Miks ma pildistan RAW-i ?

Paljud inimesed, kes fotograafiaga sina peal pole, ei mõista, miks pildistatakse RAW-faile. Jääb mulje, et samaväärse pildi saab ju kohe ja kiiresti tehtud (jpeg kujul), et a la telefoniga tehtud pilte saab ju kohe näidata :). Sellel teemal võiks muidugi tunde vestelda, kuid üritan täna pildinäitega lühidalt selgeks teha, miks mina loodust jäädvustades vaid RAW-faile pildistan.

RAW-faili tuntakse Eesti keeles, kui toorest faili, mis tähendab seda, et see on fotoaparaadi enda tarkvara poolt täiesti puutumata fail. Igasugune digifotoaparaat tegelikult töötleb kaamera siseselt pilti nii hästi või halvasti, kui tema tarkvara seda oskab. See tähendab seda, et kohati võib pilt olla kas liiga hele, liiga tume, liiga soojade või külmade toonidega. Samamoodi üritab kaamera ka peita suurema tundlikkuse (ISO) korral ka nö teralisust, mis kogu pildi kvaliteedi alla viib ning nö uduseks muudab. Selleks, et kõike neid eelpool nimetatud parameetreid ise kontrollida ja sättida saaks, kasutatakse erinevat arvuti tarkvara, kõige tuntum neist Photoshop. Kuna minu jaoks võiks looduspilt alati näida samasugune, nagu ma seda hetke looduses jäädvustades nägin, ongi selline sättimine hädavajalik soovitud lõpptulemuse saavutamiseks.

Kui rääkida lähemalt allpool olevast pildist, siis võiks öelda seda, et pildistades jpeg-faili, oleks see pilt mul otsejoones prügikasti läinud. Põhjuseks keerulised valgustingimused (ere päikesevalgus versus varjulised alad). Igasugune valgusoludega mängimine on jpeg formaadis kahjuks raskendatud ning teatud korrektsioone on isegi pea võimatu teostada. Kuid kaamera tegi oma tööd nii hästi kui suutis, keskpäevase päikesevalgusega ongi kontrastid valguse ja varju suhtes väga suured, mistõttu jäi algsel failil lind liiga hele ja varjualad pisut liiga tumedad. Photoshop on väga heade võimalustega töötlustarkvara, mis lubab toorest faili (RAW) sättida ja valgusega mängida. Niimoodi õnnestuski linnu liigselt hele ja “ära põlenud” sulestik rohkem realistlikuks sättida, samas ka varjulisi alasid pisut heledamaks “keerata”. Et prügikastipildist sai siiski enam-vähem vaadatava pildi :).

Eks neid näiteid on väga palju, miks meie silm ja fotoaparaadi sensor teatud olukordi erinevalt seletavad. Just seepärast ongi tarvis sellist võimalust, et vaataja siiski sama pilti nautida saaks, mida ta ka palja silmaga näeks. Olgugi lõpetuseks öeldud, et inimsilm on väga väärt ja keeruline optika. Küll fototööstus kunagi ka sarnasele tasemele areneb, seniks peab aga kasutama olemasolevaid vahendeid võimalikult autentse pildi esitlemiseks :).

gif 1

Lõpptulemus sai siis selline:

IMG_1844

Pildil peaks olema Väike-kärbsenäpi noorlind.

Tehniline: ISO 5000, ava f/6,3, säriaeg 1/4000″

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: