Tamme- kirjurähn

Eelmine kohtumine tamme-kirjurähni paarikesega pakkus huvitavaid hetki, mille hulgas oli ka võimaliku pesa inspektsioon. Pole teada, kas sinna ka pesitsema asuti, kuid mingit heinalaadset toodet seal kohendati. Peagi õnnestub taas seda avaust kontrollima minna, siis on näha, kas võeti omaks või mitte. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kiivitaja

Esimeste kevadrändelt saabujate nimistusse kuuluv kiivitaja on tuttav ilmselt igaühele, kes näiteks kõrvalisi teid mööda põldude vahel liikunud on. Nad on väga häälekad ja aktiivsed linnud, kes palju territooriumi pärast kisklevad ja ka teisi linde eemale peletavad. Aprilli lõpus õnnestus jälgida ühe paarikese tegemisi. Oli aru saada, et käsil on paaritumisrituaalid. Üks lind oli maas, saba püstiasendis ning kutsus teist pea kohal tiirutavat lindu enda juurde maha tulema. Eeldan, et see tiirutav lind oli isane, kes pidevalt pikeeris ning teisele linnule “tõmmekaid” tegi, möödudes kohati nii lähedalt, et maas olev lind end kõhuli suruma pidi :). Selline on väljakujunenud traditsioon, mis on omaette põnev vaatamine. Lisan mõned pildid, mis antud “show´d” ilmestavad. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liivatüll

Selle aasta esimene kahlaja, kes kaamerasilma ette jäi, oli seekord liivatüll. On nad koos väiketüllidega tavaliselt need varaseimad rändelt saabujad. Eelnevatel aastatel ongi peamiselt väiketüllid olnud need esmased kahlajad, keda õnnestunud pildile püüda, seekord siis nii. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kanada lagle

Ühel aprillikuu õhtupoolikul olin “objektilt” lahkunud, kui teel koju jäi suures lagleparves silma ka väike punt kanada laglesid. Need linnud satuvad viimasel ajal igal kevadel mu kaamerasilma ette, kuigi neid Eestis väga tihti näha pole. Nad on pigem harvemapoolsed läbirändajad, kes meie põldudel ja veekogudel puhkepeatusi teevad. Mõned üksikud jäävad meile ka pesitsema. Antud kohtumine oli selle liigiga vast lähim, mis siiani aset leidnud. Pilt tehtud autoaknast. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kobras

Möödunud pühapäeva õhtul kohtusin juhuslikult kopraga. Muidugi ma teadsin, et seal kandis koprad tegutsevad (piisavaks vihjeks oli juba palju näritud ja langetatud puid), kuid nii lähedaseks kohtumiseks ma ausaltöeldes valmis polnud. Kui algselt juhulikult kokku põrgates sain paari ehmatuse võrra rikkamaks (ohu korral lööb kobras sabaga laksu vastu vett ja põgeneb vee alla), siis õnnestus õhtu arenedes näha hetke, mil kobras su poole ujub ning ~3m kauguselt niimoodi möödub, et ei tee kaldal lamavast tüübist väljagi. Olgu veel täpsustuseks öeldud, et ma ei peitnud end kuidagi. Lihtsalt lamasin kalda ääres liikumatult :). Aga see on parim tunne eluslooduse jäädvustamisel, mida üks loodusehuviline kogeda võib. Saab looma tegevust vaadelda ülilähedalt tema argitoimetusi segamata. Selles lähikohtumisest siis ka tänane pilt, kui kobras päris mu külje alt mööda ujus :). Mõnes oma järgnevas postituses saan jagada ka sellele eelnevaid hetki. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pöialpoiss

Väike ja terane pöialpoiss hetkeks peatumas oma kiires päevagraafikus :). Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tuttvardid

Justkui omavahel kokku lepitud, toimetavad samal järvel kaks tutiga seotud liiki- tuttpütid ja tuttvardid :). Kevadele kohaselt õnnestus ühel õhtupoolikul kohata erinevaid paarikesi mööda järve ringi ujumas, teiste hulgas ka tuttvarte. ). Ja kui õhtune päike keskkonna kuldseks muutis, jäi üle vaid seda hetke nautida ning ka lisaks oma mälupiltidele ka kaamera mälukaardile need hetked salvestada. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tamme-kirjurähnid

Viimasel külastuskäigul metsa sai teiste metsaelanike kõrval kokku põrgatud ka tamme- kirjurähniga. Esmalt ühe linnuga, hiljem sai ta ka oma kaasaga kokku. Koos toimetati sel hommikul ka edasi. Vahepeal inspekteeriti ka võimalikku pesitsusava, mida ka tulevikus kindlasti uurima lähen. Korraks tabasin nad ka koos ühe maha kukkunud puu peal toimetades. Kuni selle hetkeni polnud tamme-kirjurähni paarikest koos pildile saanudki, ehk et minu jaoks märgiline hetk :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tuttpütt

Kuhu tormab tuttpütt? Viimasel kohtumisel tuttpüttidega panin tähele, et teatud paaride juures, kes pole vist väga kindlad üksteise sobivuse osas, oli näha tihti sellist naljakat põgenemist. Tegid oma tavapärast tutitantsu ja järsku pani üks lind tuhatnelja minema. Mõnel korral õnnestus see vee peal jooksev lind ka pildile püüda. Üks neist hetkedest täna vaatamiseks ongi. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Musträhn

Huvitaval kombel viimati leitud musträhni pesapuul on kokku lausa 5 auku. Tore, kui on erinevate kodude vahel valida. Nägin tol õhtul ära ka selle väljavalitud pesaavause, kuid kui möödunud nädalavahetusel sama kohta külastasin, musträhni pere kohata ei õnnestunud. Eks ole näha, mis lähitulevik toob :). Märts 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pöialpoiss

Kui viimases postituses oli oma suuruselt väike, kuid häälelt vali käblik mu viimase metsaskäigu modelliks, siis täna käblikust veelgi pisem pöidlapikkune lind- pöialpoiss. Ega tema väiksusest enne aru saagi, kui on millegagi võrrelda. Antud pildil toimetas ta noorel kuusel, mis keskmise Eesti mehe pikkune. Jätkuvalt on teda huvitav alati taga ajada ja end ning oma tehnikat proovile panna. Aprill 2021

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Käblik

Käblik- metsade kõige häälekam laulja- kui reaalselt vaadata tema suuruse ja laulu valjuse suhet :). Teda nii kergelt pildile püüda ei õnnestugi, paneb alati plehku, kui õigesse kaugusesse jõuda. Ning nagu rahvapärase nimetusega risulinnule kohane, laulab ja toimetab pidevat kuskil oksarisus. Igal juhul, sellise pildi üle olin lõpuks päris õnnelik :). Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Punapea-vart

See partlane pole meie vetes haruldane, kuid igal pool teda ka otseselt ei trehva. Mul on välja kujunenud mõned kohad, kus neid ikka kevadeti näha võib. Kuid varem pole neid nii kenas õhtuses valguses pildile püüdnud. Kuid eelmisel nädalal kõik kuidagi juhtus klappima ja ma selle liigi kenasti kaunites toonides pildile sain. Isased punapead on ilusad ja värvikad tegelased, kuid oli näha ka emaseid, kelle ümber kogu see trall käiski :). Aga sellest juba järgnevates postitustes. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tuttpütid

Tutipidu meie veekogudel on alanud :). Seda vaatemängu ei tasu maha magada ;). Aprill 2021

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kuuse-käbilind

Oma eelnevas kuuse-käbilinnu postituses mainisin, kuidas tavaliselt kuuskede latvades käbisid nosivad kuuse-käbilinnud mind korraks ka madalamale uudistama tulid. Täpsemalt tuli tänasel pildil nähtav isaslind mind ca 15m kaugusele uudistama ja oli seal lausa minuti jagu. Peale seda lendas tema kõrvale ka emaslind, kuid jäi mulle ebasoodsalt oksa taha peitu, seega sellelt lähikohtumiselt õnnestus vaid kirevama sulestikuga isaslind pildile püüda. Ütleme nii, et väga tihti sellist võimalust ette ei tule, seega peab antud kohtumise üle väga õnnelik olema. Tagantjärgi mõtlesin, et võibolla olin nende pesa lähistel ja tuldi sissetungijat lähemalt uurima. Kahjuks jääb see hetkel vaid oletuseks. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Laanepüü

Olen nüüd juba aasta otsa käinud mõne aja möödudes ühes kindlas metsatukas, kohas, kus on vana mets, kus on palju lamapuitu ning kohas, kus alati laanepüüd kuulnud olen. Nad on üldiselt väga arad linnud ning ka head maskeerujad ning loodusesse sulandujad. Lõpuks õnnestus see palju kordi kuuldud lind ka ära näha :). Just siis, kui päike loojunud oli, nägin autoni kõndides ühel kasel suuremat pallikest. See pallike liigutas ja ma ei vaevanud pead teist korda arvata, kellega tegu oli :). Lind lasi kaseurvastel hea maitsta ja ilmselt ma sel korral teda suuremal määral ei häirinudki, mistõttu sain teda mõne minuti jagu kuuskede varjus vaadelda. Õnneks sai mõned pildid ka mälestusena mälukaardile jäädvustatud. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Suur-kirjurähn

Lähivaade suur-kirjurähni töökotta, kus lind vaikselt oma käbisid töötleb, et seemneteni jõuda. Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pöialpoiss

Pöialpoisse oleme harjunud kuulma ja nägema tavaliselt kuuskede ja mändide latvades, kuid vahest võib neid ka päris maapinna lähedal trehvata. Eks nad käivad samamoodi kuuskedel, kui pisikestel kuuskedel oma toidupoolist otsimas. Ei ole ka ebaharilik leida neid hoopis päris maapinnalt. Just seda hetke möödunud metsatiirul kogesingi. Õnneks olid paar lindu pikemat aega seal madalal toimetamas, mistõttu väikse käeharjutuse järel ka mõnede õnnestunud kaadritega koju tulin :). Aprill 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kuuse-käbilind

Möödunud nädalavahetusel läksin üle pika aja metsa. Kui pole ammu looduses käinud, pole paremat kohta oma meelte värskenduseks. Praegu on metsas aeg, mil vaikus on asendunud erinevate häältega. Üllatuslikult olid suur-kirjurähnide koputamiste kõrval esimesed häälitsejad seekord kuuse-käbilinnud. Tulid mu pea kohale esmalt mind uurima, kamba pealik tegi mõned valjemad hääled ning peale seda asusid juba vaikselt käbisid nosima. Ega nad tavaliselt väga häält teegi, tavaliselt võib neid ülelennul vintlaste moodi häälitsemas kuulda. Pigem on nad üheskoos seal kuuse ülaosas ning maiustavad kuuse käbide kallal nii, et ei pruugi isegi tähele panna. Täna näitangi mõnda kaadrit, mida tavaline metsakülastaja võibolla lihtsalt tähele ei panegi. Täpsemal jälgimisel õnnestub need andekad maskeerujad siiski avastada. Mulle üllatuslikult tulid kaks lindu mind tavatult maapinnale lähedale uudistama, kuid seda hetke näitan juba pisukese aja pärast :). Aprill 2021.

Klikka pildile, et avada väike galerii :).

Merikotkas

Kui rannikuvetes veel kõvasti jääd oli, passisid kotkad tihti jäävabades kohtades toimetavaid linde. Vahest nad ka kedagi leidsid, sest rannikul oli jäänuseid näha päris paljudes kohtades. Märts 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Musträhn

Mõned nädalad tagasi sattusin nägema musträhni ülelendu. Andis ta veel hiljem oma valju häälega märku oma asukohast. Eelnevalt oli silma jäänud mõni suurem auk puus, mida koheselt musträhni omaks pidasin. Ja nii läksin sinna oletatava(te) pesa(de) juurde tagasi. Miks ma seda mitmuses kirjutasin? Ühel puul oli kokku 3 auku :). Puu all toimetades ühel hetkel põgeneski pesaomanik tiibade vuhinal minema. Jäin siis pisut eemale vaatama ja ootama, kas julgeb pessa tagasi minna. Läks küll pisut aega, kuid tagasi ta tuli, hiilis tasapisi puult puule, kuniks jõudis oma puu peale. Siis sai ka selgeks tema eelistatud pesa-auk :). Hiljem õhtul nägin ka teist musträhni sinna poole liikumas, ehk kui hästi läheb, saab sel aastal vaadelda musträhnide pereelu edenemist ja vedamise korral näha ka neid lahedaid häälekaid tittesid :). Märts 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Põldlõoke

Põldlõokesed tervitavad igal kevadel esimeste seas ja nende laul on kui esimene märk kevade saabumisest. Ka tänaseks on nad meie põldudel ja heinamaadel kohal, käib pidev võitlus paremate paikade pärast. Eile nägin isegi olukorda, kuidas 3 lindu korraga kisklesid ning maid jagasid :). Eks see kõik käib asja juurde :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Võltspäike

Eelmisel nädalal oli peale päikeseloojangut näha horisondi kohal nn võltspäikest. Kui palja silmaga vaadelda, siis võis päikese kohal sellist huvitavat sammast näha. Kui teleobjektiiviga lähemalt pildistada, avanes selline päikeselaik pildile :). Päike ise oli juba 5 minutit horisondi taha loojunud. Märts 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Värbkakk

Krutskeid täis pisike röövel :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tutt-tihane

Kui metsast lumi läinud, muutub elutegevus aktiivsemaks. Tuleb ju palju söödavat taas nähtavale. Tuleb olla vaid tähelepanelik ning oma pala üles leida.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Porr toiduga

Viimane kord, kui porri metsas kohtasin, oli võimalik teda päris lähedalt jälgida. Kui tavapäraselt on eri liiki linnud isendi tasemel sarnase käitumise ja taluvuspiiriga, siis värvulistest on jäänud just porride seas erineva julguse ja käitumisega isendid silma. Ma ei räägi hetkel toidulaua lindudest, vaid ikka metsaasukatest, kes võibolla inimest kunagi näinud polegi. Mõned porrid on väga arad ning põgenevad kohe, kui märkavad, et neid jälgitakse. Mõnele isendile astud jällegi kasvõi meetri peale ja ka see ei paista lindu kõigutavat. Ka nende toiduotsingu mustrid on erinevad. Mõnele meeldivad kuused, mõnele männid. Mõnele hoopis haavad või kased. Mõni isend alustab toiduotsingut päris maast, liikudes kolmandiku kõrgusele, teised allapoole puu keskpaika jälle ei tule. Vahest toimetab mõni lind suurema osa jälgimise ajast vaid  kuivanud okstel. Väga huvitav on neid tähelepanekuid looduses märgata ja teatavaid järeldusi teha. Kogemuste pagas aina täieneb ning tundub, et see areng veel niipea ei lõpe :). Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Rohevint

Otsevaates tundub rohevindil eriti krimpsus nägu olema :). Kuigi ega ta midagi parata saa, sellisena on ta maailma loodud :). Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vesipapp

Jäise maailma muretu talisportlane- vesipapp. Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Värbkakk

Mul on ühel korral või isegi õigemini ühel talvisel perioodil volnud võimalik jälgida üht värbkakku, kes kogu talve samas kohas toimetas. See oli küll juba mõnda aega tagasi, 2018-2019a talvel, kuid eredaid mälestusi jagub mul temast tänaseni. Ta oli ikka ääretult usaldav minu suhtes, eks olin ise ka maksimaalselt tagasihoidlik ning proovisin teda nii vähe kui võimalik segada. Seeläbi õnnestus temast ka mitmeid kauneid jäädvustusi saada. Kohtumine selle kakuga on toonud mulle isegi ühe fotovõistluse auhinna :). Et tasub meenutada ning ikka ja jälle pilte nendest kohtumistest välja otsida. Veebruar 2019.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Orav

Üks tagasihoidlikuks jääda soovinud orav paari nädala tagusest külmast ajast :). Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jääkoskel

Tore, kui oled jõe ääres juba nii kaua külmetanud, et hakkad loodusega sulanduma (jäätuma) :). Ja mööda jõge vooluga kaasa liuglev jääkoskla paarike ilma hirmu tundmata mööda liugleb. Mina saan sellisest kogemusest looduselamuse, tore kui see ka piltidena jäädvustatud saab. Alati seda muidugi ei juhtu ja peab koju minema mälupildiga :). Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sinitihane

Laupäeval tegin tiiru paaris Tallinna pargis. Tavapäraselt olid linnud peamiselt seal, kus toitu jagati. Üks sinitihane oli eriti julge ning tuli oma ilu mõne meetri kaugusele näitama. Veebruar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vesipapp

Ümmarguseks sulepalliks kehastunud allveetoituja :D. Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Talvituv käblik

Käblikud asuvad sügiseti ikka üldjuhul rändele soojemasse kohta, kuid üksikuid tegelasi leiab mõnel märgalal pea igal talvel. Nii ka temaga eelmisel nädalal kohtusin. Asus ta minu kallal muidugi pahandama, peale väikest saginat pani aga uuesti plehku :). Loodetavasti saab ta sel talvel selle lume ja külmaga ikka hakkama. Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Nurmkanad

Nurmkanadest võid rahulikult mööda minna ilma neid nägemata. Kui nad märkavad, et neid on avastatud, tõmbuvad nad päris lume sisse peitu ning vaid üks jääb rohkem nähtavale, et suurema ohu korral häiret anda. Üldjuhul on keegi neist alati valvel, nii saavad teised rahus lume alt sööki otsida.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Punarind

Laupäeval kuulsin muidu vaiksest metsas tuttavat plõksuvat häält. Need kuulusid meile talvituma jäänud punarinnale. Ta oli koos ühe musträstaga koostöös edukalt kraaviäärseid kännualuseid inspekteerimas, kuni neile kogemata otsa kõndisin :). Punarind on meil pigem ebatavaline talvituja, mõningad isendid on igal aastal siiski meile jäänud, pole ju eelnevad talved sügisest palju erinenud ja mingit toidupoolist siin vast ikka leidub. Seekord on aga talv ootamatult talve moodi. Jäin hetkeks seisma, et see plõksutaja leida ning ühel hetkel ta kõrgema oksa peale end näitama tuligi. Punarind andis mulle selgelt märku, et ma sinna oodatud ei ole, seda võib ka tema poosist välja lugeda (saba on püsti). Läksime siiski sõpradena lahku ning igapäeva tegevused võisid rahulikult jätkuda :). Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Roohabekas

Eilsel 4-tunnisel jalutuskäigul loodusesse lootsin muude talviste tegelaste kõrval pildile saada ka roohabekaid. Nendega on iga kord keeruline, sest toituvad nad tavaliselt kambakesi suure roo-massiivi keskel ning äärealadele tulevad harvem. Mõned üksikud korrad olen neid kohanud nö lihtsa vaevaga, kuid enamasti nõuab nende tegelaste pildistamine kannatlikku meelt ja korralikku füüsilist pingutust. Nende häälitsusi oli kuulda terve selle aja jooksul, kuid lõpuks olid nad mulle juba ka nägemisulatusse jõudnud. Kuna roostik oli kõrge, oli taas ainsaks variandiks ronida puu otsa, et neid näha :). See polnud mul esimene kord seda teha, möödunud kevadel sai isegi oluliselt kõrgemal raske fototehnikaga käidud :D. Seekord oli võimalus 1,5m kõrgusele minna, sellest juba piisas, et linde ka fotoaparaadiga leida. Mõned pildid õnnestus ka saada, üks neist täna vaatamiseks :).  Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Siidisaba

Huvitaval kombel on siidisaba justkui suht tavaline ja palju nähtav lind, kuid mina kohtun nendega täpselt üks kord aastas :). Nii oli ka eelmisel aastal, mil kohtumine leidis aset veel päris aasta viimastel päevadel. Isegi lund oli siis veel väga vähe. Detsember 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Teder ja lumi

Teder lumises keskkonnas. Allpool oli ka isane, kes aplalt männiokkaid nokkis. Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vesipapp

Vesipapp on mul jätkuvalt üks lemmik linnuriigi esindaja, keda talvel otsida ja kelle seltsis külmakraade trotsida :). Tema ei paista siiski seda külma väga kartvat, leiab ta oma toidu ju peamiselt vee alt. Eks miinuskraadidega ongi soojem ju vees viibida. Olenemata tema eluviisist, peavad linnud oma sulestiku veepidavuse eest hoolt kandma. Nimelt on suurimaks probleemiks vähe vingemate miinuskraadide puhul jäätumine. Kui sulestik veest puhtaks ei saa, hakkavad veepiisad jäätuma, ning lõpuks moodustub sinna justkui lisaraskuseks üks jäätükike, mis linnu liikumist ja toimetamist segab. Olgugi, et antud lind tegi tihti selliseid puhkepause, mida kasutas enda kasimiseks, oli tema sulestikus üks selline jäämoodustis olemas. Kui see liigselt suureks kasvab, võib see ka mõnele linnule saatuslikuks saada. Õnneks tundus see olevat sellises kohas, kus ta ühel hetkel koos sulgedega lihtsalt eemaldub. Suuremate miinuskraadide kadumine võib muidugi selle jäätüki suurenemist pidurdada. Loodame, et temaga saab kõik korda. Samal ajal väike stiilinäide, kuidas vesipapp ikka ja jälle jäisesse vette sukeldub :). Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Pilvekaar

Eile õhtul juhtusin nägema huvitavat nähtust, mida algselt ei osanudki seletada. Hiljem Facebookis ringi kolades nägin, et seda hetke olid näinud ka teised inimesed. Sünoptik Kairo Kiitsak kommenteeris antud nähtust oma Facebooki ajajoonel nii:

Tegemist on pilvekaarega (cloud bow), mis oma välimuselt meenutab udukaart. Erinevalt tavalisest vikerkaarest on pilvekaared üsna haruldased, kuigi aeg-ajalt on neid ikka märgatud. Pilvekaared on tihtipeale valkjad, mõnikord isegi lisakaartega, kuna valgus murdub neis palju väiksemates veetilkades kui tavalise vikerkaare puhul, eri lainepikkusega valguskiired kattuvad ning ei allu difraktsiooonile. Pilvekaared koosnevad enamasti väikestest veetilkadest. Kuigi maapinna kohal oli õhk täna võrdlemisi külm, siis aluspinnast kõrgemal paiknes veidi soojema õhuga kiht, tänu millele sai see nähtus ka esile tulla.

Kuna kaasas oli ainult teleobjektiiv, pidin nähtust telefoniga pildile püüdma. Eks seeläbi on kvaliteet ka vastav :). Aga nagu me kõik teame, maailma parim fotokas on see, mis sul õigel ajahetkel kohe käepärast võtta on :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Hele-urvalind

Suurtest urvalindude parvedest võib leida teinekord ka harvem nähtavat hele-urvalindu. Oma välimuselt on tema sulestik pisut teistsugune, heledam/valgem. Kõige parem tunnus on nö selja tagant vaadeldav valge päranipuala. Ka rinnaesine muster on tal kahvatum, ning nokk väiksem. Kahjuks jäävad viimased jäädvustused hele-urvalinnust aastasse 2018. Kuid hea meelde tuletada, et ka sellist lindu võiks urvalindude salkadest otsida :). Tavalise urvalinnu pilte saab võrdluseks vaadata SIIT.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Teder

Aasta algus on olnud liikide mõttes huvitav. Juba esimesel ringkäigul sai kohata ka tetresid, keda mina näiteks eelmise aasta jooksul kordagi ei näinud. Nüüdsel kohtumisel sai nähtud lausa 6 isendit. Tänane pilt pigem keskkonnapilt tedrega :). Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Värbkakk

Kui eelmisel aastal nägin ma värbkakku vaid ühel korral, 4. jaanuaril, siis selle aasta esimene kohtumine värbkakuga toimus suhteliselt samal ajal, paar päeva varem, ehk 02.jaanuaril. Loodan, et see ei jää sel aastal siis viimaseks kohtumiseks :). Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Põder lumesajus

Uue aasta esimestel päevadel valitses Ida-virumaal lumeparadiis. Lund oli juba lademetes maha sadanud, kuid sadas ka pidevalt juurde. Just siis olime venna Oliveriga planeerinud väikse ringreisi mööda lumiseid metsateid. Päris teekonna alguses kohtasime kahte põtra, kes lumisel raiesmikul toitusid. Põdrapull otsustas pisut julgemalt meid piiluda :). Jaanuar 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Aasta 2020 kokkuvõte

Aasta viimane päev on tore aeg kogu aasta kokku võtta ja märgilisemad sündmused ja kohtumised üle mainida.

Lindude pildistajana oli minu jaoks aasta tipphetkeks vaieldamatult kohtumine Põhja-tormilinnuga, keda meie vetes üleüldse esmakordselt näha võis. Oli au see esmakordne vaatlus ka pildiseeriana üles võtta, ning hetke seisuga ainsana Eestis ka esmavaatlusega nimekirja jääda :). Pikemalt saab selle üllatuskohtumise kohta lugeda SIIN.

Aasta jooksul sai osaletud traditsiooniliselt ka paaril fotovõistlusel. Looduse Aasta Foto 2020 välkvõistlusel “Humoorikas looduspilt”, kus üks mu pilt laululuikedest ka žürii poolt ära märgitud sai. Pilti ennast on võimalik näha SIIN.
Teisi pilte antud konkursil näeb LAF-i kodulehel.

Kevadel sai linnuelu kõrvalt läbi kogetud ka karuvarjes pildistamine. Oli õnne ja sai kohatud kahte karu, kelledest üks pool ööd varje ees toimetas ning uinuda ei lasknud. Muidugi õnnestus seal kohata ka teisi loomi ning ka mõnda sulelist. Kogu varjeseiklust kirjeldasin oma blogipostitustes, mida saab mõnusalt tagasi vaadates scrollida SIIT.

Varasemal paaril aastal olen osalenud ka Linnuliikide kogumise võistlusel, mille korraldasid linnuentusiastid Facebookis. Võistluse eesmärgiks on aasta jooksul kohata ning määratavalt pildile saada võimalikult palju linnuliike. Sel aastal oli võimalik ka Tiimina osaleda ning otsustasime venna Oliveriga selle teekonna seekord tandemina läbida. Aasta oli sedavõrd rahulikum eelnevatega võrreldes, et seekord sai liike kahepeale kogutud. Olgugi, et ajaliste piirangute tõttu mõnel kuul kumbki meist välja ei jõudnudki, saime kahepeale kogutud 198 erinevat liiki linde. Jah, pisut jäi maagilisest 200-st puudu, kuid eks see ongi pigem tulevikus motivatsiooniks ikkagi saavutada :). Kui aus olla, ei lootnud isegi nii suurt numbrit. Tänu sellele võistlusele sai avastatud uusi liike, keda varem polnud kohanud, sai leitud uusi lahedaid paikasid, kohatud mitut haruldast lindu, keda teised võistlejad näha ei suutnud. Oli kogemusterohke ja põnev aasta. Eelnevaks individuaalseks rekordiks oli 2019a kogutud 182 liiki.

Käesoleval püti-aastal sai loomulikult ka aasta lindu Tuttpütti jäädvustatud, kuid tema kõrval said tähelepanu ka teised sugulased. Kui tuttpüti lähisugulased sarvikpütt ja hallpõsk-pütt on aastatega ikka tuttavaks saanud ning leiukohadki teada, siis väikepütiga juba nii lihtsalt ei kohtu. Siiski oli veel aasta lõpupäevadel seda õnne, et ka see liik leida ning püttide ühispildile lisada :).

Kena uut linnuaastat kõigile asjaarmastajatele ning kaaskannatajatele, kes lindudest ikka hoolivad ja neid põnevaid kohtumisi ka jäädvustavad!

Nurmkana

Ja tema arvas, et mina arvan, et ta on kivi :D. Ta eksis. Detsember 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Külm on

Mõned hallhaigrud otsustavad igal talvel riskida rändele mitte minemisega ning loodavad pehmele talvele. Eks viimased aastad sellised pehmemad olnud ongi, kuid vahest tuleb seista silmitsi ka keskmisest külmema ja lumisema olustikuga. Huvitav oli muidugi kohata haigrut puu otsas, mitte kuskil vabas vees toimetades. Ka üks ronk oli otsustanud tema puukaaslaseks hakkama :). Detsember 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Händkakk

Eilne, 2. jõulupüha koos vennaga-  lumine rännak, alustades Ida-Virumaa metsadest, lõpetades Oandu matkaraja nauditava metsaringiga. 260km kauneid lumiseid metsateid tõi meile muuhulgas kohtumise saaki varitseva Händkakuga, kes endast ka mõned kaadrid teha lubas. See oli päeva esimene ning kõige meeliülendav kohtumine, peale mida võis päeva juba kordaminenuks tunnistada :). Detsember 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Taliviu

Olles tunnistajaks haruldaseks saanud lume saabumisele Ida-Virimaal, kohtasin muuhulgas täna ka ilmale kohaselt kahte taliviud, ehk karvasjalg-viud. Olid alguses üksteisest eemal põldude kohal rappelendu tegemas, kuid ei pidanud paljuks ka vahepeal üksteist mänglevalt taga ajada :). Läbi lumesaju oli seda tore eemalt jälgida. Mõne kaugema jäädvustuse sain ikka ka mälukaardile salvestatud. Detsember 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt: