Suurem nokatäis ajab edevaks. Just niimoodi nad oma liigikaaslaste närvidel mängivad, lendavad oma saagiga teiste nina all ringi ning vahepeal maanduvad kivilt kivile. Teinekord pistetakse saak nahka alles mitmeid minuteid hiljem, kui ikka kõik ümbruskonna tiirud korralikult teavitatud on saanud. Mõningased inimloomad armastavad sama teha…tundub justkui naturaalne tegevus looduses :D. Juuli 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
See oli Juunis, kui kühmnokk-luige tibud veel nii väiksed olid. Siis proovisid nad vanema vee alt üles tõmmatud nokatäiest kõikvõimalikud paremad palad välja noppida. Vahepeal tundus, nagu oleks ka tilkasid püütud, võibolla olid nad lastele kohaselt lihtsalt mängulised 🙂 ? Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Üldiselt meeldib mulle loodust üksinda avastada, kuid kui jutt käib kakkudest, siis nüüd on juba muutunud kinnisideeks neid kohata. Mistõttu kõiksugu täpsemad vihjed nende leidmiseks on rohkem, kui teretulnud :). Kuigi ma tean, et ükski fotograaf vabatahtlikult omi leide ei avalikusta, on meil venna Oliveriga tekkinud tore koostöö erinevate leidude ja kogemuste jagamise osas. Perekonna värk :D. Aga tänu Oliverile sain ka oma teise kohtumise kõrvukrätsuga kätte, millest kahjuks sündis vaid mõni üksik keskkonna / määramispilt, kuid kuna mind selline kakuneedus juba saadab, on iga selline moment minu jaoks suure tähtsusega :). Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Igal aastal olen kasvõi korra käinud ühes kindlas kohas sarvikpütte luuramas. Nad pesitsevad iga aasta samal järvel, kuid probleemiks on olnud hea võttenurga puudumine. See aasta tegi mul vend Oliver aga hea eeltöö kohavaliku osas ära, mistõttu oli ka hea võimalus lind hästi pildile püüda. See hommik oli raske, kuna magada sai raba ääres autos ning ainult paar tundi, mistõttu hommikune enesetunne polnud parim. Sellegipoolest olin õigel ajahetkel (päikesetõus) õigel positsioonil ja ootamine võis alata. Probleemiks osutus aga jahedast hommikust järvel triiviv paks udu. Õnneks, kui oli paks udu, polnud ka pütte. Seega ootasin, et päike kõrgemale taeva jõuaks ja suurema udu ellimineeriks. Täpselt nii läkski. Umbes 1h peale päikesetõusu kaduski suurem udu ja nagu tellitud, tuli mulle vee alt pütt ka päris lähedale nina ette. Oli näha, et see oli tallegi üllatus mind nii lähedalt näha, mistõttu aerutas ta mu ees veel mitmeid minuteid, enne kui lahkus kaugemale. Ma sain ka oma oodatud klõpsud kätte ja ka suhteliselt sellisena, nagu neid oma vaimusilmas ette kujutasin. Ehk tükike head eeltööd + omajagu vedamist tõi taas üsna vähearvulisest pesitsejast pildid koju :). Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Juba teist aastat järjest on mu kodu rõdu katusekarkassile tekkinud ajutised elanikud. Eelmisel aastal kasvas välja esimene räästapääsukeste pesakond, sel aastal oli algselt lausa 4 pesa tekkimas, kuid edukaks osutus vaid 1 pesakond, kelle lapsed tänaseni häälekalt vanemate palasid vastu võtavad ja ilmselt mõne nädala jooksul ka juba pesast lahkuma sätivad. Kuigi ajutiste kaas-üürnike hügieen jätab soovida (väljaheited rõdu põrandal), on minule kui linnuhuvilisele pigem privileegiks omada igapäevast võimalust jälgida ühtede lindude elu ja toimetusi.
PS. Räästapääsukeste sulestiku värve vaadates sobiks minu arust tema paremini meie rahvuslinnu nime kandma :). Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Möödunud nädala jagu puhkust sai veedetud kaunis kohas- Rannapungerjal. See on kena koht Peipsi järve ääres. Õnnestus teha ka esimesed arglikud sammud drooni-fotograafias ning jäädvustatud mõned kaunid vaated pisut kõrgemalt kui inimsilm maapinnalt haarab :). Tänasel pildil on kenasti näha Peipsi järves tüüpilised madalikud, mis nagu lainetena mööda rannikuvett kulgevad. Kohatine pilve tagant piiluv päike tõi need kenasti ka esile. Hiljem sai oma jalaga need ka ära katsutud ja esmakordne Peipsi järve suplus tehtud :). Pildi tsentrist võib tähelepanelik vaataja leida ka Rannapungerja tuletorni. Juuli 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Meenutan veel ja veel seda ootamatut kohtumist mõned nädalad tagasi kahe veetallajaga. Nad pole sugugi tihti mu teele sattunud, pigem on tegu üsna õnneliku juhuse ja kohtumisega. Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
See kobras üllatas mind ühel hommikul, kui tegelikult tuttpütte kaamera ette ootasin. Mul polnud vähematki probleemi aga hoopis kobras pildile püüda, pigem oli säärane kohtumine isegi meelepärasem :). Olin sellist momenti juba pikalt oodanud, nüüd see siis juhtus. Mulle üllatused meeldivad! Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ühel varahommikul tabasin mõned haigrud raugest veest. Mõneks pildiks oldi nõus õnneks ka poseerima :). Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Suled vajavad pidevat hoolitsust ja puhastamist, et nende toime linnu jaoks kasulik oleks. Seekord on puhastusprotseduuridega kaamera ette jäänud naerukajakas. Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tuttpütt eemaldamas vett oma sulestikust. Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Postitan ikka ja jälle pilte neist lahedatest tegelastest. Nii kihvt kogemus oli neid jälgida mitme tunni jooksul. Ennast veel korrates- kohtasin siis Juuni alguses ühte veetallajate paarikest, kes mulle meeleldi poseerisid. Mängisid vahelduva eduga minuga peitust, vahepeal toitusid, puhkasid ning päeva lõpuks tulid mind ka 3m peale uudistama,s amal ajal kui ma lihtsalt kivil istusin ning jalga/selga puhkasin :). Õnnestus neist momentidest erinevaid hetki jäädvustada. Tänasel pildil oli emane veetallaja alguses peitust mängimas, kuid hiljem tuli ikka kivi tagant välja end näitama :). Juuni 2018.
Klikka pidile, et näha suuremalt:
Pühapäeva hommikul läksin järve äärde lootuses saada lähemalt pildile tuttpütte, kelle seljas hetkel väiksed tibud ratsutavad. Kuid päikesetõusu aegu üllatas mind hoopis kobras, kes minust päris lähedalt mööda ujus. Õnneks olin kenasti positsioonil ning ka objektiiv oli õigele poole suunatud, mistõttu ta mind ohuna ei võtnud ning rahulikult mööda ujus. Olen ammu tegelikult lootnud sellist momenti kogeda ja jäädvustada, olen rõõmus, et see nüüd õigete juhuste kokkulangedes teoks sai :). Tegelikult tuli ta mõne aja möödudes ka tagasi, kuid siis ta tuvastas mu olemasolu, kuna parasjagu sättisin midagi ja nägin vaid seda, kuidas ta juba ära ujus. Põnev kogemus ja õpetus, et kui vaikselt kuskil passida, siis võib alati miskit huvitavat näha :). Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ühel varajasel hommikutunnil sattusin kokku kukkurtihasega, kes pisut häbenes ja varju hoidis. Olin kaval ja otsisin okste vahel augu, nagu väikse akna, et lind nähtavale tuleks :). Hiljem kodus märkasin ka seda, et lind oli ornitoloogide poolt ka rõngastatud. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nädalapäevad tagasi ootasin jõe ääres mitmeid tunde, millal mööda lendavad jäälinnud kuskile lähedal olevatele okstele maanduks. Selle 4h jooksul juhtus seda kolmel korral. Selle pika ootamise vahel aga õnnestus jäädvustada ka jõgitildrit, kes seal oma kaasaga igapäevatoimetusi tegi. Tavaliselt olen neid näinud rohkem mere ääres, kuid nagu ta nimigi ütleb, kohtab neid ka paljude jõgede ääres. Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Oma viimasest kohtumisest veetallajatega sai päris mitmeid kaadreid, millest üks täna jälle näidatavaks saab. Piilusin teda 2 kivi vahelt, mistõttu tekkis selline lukuaugu efekt. Samas lisas kivil olev samblik pildile ka mõnusaid toone :). Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Selle aastane esmane kohtumine jäälinnuga leidis aset tegelikult Arilli esimestel päevadel, mil kohtusin ootamatu lumetormi käigus üht tormi trotsivat isendit. Kuid nüüd eelmisel nädalal õnnestus esimest korda paari isendit ka suveroheluses näha. Tundus, et neil kiired ajad ja toimetamist palju, mistõttu lennati edasi-tagasi mööda jõge. Oksal olevat lindu õnnestus jäädvustada 4h jooksul vaid paaril korral. Sellest kohtumisest ka tänane pilt. Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Küll alles antakse lindudele huvitavaid nimesid :). See lind pole meie maal mitte küll üliharuldane, kuid minu jaoks siiski pigem harva nähtav liik. Olen ise kohanud teda varasemalt vaid korra, aastal 2012 ja meie kohtumine kestis napid minutid. Ja nüüd juhtus see jälle ja seekord kohtusin kena paarikesega :). Nad on oma olemuselt väiksed, kuid julged linnud, kes inimest tegelikult eriti ei pelga. Loomulikult on teatav distants vajalik, kuid mina suutsin rahulikult rannal kivil istudes neid lausa 3,5m pealt vaadelda ning ka pildile püüda. Eks ka nemad on uudishimulikud ning tulevad rannal passivat tegelast uurima :). Üks jäädvustus ka täna vaatamiseks, mis sai tehtud üsna hämarates valgusoludes. Juuni 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Just sellise huvitava nimega lind jäi mõni nädal tagasi pildile. Tegelikult oli neid linde seal isegi 5-6, kuid kõik korraga peale ei mahtunud. Minu silma alla nad väga tihti ei satu. Viimati sain ühe plüti pilti eelmisel aastal Juuli kuus ja ega ma neid varem polegi kohanud. Minu hinnangul pole tegu üleliia argade kahlajatega, mistõttu on nendega kohtudes võimalik päris häid jäädvustusi saada. Eks ettevaatlik ning tasakaalukas peab oma liigutustega nagunii olema, aga tervikpildis on nendega rohkem võimalust sõbraks saada, kui teiste suuremate kahlajate liikidega :). Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kui mõnel hommikul end päikesetõusuks randa venitan, on alati küsimus, kas ja kes oleks valmis mulle modellina selles kenas valguses poseerima. Tavaliselt pole linnud väga valmis selleks ning mu suurte pingutuste kiuste jätavad mu sinna rannale üksinda “pikutama”. Siiski leidub vahest mõni julgem liik, kes hea meelega kõrvalt kogu seda toimetamist vaatab ja ühel hetkel hoopis ise modellina pildile jääb. Seekord juhtus nii linavästrikuga, kes oli mulle kui lohutusauhinnaks peale 3 plüti, kes minuga koostööd teha ei tahtnud ja õigel ajahetkel lahkusid :D. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Oma rännakutel loodusesse ei ole ma tavaliselt peale piirkonna ja võimalike nähtavate linnuliikide midagi ette planeerinud. Mulle meeldib juhuslikkus ning teadmatus, kellega oma teel kokku põrkan ning kogu see protsess, kuidas need juhuslikud hetked ka antud tingimustes võimalikult hästi piltideks vormistada õnnestuks. Esmakordselt oma 9a hobi jooksul on aga tekkinud nö projektis osalemise võimalus. Projekti olen endale loonud ise, ehk teinud väikestviisi plaani, mida üritan järgida ja kuhu tavalisest rohkem aega panustan. Nimelt leidsin talvel oma piirkonnas ringi käies ühe vana kukkurtihase pesa. Tean, et kukkurtihaseid seal kandis leidub ning olen seetõttu mitmeid aastaid selles osas silmad lahti hoidnud, et neid leida. Sel kevadel aga teadsin, kuhu suundun ning kui õige aeg kätte jõudis ja kukkurtihased rändelt meile tagasi jõudsid, meie teed ka esmakordselt antud projekti raames kohtusid :). Mul oli ääretult hea meel, kui nägin, et vana pesa oli ära lõhutud ning uus oli juba ehitusjärgus asemele tehtud. Kogu projekti käigus üritan jälgida antud kukkurtihase elu pesa ehitusest kuni poegade väljumiseni pesast. Plaanin enda jaoks oma esimesest projektist ja uudsest kogemusest pikemalt kirjutada siis, kui see lõpule jõuab ning loomulikult üritan paremaid palasid ka piltide kujul näidata :). Tänasel pildil mu projekti peategelane, kes siiani oma uut pesa täiendab ning pehme materjaliga muudkui pesa vahet lendab. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Viimasel ajal olen varakult enne päikesetõusu juba randa läinud. Ei, mitte päevitama, vaid et vaadata, kuidas elusloodus päikese tõustes ärkab ja kes milliste toimingutega tegeleb :). Kuna on kevad, on lindudel pulmade pidamise ja kaasade poputamise aeg. Jälgisin ühe randtiiru paarikese tegemisi pikalt, kuidas üks lind teisele kalasid ette tassis. Mingitel juhtudel ei andnud aga kalamees püütud saaki koheselt kaasale üle, vaid tiirutas 3-4 korda väikeste vahemaandumistega, justkui õrritades oma kaaslast :). See tundus päris naljakas vaadata, aga ju käib see nende rituaalide ja traditsioonide juurde. Igal juhul täna vaatamiseks üks hetk sellest hommikust. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kaks kühmnokk-luike lendamas madalal mere kohal. Päike oli just oma kuldsed kiired horisondi tagant valla päästnud, mistõttu muutus nii taevas kui vesi üheks :). Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Vahest ei saa linnule lähedale, kui rannamaastik hiilimist ja enda peitmist ei soosi. Aga samas, vahest pole vajagi lähedale, kui keskkond minimalistlikku jäädvustust toetab. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Öösorre pole paljud inimesed näinud. Ja need kes on neid näinud, teavad ilmselt väga hästi, millistes valgusoludes nad tegutsevad. Nagu nimigi ütleb, on tegu öösiti tegutsevate lindudega. Pildile ongi neid seeläbi keeruline saada, kuna pole piisavalt valgust ja hämaras pildistamine nõuab tipptehnikat. Aga kuskil on ka selle tehnika piirid. Täna pildil nähtav isend on pildile püütud ~40min peale päikeseloojangut, kuid autotulede valguses. See tegigi võimalikuks antud pildi tegemise. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Mõned nädalad tagasi kohtasin päikesetõusul rannas üht sokku. Oli teine natuke ärevil, kuna ei näinud täpselt, kes ma olen. Kepsutas natuke minust eemale ja jäi taas valvesse. Lõpuks hakkas minu peale veel haukuma ka, kuna ma ei reetnud end ning jäin kaamera varju. Pildi sain manuaalselt teravustades läbi roostiku ja heina, mis minu ja soku vahele jäi. Välja tuli selline huvitav kollase udu jäädvustus :). Lahkusin peagi vaikselt eemale, veel ~10 minutit hiljem oli kuulda, kuidas sokk rahuneda ei suutnud ning aeg-ajalt haukus nii, et kogu rannik kajas :). Äge kogemus. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Napilt enne päikesetõusu lõi maa ja vee mõnusalt punakaks, mis taamal toimetavad linnud kenasti nähtavale tõi :). Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kirgliku linnupildistaja jaoks on iga juhuslik kohtumine loomaga eriline :). Kuna ma tavaliselt ei liigu neid radu mööda, kus loomad liiguvad, pole väga suur tõenäosus nendega ka kokku põrgata. Tahest tahtmata meie teed vahest siiski ristuvad. Ka möödunud nädalavahetusel tegime venna Oliveriga väikse fotopäeva, milel tipphetkeks jäi ootamatu kohtumine (esmakordselt) metsnugisega. Olime mööda matkateed autoni kõndimas, kuniks äkki kostus metsast jubedat raginat- metsnugis kolas metsas ringi ning meie liikumise peale ehmatas ning põgenes kassi kombel puu otsa :). Meist jäi ta sinna oksa peale passima, ootas kuniks segavad faktorid on läinud. Üks jäädvustus sellest momendist täna vaatamiseks. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tuttpütid loojangujärgseid toiminguid merel tegemas. Üks kohendab sulestikku, teine kustutab janu. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Mõned suur-laukhaned ja ka üks rabahani rivistasid ühel hommikul end kenasti joondu :). Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Mõned nädalad tagasi nägin sel aastal esmakordselt ööbikuid. Mõni laulis kõrgema oksa peal, mõni siblis aga põõsastes ning püüdis jääda märkamatuks. See isend siiski märkamatuks ei jäänud, kui ~10m kauguselt mind uudistama tuli. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Möödunud nädalavahetusel sattusin üllatuslikult kokku siiliga. Alguses ühe, natuke hiljem ka teisega. Ja üllatuseks nägin mingi aja möödudes, et nad olid metsa all kenasti kokku saanud ja kolmandagi siili oma vestlusringi leidnud. Ma loomamaailmaga väga kursis pole, aga eeldan, et neil on hetkel käimas pulmaaeg. Vähemasti sellisena see turtsumine ja rivaalitsemine välja nägi :). Igal juhul oli kihvt üle aastate neid taas looduses kohata. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Õnnestus ühel õhtul paar tundi mere ääres käia. Meri oli kena ja rahulik, linnud tegelesid õhtuste toimetustega. Ei jätnud seda kena loojangumomenti kasutamata ja timmisin pildile ühe toitu otsiva kühmnokk-luige. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Linavästrik küll liiga tavaline liik, kuid vahest saab tedagi pildistatud. Eriti siis, kui ta ise su kaamerasilma ette jalutab :). Aprill 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Valgepõsk-lagle on meil tavaline rändehooaegade läbirändaja. Seekordne parv sai jäädvustatud möödunud nädalavahetusel Ida-virumaal natuke enne päikeseloojangut. Pildile jäänud hetk, mil mööda kihutav auto tuhande-pealise seltskonna lendu ajas. Peagi sätivad Valgepõsk-lagled end liikvele pesitsusaladele. Igal aastal pesitseb ca 100 paari linde ka Eestis, väikesaartel. Mai 2018.
Klikka pildile, et näha suuremalt: