Viimane pilt virmaliste nädalasse. Ehe näide sellest, et pilvedest võib ka kasu olla :). Seekord moodustasid ülemised pilvekihid vingeid triipe, mille suutsin ka kenasti pildile ära mahutada. Järgmisel korral võiks vahelduseks ka pilvitu olla… :D.
PS: Pilt on Full HD-s (1920×1080). Kui omad juhuslikult sama resolutsiooniga arvuti ekraani, lubab autor seda sinna paigaldada ;).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline:
Üks viimaseid pilte virmalise-nädalast. Ehe näide sellest hetkest, kui vaatad pea kohale ja värvid justkui sajaksid sulle krae vahele :).
Tehniline:
Esimesed katsetused tükikest linnuteed pildile saada. Oma boonuse andsid pilti ka virmalised :).
Tehniline:
Võimsa virmalisemängu puhul on alati suureks väljakutseks see pildile püüda. Kui just valgusjõulist ülilainurk- objektiivi fotokotis ei leidu, tuleb saada hakkama selle tehnikaga, mis käepärast võtta on. Suure mängu ajal võivad aktiivsed virmaliste sambad ulatuda idast läände. Parim võimalus selle ilu näitamiseks, on koostada panoraam. Korraliku panoraamkaadri teostamiseks on vajalik teada pisut nüansse ja omada head tarkvara, mis need pildid kõik kenasti ühte ritta paneb. Samas peab arvestama ka sellega, et kui kõik head pilti soosivad tingimused pole täidetud, on risk, et ei tulegi sellest vingest hetkest pilti. Kahjuks on mu kogemustepagasis ka selliseid ebaõnnestumisi. Kuid kogemustest õpitakse. Täna näidatav kaader tuli väga kenasti välja, kuna olin selleks eelnevalt ette valmistunud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline:
Jätkates virmaliste piltide nädalaga, näitan täna pilti sellest hetkest, kui show minu jaoks käima läks. Tegelikult oli üks suur purse ka kuskil 21 ja 22 vahel, kuid mina jõudsin randa alates 22.00 ja minu jaoks õhtu võimsaim pauk käis siis kuskil 23.28 paiku, kui virmalised järsult aktiveerusid. Taevas läks üliheledaks, ööst sai justkui päev, rannal võis rahulikult ilma taskulambita liikuda :). Virmaliste sambad ulatusid pea kohale välja, otsustasin seekord teha panoraami mitte küljelt küljele vaid nina eest ja kuni üles pea kohale taevasse. Ehk esimene pilt sai tehtud vee pinnalt ja viimane oli tegelikult päris pea kuklas tehtud.
Tehniline:
Eile veetsin pool ööd lageda taeva all… mitte, et mind oleks kodust välja visatud, vaid et väljas võis näha taas vägevat virmaliste showd :). Pea kuu aega on olnud virmaliste osas täielik vaikus ja nüüd üllatati meid selle aasta arvestuses võimsuselt teise suure värvipommiga. Virmalised olid isegi nii tugevad, et tavaliselt põhjakaares toimuv mäng liikus kord ida suunas, kord lääne suunas. Teatud hetkedel oldi nähtud ka lõuna suunas, mis on Eestis juba väga haruldane!
Kahjuks polnud taevas täiesti selge, lõuna-eesti ja ida-eesti inimesed jäid sellest sootuks ilma. Ka Tallinnas oli pilvi, kuid Suurupis vähem ja pigem nägi ikka rohkem taevast kui pilvi. Aga kokkuvõtteks see tegigi asja huvitavamaks :). Täielikus talveriietuses olin “objektil” kella 22.00-02.00. Väljas olid ikkagi pluss-kraadid, kuid tuul tegi ühe koha peal olemise kohati väljakannatamatuks. Mitu korda olin juba koju minemas, kui äkki jälle taevas valgeks läks ja virmaliste sambad tantsima hakkasid. Panin tähele ka sarnaselt suurele märtsikuu virmalistemängule taevas vilkuvaid laineid. Algselt arvasin, et see on ilmselt väsimusest, kuid tegelikult olid need ikkagi virmalised :).
Ühe pildi suutsin öösel ka tänaseks blogipostituseks valmis teha, kuid väga palju materjali on veel ees ootamas. Seetõttu teen oma blogis teise virmaliste-maratoni, mil püüan nädala jooksul parimaid hetki näidata ;).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline:
Päris kasulik on vanu pilte vahel vaadata. See lindude määramise “tarkus”, mis oli näiteks 2-3 aastat tagasi, on täna juba palju täpsem. Seetõttu leian tihti vanade piltide seast enda jaoks uue liigi, keda oma listi lisada. Seda ka Vööt-põõsalinnuga, keda kohtasin esimest korda 2013a juunis. Sellest kohtumisest ka täna näidatav pilt.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO320, ava f/5,6, säri 1/1250″
Olen neid, Eesti väiksemaid linde, kohanud omajagu, kuid pilti neist ikka väga harva saanud. Nad on lihtsalt nii väledad, et jõuavad eest ära lipsata. Mõned harvad korrad on siiski mingi pildi saanud, ka Septembri lõpus jäi üks neist kaamerasilma ette.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″
Punane päikesetõus koos uduse heinamaaga.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO100, ava f/4, säri 1/800″, August 2013
Kui pingsalt otsida, siis okste ja lehtede vahelt kellegi ikka leiad :). Mina leidsin selle Musträsta noorlinnu, kes parasjagu puhkehetkel oli. Pilt tehtud Augustis 2015.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, ava f/7,1, säriaeg 1/200″
Noorlinnud on tavaliselt üsna teistmoodi sulestikuga, kui see ajapikku vanemaks saades välja areneb. Sama ka kuldnokal, kelle noorlindu pahatihti ära ei tunta. Mõned korrad olen kuldnoka noorlinde ka lähemalt pildistada saanud. Üks neist piltidest täna ka näitamiseks.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1250, säriaeg 1/640″, ava f/6,3, Juuli 2015
Ilmad on jahenemas, puude lehed juba kolletumas. Ka oravad valmistuvad külmaks perioodiks :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 10000, ava f/6,3, säriaeg 1/500″, September 2015
Kui tavaliselt on virmaliste pildistamisel pilved vaid nuhtluseks, siis kohati võib neist ka abi olla :). Moodustavad mõnusaid mustreid. Pilt tehtud 26.08.2015, esiplaani valgustas kuu.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/2,8, säriaeg 20sek, kell 23.22
Pilt pärineb Juuni algusest, kui pisikesed olid äsja ilmavalgust näinud. Päevast päeva rebisid vanalinnud põhjast toitu, mille pinnale tõmbasid. Viies tibu oli vanalinnu taga peidus :). Siit näeb ka pilti, mis tehtud paar nädalat hiljem.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/1000″, Juuni 2015
Leidsin eelmise suve piltide seast pildi linnust, keda ei varasemalt, ega ka hilisemalt enam kohanud pole :). Värbrüdi on meil kevadeti ja varasügiseti tavaline läbirändaja. talve veedavad nad Aafrikas.
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/1250″, Juuli 2014
Tundkem ka kiilide maailma :). Tänapäeval on liikide määramine palju lihtsam, kui kunagi varem. Kui liiki ei tea, siis tuleb uurida interneti avarusest ja tavaliselt saan oma küsimustele ikka vastuse. Samas ei pruugi olla see 100% tõde, sellega peab lihtsalt arvestama.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Paljud inimesed, kes fotograafiaga sina peal pole, ei mõista, miks pildistatakse RAW-faile. Jääb mulje, et samaväärse pildi saab ju kohe ja kiiresti tehtud (jpeg kujul), et a la telefoniga tehtud pilte saab ju kohe näidata :). Sellel teemal võiks muidugi tunde vestelda, kuid üritan täna pildinäitega lühidalt selgeks teha, miks mina loodust jäädvustades vaid RAW-faile pildistan.
RAW-faili tuntakse Eesti keeles, kui toorest faili, mis tähendab seda, et see on fotoaparaadi enda tarkvara poolt täiesti puutumata fail. Igasugune digifotoaparaat tegelikult töötleb kaamera siseselt pilti nii hästi või halvasti, kui tema tarkvara seda oskab. See tähendab seda, et kohati võib pilt olla kas liiga hele, liiga tume, liiga soojade või külmade toonidega. Samamoodi üritab kaamera ka peita suurema tundlikkuse (ISO) korral ka nö teralisust, mis kogu pildi kvaliteedi alla viib ning nö uduseks muudab. Selleks, et kõike neid eelpool nimetatud parameetreid ise kontrollida ja sättida saaks, kasutatakse erinevat arvuti tarkvara, kõige tuntum neist Photoshop. Kuna minu jaoks võiks looduspilt alati näida samasugune, nagu ma seda hetke looduses jäädvustades nägin, ongi selline sättimine hädavajalik soovitud lõpptulemuse saavutamiseks.
Kui rääkida lähemalt allpool olevast pildist, siis võiks öelda seda, et pildistades jpeg-faili, oleks see pilt mul otsejoones prügikasti läinud. Põhjuseks keerulised valgustingimused (ere päikesevalgus versus varjulised alad). Igasugune valgusoludega mängimine on jpeg formaadis kahjuks raskendatud ning teatud korrektsioone on isegi pea võimatu teostada. Kuid kaamera tegi oma tööd nii hästi kui suutis, keskpäevase päikesevalgusega ongi kontrastid valguse ja varju suhtes väga suured, mistõttu jäi algsel failil lind liiga hele ja varjualad pisut liiga tumedad. Photoshop on väga heade võimalustega töötlustarkvara, mis lubab toorest faili (RAW) sättida ja valgusega mängida. Niimoodi õnnestuski linnu liigselt hele ja “ära põlenud” sulestik rohkem realistlikuks sättida, samas ka varjulisi alasid pisut heledamaks “keerata”. Et prügikastipildist sai siiski enam-vähem vaadatava pildi :).
Eks neid näiteid on väga palju, miks meie silm ja fotoaparaadi sensor teatud olukordi erinevalt seletavad. Just seepärast ongi tarvis sellist võimalust, et vaataja siiski sama pilti nautida saaks, mida ta ka palja silmaga näeks. Olgugi lõpetuseks öeldud, et inimsilm on väga väärt ja keeruline optika. Küll fototööstus kunagi ka sarnasele tasemele areneb, seniks peab aga kasutama olemasolevaid vahendeid võimalikult autentse pildi esitlemiseks :).
Lõpptulemus sai siis selline:
Pildil peaks olema Väike-kärbsenäpi noorlind.
Tehniline: ISO 5000, ava f/6,3, säriaeg 1/4000″
Ei ole harv nähtus, et rabas laudteel käies ühtäkki mõni lind su peale pahaseks saab. Tavaliselt on see märk sellest, et sattusid liiga lähedale linnu pesale. Ega sellisel hetkel jäägi muud teha, kui minna ikkagi kiiruga tema alalt läbi või keerata ots ümber. Juunis Selisoo matkarajal olles tuli üks mudatilder matkalisi kimbutama. Kasutasin juhust võrdlemisi arga lindu ikkagi pildistada ning seepeale jätkasime oma matka.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2000, ava f/6,3, säriaeg 1/320″, Juuni 2015
Lisaks virmalistele, olen vahepeal mõne värskema linnupildi ka pildistanud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2500. ava f/6,3, säriaeg 1/250″, september 2015
Kui pargis käies võivad teatud oravad mööda su pükse lausa üles ronida (lootes saada su käest midagi söödavat), siis noorukid pigem hoiavad end tagasi ja on üsna arad. Just üks selline nooruk mulle eelmisel nädalavahetusel fotosilma ette jäigi :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säri 1/250″
Eilse postituse jätkuks saan õnneks ikka näidata mõnda suuremat pilti ka, mida kohapeal ette valmistasin. Parimad momendid on siiani olemas vaid kildudena, kuna tegin vertikaal-kaadreid pildistades strateegiliselt valesid liigutusi, mistõttu on paljude panoraampiltide kokkupanek erinevate tarkvaradega siiani ebaõnnestunud. Eks kohapeal on ikka tunne võimas, emotsioonid laes, sestap kipud kiirustama, et parimad hetked pildile saada ja unustad ära vajalikud nüansid :). Kuid eks see külm närv ja teadmine tulevad ikka kogemustega. Olen ma ju virmaliste pildistamisega nüüd umbes aastake tegelenud ja ikka nagu on tunne, et ei ole teatud hetkedest suutnud maksimumi võtta :). Lohutan end sellega, et pedant, nagu ma olen, ei jää nagunii mitte iialgi oma tulemustega 100% rahule :).
Kuid nagu pildilt näha, olid virmalised võimsad ja kõrged. Tavaliselt rõõmustavad Eesti virmalistekütid selle üle, kui sambad suure vankrini (vt kaadri keskele) ulatuvad :D. Seekord ulatusid ikka kõvasti üle vankri, kohati ulatusid sambad ka pea kohale. See on Eesti mõttes juba haruldane nähtus.
Klikka pildile, et näha suuremalt.
Tehniline:
Eile hilisõhtul, enne südaööd sai end taas välja aetud, just võimaluse pärast näha taevas värvidemängu. Näidud olid soodsad, kuigi terve Eesti oli kaetud kiudpilve kihiga. Sestap polnud väga palju lootust. Kui 22 paiku randa jõudsin, oli virmaliste kaar taevas. Sai rahulikult tehnikat sättida, ning tingimusi vaadata. Kahjuks oli jah pilvemass taevas ja horisondil esindatud, tähed polnud kohati täpid, vaid prožektorid :). Ka horisondil olevad pilved peegeldasid tavalisest rohkem Helsinki valgust, mis kaamera sensorile päris häirivalt peale jäi. Kella 23.10 paiku läks aga asi käest ära, virmalised aktiveerusid nii võimsalt, et tipphetkel ulatusid nad pea kohale. See kestis ehk oma 10 minuti jagu, veel umbes 10 minutit peale seda võis näha silmaga hästi kõrgeid sambaid, kuid peagi oli mäng läbi. Peale 17. märtsi virmaliste ööd oli see mu teine suurim virmaliste elamus. Ah jaa…proovisin pilti ka siis teha :). Kuna virmalised olid nii kõrgel, keerasin kaamera vertikaal-asendisse, et saada peale võimalikult kõrged sambad. Sellega tegin ma oma elu tegelikult ääretult raskeks. Planeerides sellest tipphetkest panoraampilte, ei arvestanud ma olukorraga, kus ükski programm (esimeste katsetatud piltidega) panoraami automaatselt kokku ei pannud. Olin kohana valinud ka väheke puhtama esiplaaniga ranna, mis tegelikult panoraami koostamise jaoks pigem keerulisem nüanss. Ehk et täna saangi vaid näidata üht kildu sellest pildihunnikust, mida eile tegin. Loodetavasti suudan need panoraamid ikkagi kuidagi valmis keevitada :). Vastasel juhul tuleb teha vajalikud korrektsioonid oma pildistamiskoha osas või planeerida oma tehnilika täiendamist, mis selliseid ootamatult võimsaid virmalisi muretult ja tervenisti jäädvustada suudaksid :). Jääme ootama ja lootma :).
Tehniline: 24mm, ISO2000, säriaeg 6sek, ava f/2,8, kell 23.14
Kühmnokk-luik merel aerutamas ja kena ilma nautimas. Mai 2015.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/2000″
Täna öösel võis selge taeva olemasolul vaadelda ka palja silmaga päris tugevaid virmalisi. Kahjuks oli suurem osa Eestist kaetud pilvedega, vaid hiiumaal sai võrdlemisi pilvevabalt pilti teha. Tugevuselt polnud küll nii võimsad, kui 17. märtsi virmalised, kuid samas piisavalt võimsad, mida sai vaadelda ka Saksamaa põhjarannikul ja Hollandis.
Tänase pildina esitlen siiski 16. augusti parimat hetke, mis sündis varahommikul kell 3.04. Tekkis kui virmaliste kroon, millest võis leida nii rohelisi, kui ka siniseid värve. Kerge päikesetõusu kuma oli juba taevas, kuid virmaliste sambad ulatusid vastu suurt vankrit :). Loodame, et päikesetuuli jagub ka tänaseks ööks, kuigi ennustused seda väga enam ei toeta.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, ava f/2,8, säriaeg 6 sek, 24mm
Pilt pärineb 2014a lõpust, kui nende harva nähtavate lindudega kokku trehvatud sai. Loodetavasti kohtab neid ka sel aastal, eks aasta viimastel kuudel peab silmad lahti hoidma :). Kaugel see talv enam on :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säriaeg 1/640″, Detsember 2014.
Kui tavaliselt on väiketüllid kas rannal või mudas, siis on neist lindudest tehtud pildid üsna sarnased, pruunikate taustatoonidega. Kohati on õnnestunud neid ka pisut kirkamas keskkonnas jäädvustada ja seetõttu on nad enda jaoks pisut erilisemad, kui need “tavalised” ülesvõtted :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/800″, Juuli 2015
Viimati, kui mere ääres oma ringkäiku tegin (sellest on üle kuu aega tagasi!), juhtusin nägema Hõbehaiguid, kes Põhja-Eestis pigem harva nähtavad linnud. Minu ees lonkinud rebane ilmselt ajas nad kõik lendu ning lisaks Hõbehaigrutele olid seal seltsis ka Hallhaigrud. Üks lind ehmatas lendu tõustes kohe nii ära, et laskis oma kehavedelikud valla :D.
Tehniline:
Ülemine pilt: ISO800, f/6,3, säriaeg 1/1000″
Alumine pilt: ISO3200, f/6,3, säriaeg 1/4000″
Mõned postitused tagasi näitasin ägeda välimusega lutikat, keda esmakordselt nägin ja õnneks ka pildile sain. Tänasel pildil olev triibu sai pildiks vormistatud samal päeval, kuid teises kohas ja teisest isendist. Seekord siis ka pisut lähemalt võetuna.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, ava f/8, säriaeg 1/125″, Juuli lõpp 2015
Olime lastega mere ääres, kes päikest võtmas, kes puhkust nautimas, kes kive loopimas. Igaühel oli oma tegevus. Mu noorem poiss Reio tundub olevat üsna loodushuviline. Teda huvitavad igasugu putukad, sipelgad, kärbsed ja muud sarnased tegelased. Läheb kohe väga elevile, kui kedagi näeb :). Ka tänasel pildil oleva peategelase leidis just Reio. Makroobjektiivi mul kahjuks käepärast polnud, kuid teinekord saab “makrot” ka täitsa tavalise igapäeva objektiiviga tehtud :). Mulle see minimalism meeldib.
Klikka pildile ,et näha suuremalt:

Tehniline: 70mm, ISO50, ava f/2,8, säriaeg 1/1000″
Siina ka pildi telgitagune, või tegelikult olikord, kui Reio putuka leidis ja kui elevil ta sellest leiust oli :).
Paps võttis ja realiseeris leiust pildi :).
Natuke nalja ka :). Soorüdi püüab igat pidi selgeks teha, kes on see kahtlane kuju, kes seal eemal klõpsutab :). Huvitav näha, kuidas linnud pingutavad, et oma uudishimu rahuldada :D. Üht sarnase moega pilti on võimalik vaadata siit.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2000, ava f/6,3, säri 1/1000″, Juuli 2015
Ühel juulikuu hommikul võtsin eesmärgiks mõne tirtsu pildile püüda. Ülesanne kujunes raskemaks, kui alguses arvasin. Esiteks oli tänasel pildil olev tegelane vaid 1cm suurune. Teiseks häirisid siin-seal mingid rohukõrred või kui neid eemaldama hakkasin, siis hüppas modell minema. Kolmandaks oli neil veel selline naljakas komme rohukõrre taha peitu minna :). Nagu mängiks minuga peitust. Kui mina liikusin, et teda paremini näha, keeras tema hoopis teisele poole :). Naljaks oli, kuid lõpuks sain ta kuidagi ikkagi pildile, siiski tekitades oma käega tirtsu tagakoivale varju. Eks peab kunagi uuesti katsetama, kuid hetkel on see kaader millega peab rahul olema :).
Tehniline: ISO800, ava f/8, säriaeg 1/400″, käest, Juuli 2015
Augusti alguses kohtasin esimest korda oma 6a pildistamise jooksul Väike-Kärbsenüppi ja tema noort järglast. Varasemalt pole seda liiki isegi niisama näinud, pildi tegemisest rääkimata. Kuulsin võsas päris valju piiksumist, selle kisa järgi ka neid otsima hakkasin. Käimas oli söötmise protsess, sellest ka see vali piiksumine. Peale mitmeid luhtunud katseid õnnestus see piiksuja ka pildile saada. Hiljem trehvasin ka emaslinnuga.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ja siin emaslind, kärbes noka vahel.

Tehniline:
Ülemine pilt: ISO 3200, ava f/6,3, säriaeg 1/200″
Alumine pilt: ISO 5000, ava f/6,3 säriaeg 1/100″
26-27. augusti öösel oli taas aeg sõita mere äärde, virmalisi ootama ja pildistama. Näitajad olid head, uskusin, et midagi kindlasti saab. Kahjuks oli taevas päris palju pilvi, mis võisid takistada head vaadet põhja suunas. Ka loojuv kuu oli piisavalt hele taevas, tavaliselt sööb see taevast need viimsedki värvid ära. Virmalised olid terve selle aja, kui mere äärde jõudsin, taevas kerge kaarena olemas. Vahepeal viskamas pisut kõrgemaid sambaid. Hele kuu hakkas mulle isegi meeldima, valgustas kenasti esiplaanil olevaid kive ja merd. Ka kiiresti liikuvad pilved andsid kohati pigem piltidele väärtust juurde kui segasid. Kahjuks oli lääne poolt liikumas mu “lava” ette ka suuremaid pilvemassiive, mis enam nii meeldivad polnud. Just siis, kui oli seis juba lootusetu ja hakkasin koju sättima, lõi taevas heledaks ning kuni suure vankrini ulatuvad virmalised panid mul silmad särama. Kahjuks tuli pilvemassiiv väga kiiresti peale ja see vinge vaatepilt lõppes sama kiiresti, kui ta taeva tekkis. Täna lisangi siis sellest ööst mõned kaadrid, mis sealt välja suutsin võluda.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sellisena püsis taevas pea terve õhtu, kergelt rohekas kuma ja väike virmakaar horisondi kohal. Panoraam 3-st horisontaal-kaadrist, 26.08.15 kell 23.35.
Minu õhtu tipphetkeks kujunes just see moment, kui taevas ühtäkki heledaks läks ja kaamera oma sensorile sellise valgusmängu salvestas. Panoraam 4-st vertikaalkaadrist, 27.08.15 kell 00.48.
Juulis kohtasin sellist põnevat ja triibulist putukat :). Kuna polnud teda enne näinud, pakkus ta mulle elevust oma pooleks tunniks :). Üsna edev lutikas, väga kena ja isepärase välimusega putukate maailmas.
Tehniline: ISO1000, ava f/5, säri 1/640″, juuli lõpp 2015
Olen päris palju täheldanud inimeste teadmatust ja küsimusi teema kohta, kas on need linnud ikka kuldnokad, keda mere ääres nähtud? Oleme me ju harjunud neid tavaliselt ikka sisemaal nägema. Kuldnokad on rannikul tegelikult väga tihedad külalised ning sarnaselt kahlajatega lendavad nad samuti parves ringi ning müttavad vetika- mägede otsas. Eks sealt leiab palju söögipoolist, meri toob randa rikkalikult toitu. Täna näitangi pilte ühest täiskasvanud ja noolinnust, kes koos soorüdidega vetikate vahel “kahlasid”. Juuli 2015
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Siin pildil täiskasvanud kuldnokk
Siin pildil noorlind. Pildi on pisut heledamaks teinud kerge udu, mis päikese saabudes märgadest vetikatest tõusma hakkas.
Just sellise naljaka nimega tegelasega alustame augusti viimast nädalat :).
Tehniline: ISO1250, säri 1/4000″ava f/4, 50mm + vaherõngad
Eelmisest nädalavahetusest ehk 15-16. augusti ööst on veel mõningaid pilte näitamiseks. Katsetasin ka erinevaid panoraame teha. Üks ja vast parim nendest katsetustest on ka täna näitamiseks. Loodame, et lähiajal tuleb juba uut virmaliste materjali peale, ennustused ja Päikese aktiivsus seda vähemalt lubavad :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 50mm, ISO1600, f/2,8, säriaeg 4″, panoraam 28-st kaadrist (kahes reas), 16.08.15 kell 01.00
Hommikul hakkavad sellised säutsujad silma. Kui oldi nii kenasti nõus poseerima, siis sättisin end nii, et taust pisut lõbusam oleks :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1250, ava f7,1, säriaeg 1000″, Juuli 2015
Liblikate määramine on üks peen töö. Ega muud moodi oskagi, kui interneti avarusest tuttavaid pilte vaadata ja leida see õige nimi taha. Samas ei saa kunagi 100% kindel olla, vahel on väiksed muudatused tiivamustris või muud tillukesed erinevused määravad ja ongi hoopis teine liik. See liblikas armastas aga rohkem maas istuda, kui kuskil õie peal kõõluda. Et head pilti saada, läksin ka ise pikali maha ja hiilisin lähedale. Selle pildini jõudsin alles umbes 1h pärast, peale mitmeid ja mitmeid luhtunud katseid :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO640, ava f/4, säri 1/1000″
Pilt pärineb Juuni keskpaigast, kui sattusin jälgima ühe Kühmnokk-luige pere tegemisi. Väiksed luige tibud ise süüa ei suutnud põhjast üles tuua, vanalind muudkui tiris taimi üles vee peale ja väiksed lasid hea maitsta. Väga tore ja meeleolukas kohtumine oli :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO640, ava f/7,1, säriaeg 1/1600″, järve kaldal lamades, õhtune valgus
Nagu eilses postituses juba pikemalt kirjutasin, sai terve 15-16. augusti öö pildistatud virmalisi, mida tavaliselt nii vara näha pole (ööd on veel liiga valged). Lisaks sellele, et kohati neid ka lausa palja silmaga näha võis, oli mingi aeg võimalus pildile saada ka harva nähtavad, vaid suviti taevasse tekkivad helkivad ööpilved. Eraldi olen neid pildistanud varemgi, kuid koos mitte kunagi varem :). Olgugi, et varasemalt on helkivad pilved päris kõrgele ulatunud, jäid nad seekord päris horisondi piirile, mis soome linnatulede saatel meile punakate-kollakateni jõudsid. Nähtus missugune, suur õnn oli need nähtused korraga pildile püüda :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 50mm, ISO1000, ava f/2,2, säriaeg 6 sek, kell 01.17
Täna öösel sai uus virmaliste hooaeg avatud. Olgugi, et ööd pole veel kuigi pimedad (pimedat aega on vaid mõned tunnid), olid eilsed virmalised piisavalt tugevad, et end välja näidata. Oli momente, kus nende mängu ka palja silmaga imetleda võis. Võtsin antud ööst maksimumi, olles mere ääres kella 23.30-3.17, ehk ehast koiduni :). Eelnevatel päevadel palju räägitud meteoorisajust saime sõbra Küpaga imetleda päris mitut “langevat tähte”, millest enamik valesse suunda või valel ajal meie õhuruumi maandus. Ehk et pildile püüda justkui ei õnnestunudki. Siiski avastasin täna pilte sirvides, et üks kompu oli pildile jäänud. Seega sai ka kaua oodatud perseiidi ikka ära jäädvustatud…koos virmalistega muidugi :D. Pilte sai palju ja erinevaid, näitan neid oma edaspidistes blogi postitustes kindlasti ka teistele huvilistele :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 24mm, ISO1600, ava f/2,8, säriaeg 8″, kell 02.50.
See on vist väikseim putukas, keda kunagi fotokaga taga ajanud olen. Nad on väga raskesti märgatavad, vaid nende erkpunane värvus reedab nende olemasolu :). Oli suur väljakutse teda pildile saada. Tavapärase makro-objektiiviga on neid isegi raske korralikult jäädvustada. Koos vaherõngastega see mul kuidagi ikka õnnestus, kuid jäi ikka liiga “kaugeks” :). Sametlest on 1-2mm suurune ämblikulaadne putukas. Taustal üks liigikaaslastest :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 2000, ava f/6,3, säri 1/200″, vaherõngad
Mõned päevad/ööd tagasi võis näha “langevaid tähti” ehk perseiite. Läksin isegi kaema ning õnne proovima. 1,5h jooksul silmasin ~10 perseiiti, millest ühel korral sai ka pildile ühe väikse triibu :). Siiski kujunes öö parimaks pildiks üks pikema säriajaga tehtud kaader suunaga Suurupist Tallinnasse. Meri oli mõnusalt rahulik ning linnatulede kuma peegeldas tänu pilvedele ka mere pinnale. Just seda pilti täna näitangi :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 640, ava f/2,8, säriaeg 100 sekundit, 12.08.2015 kell 02.14.
Kormorani sulestik ei ole lõpuni vett hülgav. Peale mõningast kalastust ja sukeldumist lendavad kormoranid kivide peale tiibu kuivatama. Seepärast võib neid pea igal pool rannikul kohata.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/1000″, hiline hommik