähtavad pildid on ikka midagi sellist, mida ma kunagi oodata poleks osanud. Fotograafidele öelduna saidki meie kohtumise viimased pildid tehtud juba 400mm fookuskauguse pealt, ehk et see annab juba aimdust, kuivõrd lähedale ta tuli ning kui julgelt tegutses. Peale seda viimast hetke, kui ta jääst end välja upitas, ta järsku lahkus ning ma isegi ei silmanud enam teda ka kaugustest. Kadus kui vits vette :D.

See on selgelt mu viimaste aastate kõige kihvtim looduselamus, mis mulle uueks hooajaks kenasti uut energiat andis :).

Liik nr 17: jääkoskel

Aeg liikidega edasi kulgeda, suur kevad juba käes ja uued liigid pressivad rändelt tagasi :). Jääkoskel on meil nähtav aastaläbi ning on üsna tavaline rannikulind. Küll aga kohtab neid ka jõgedel ja tänane pilt just Narva jõel kohatud linnust ongi. Olin teel jõe äärde, kui juba kaugelt kosklaid silmasin. Olles positsioonile maha istunud, hakkasid kosklad vaikselt minu suunas tagasi liikuma. Ei saanud algselt väga hästi aru, miks see koht nii populaarne oli. Oli näha, et linnud ujuvad vaikselt lähedale, vahepeal pea veel alla pistes ja justkui midagi otsides. Kuna liiga hästi end ei peitnud, siis linnud ka väga lähedale ei tulnud. Kuid siis järsku tuli eemalt lennuga üks emane, kes mulle nina ette maandus ja kohe toimetama asus. Olin selleks hetkeks lamavasse asendisse läinud, seega polnud enam liiga nähtaval. Lind pistis kohe pea veel alla ja peagi sukeldus. Üles tulles oli tal noka vahel talveunest unine rohukonn. Siis sai järsku kõik selgeks, see oli ühe oja suubumiskoht ning linnud paistsid konnadest huvituvat :). Ja nii ta siis mässas seal, konn jalgupidi noka vahel, keerutas teda üht ja teist pidi, kuni mõne minuti pärast omale kõhutäie ära teenis. Mina pole varasemalt sellist vaatepilti näinud, see oli pisut isegi üllatuseks ja pakkus korraliku elamuse kohapeal :). Loodus on ikka imeline ja seal elavad sulelised väga nutikad. Tõden seda ikka ja alati, kui looduses käin. Sellega mu õhtupoolik siiski ei piirdunud, vihjena saab ka mõnest varasemast postitusest seda välja lugeda. Sellest pikemalt aga peagi. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Halljänes

Mu viimasel retkel loodusesse kohtasin ka üht halljänest. Kõndisin mööda kujuteldavat teed, kuniks ühel hetkel võsa ragises ning üks tukkuv jänes plehku pani. Olin igaks juhuks valmis, et ta võib mind kuskil eespool veel kontrollida ja täpselt nii oligi. Ühel hetkel oli ta märkamatult tee äärde istunud ning jälgis, kes tema rahu oli häirinud. Jõudsin korraks põlvili minna ja ta jäädvustada, kuniks jänese närvid üles ütlesid ja uuesti plehku pani. Tore, kui sellised ootamatud kohtumised siiski ka pildiks jäädvustada õnnestub. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 16: väikepütt

Tegemist üldiselt talvisel ajal nähtava liigiga, kes on pigem väga arg ja pelglik. Seda tõestab iga temaga kogetud kohtumine :). Kuna lind väga väike ja arg, on senised jäädvustused olnud pigem kauged ja kehvakesed. Sel aastal õnnestus teda ühe tiigi peal pisut lähemalt näha. Üldiselt hoiavad nad ikka roostiku vahele, tiigi äärde. See tegelane oli aga korraks avarama vee peal, kuid seda ka vaid üheks pildiks :). Kõik toimus nii kiiresti, et ei olnud aega isegi võttenurka paremaks saada, oli ta selleks hetkeks juba vaateväljast kadunud, kuniks mina kõhuli olin jõudnud heita :). No mis teha, peab sellise tulemuse üle õnnelik olema, teades, kui keeruline selle liigiga tegelikult on :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Saarmas

Täpselt nädal tagasi õnnestus niigi vinge fotopäeva finaaliks kohata Narva jõe ääres saarmast. Plaanin selle kohtumise osas pikemalt rääkida mõnes oma järgnevas jätkupostituses, kuid etteruttavalt võiks juba öelda, et see tore sell otsustas mulle 1h mega looduselamust pakkuda, mis isegi nädal hiljem veel nii erksalt meeles on, nagu oleks just juhtunud :). Tänase postituse pildid on samas ka esimesed, mis tol kohtumisel aset leidsid. Edasi läks juba paaaaalju põnevamaks :D. Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pargiorav

Oravad on parkides mõnusalt aktiivsemaks muutunud, käib korralik trall ja tagaajamine. Viimati sai parke külastatud veebruaris, mõtlesin, et kui juba poseeritakse, siis teen mõne pildi ka. Oli ka hetki, kui korraga oli silme all 5 oravat, kuid neid kõiki pildile ei olnud võimalik talletada :). Veebruar 2022.

Vesipapp

Eelmisel talvel sai vesipappi külma ilmaga päris lähedalt jälgitud. Kuna lind otsustas pikemalt ühe koha peal toimetada, sai proovitud ka pisut keerukamaid pilte jäädvustada. Vesipapp on kiire tegelane, kuid paljude ebaõnnestunud kaadrite seast õnnestus mõned soovitud pildid ka realiseerida :). Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 15: tutt-tihane

Kui ma tutt-tihast otsima lähen, siis üldjuhul on temaga sarnased lood, nagu pöialpoistega. Isegi, kui sul õnnestub teda lähemalt kohata, siis tihti temast ikkagi head pilti koju ei too. Nad on päris vilkad tegelased, kellega raske sammu pidada ning eks metsas tavaliselt valgust ka liiga palju pole, tehnika aeglasem. Sellepärast läks ka tutt-tihasega pisut enam aega, kui teiste tavapärasemate liikidega :). Veebruar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 14: porr

Täna taas liik, keda üldiselt tihaste kambast leiab. Käib küll oma radasid pidi, kuid püsib ikka salgas. Pildistamisobjektina liiga keeruline pole, kuna tihti toimetab päris madalal- alustab puukoore inspektsiooniga puu alaosast ja liigub siis tasapisi ülespoole ja kui jõuab tippu, lendab uue puu peale. Niimoodi on ta lihtsamini pildile saadav liik. Samuti pole ta liiga häbelik, kuid teatavat distantsi peab ikka hoidma. Veebruar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 13: suur-kirjurähn

Rähnidel on alanud juba pulmatrall, mets kõlab trummeldamisest, on näha ka teatud isendite konkurentsi ja tagaajamist. Tore on kuulda metsas pisut rohkemat sagimist ja elu, aitab küll vaiksest ajast. Kevad tuleb kiiruga ja päevad on juba päikselised ja soojad. Sai ka see tavapärane rähniliik kirja ning saab teisi ja haruldasemaid nüüd otsima asuda :). Veebruar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 12: pasknäär

Tänasel päeval, Eesti Vabariigi sünnipäeval, on paslik rääkida ka lindudest, kes meie lipuvärve kannavad. Olgugi, et meie rahvuslinnuks on valitud suitsupääsuke, võiks sulestikus olevate värvide osas vabalt selleks olla ka pasknäär :). Jah, nimi võibolla riigi rahvuslindu väga esindama ei sobiks, aga võib valida ka ühe rahvakeelse nime, näiteks laaneharakas, mis igal juhul paremini kõlab :). Veebruar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 11: hakk

Linnalindude pildistamisega on üks omamoodi väljakutse. Kuidas saada nad pildile looduslikus keskkonnas 🙂 ? Tuleb välja, et see liiga lihtne ülesanne polegi. Mul õnnestus hakke jälgida ühes Ida-Virumaa pargis, oli lausa tore vaadata, kuidas üks paarike endale pesa leidnud oli, mille soojustamisega juba vaeva nähti. Olgugi, et väljas on veel suur talv, on lindudel peas juba teised mõtted ja ega nende tegevustega liiga kaua enam oodata saa. Tänasel pildil olev hakk ongi oma pesa avause ees poseerimas. Lisaks peaks veel mainima, et tegu ka selle liigi esmapildiga, mida oma blogis 13a jooksul veel näidata suutnud pole :). Veebruar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 10: tamme-kirjurähn

Möödunud nädalavahetus tõi jälle mitmeid uusi liike. Tamme-kirjurähn oli üks neist oodatud liikidest ning õnneks see ootus ka realiseerus :). Olgugi, et olen korraks teda juba siin Tallinna parkides otsimas käinud, õnnestus antud lind siiski Ida-virumaalt leida ja pildiks vormistada. Rähnide nimistu vaikselt täieneb, kuid on veel mõni tavapärasem üleüldsegi veel puudu. Aega on selle kiire asjaga :). Veebruar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 9: rasvatihane

Taaskord täiendus liigiga, kellele liiga palju tähelepanu ei pööra, kuid tuleb siiski ära vajutada :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 8: kodutuvi

Ka kodutuvi kuulub minu silmis sinna liikide kategooriasse, et kui vaja pildistada, siis pildistan, kuid muidu ikka ära ei vajutaks :). Kuid vaadates, mis pildiga ma laupäeval pargist tagasi tulin, peaks vist oma suhtumist “tavalistesse liikidesse” muutma hakkama. Ka nemad on linnuliigi esindajad, kes elavad oma elu samas keskkonnas, kus teised sulelised. Ka ilu on neil tegelikult omajagu kaunite värvide näol antud. Lihtsalt fakt, et neid nö metsikust loodusest naljalt ei leia, paneb neisse teistmoodi suhtuma. Kuid nagu näha, saab ka kodutuvist kena jäädvustuse teha :). Veebruar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 7: põldvarblane

Mis siin salata, kui seda liikide kogumise võistlust ei toimuks, siis ma seda liiki ei pildistaks :). Karm, aga tõsi. Selleks, et teda pildile saada, pidin parki minema. Ega põldvarblast naljalt loodusest ei leia, vahest sügiseti rände ajal olen ikka rannikul kohanud, aga pigem jah tegu linnalinnuga. Veebruar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 6: siisike

Jätkame liigivõstluse lainel. Huvitaval kombel õnnestus metsas näha ka siisikesi, kes tavaliselt kambana puude latvades ringi liiguvad. Mõned julgemad isendid olid ka madalamal ja palju kättesaadavama kauguse peal :). Veebruar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 5: sinitihane

Vaikselt täiendan oma liikide nimistut, mõnda aega küll tavapärasemate liikidega. Ehk siis laupäevane parkide külastus pakkus oodatud pilte tihastest ja teistest tavapärasematest lindudest. Veebruar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Musträhn

Musträhn otsib teadupärast oma toitu vanadest puudest või ka puukoore vahelt. Ta lajatab oma nokaga vastu puud nii kõvasti, et tükke lendab. Vahest läheb seeläbi ka osa toitu kaduma. Nagu ka tänaselt pildilt näha, lendas üks päris rammus vagel hoopis lumme. Musträhn jätkas sellest hoolimata aga armutut lammutamist ja puukoore eemaldamist, et uusi palakesi leida :). Veebruar 2019.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Händkakk

Aasta teisel päeval kohtasime venna Oliveriga Händkakku. Pikemalt kirjutasin sellest paar postitust tagasi. Aga minnes metsa lennanud linnule järgi, läbi paksu lume sumbates, õnnestus silm läbi puude ikka linnul hoida. Tõsi, peale mõningate piltide tegemist lendas ta märkamatult sealt minema, kuid õnneks õnnestus temaga veel kohtuda. Aga selline läbi puude tõusva päikese värvides taustal tundus mulle ka selline minimalism toimivat. Mõtlesin siis seda ka näidata :). Jaanuar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liik nr 4: valgeselg-kirjurähn

Üllatuslikult sattus mu kaamerasilma ette juba aasta alguses ka valgeselg-kirjurähn, keda liiga tihti ei ole näinud. Eks ta rohkem selline parkides kohatav lind ole, aga ühel aastal ma teda näiteks ei kohanudki. Ei parkides, ega metsades. Seekord vedas, sai mõnda aega selle tegelase söögiotsinguid jälgida, ning ka korralikult pildile püüda. Jaanuar 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vesipapp

Veel enne, kui ma selle aasta numbri sees vesipapile külla lähen, näitan veel vähemalt üht pilti detsembrikuisest kohtumisest :). Tegelikult oli kohtumine üsna üürike, kuid mõned hetked ma sealt ikka fotokasse püüdsin. Siit pildilt siis kenasti näha vesipappide stiilset hüpet jäisesse vette. Tiivad kõrvale ja voolujooneliselt pea ees vette toidu järgi. Detsember 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väike-kirjurähn

Olen viimasel ajal päris mitmel korral väike-kirjurähni tegemistele peale sattunud. Nad on ikka jube toimekad linnud. Olles välja valinud mingi kindla oksa, toksivad nad sõna otseses mõttes kõik mm pealt läbi, et leida kuskilt mingi õnarus, kus seest söödavat leida. Nende koputamine on küll vaiksem, kuid kiirem. Selle järgi peaksid nad metsas ka juba hääle järgi tuvastatavad olema. Detsember 2021

Klikka pildile, et näha suuremalt: