Oma puhkuse ajal (Juuli lõpus) püüdsin jahedamat ilma trotsides siiski palju aega rannas veeta. Nagu ikka, ei saa ju rahulikult vedeleda, pidevalt käis mingi kärbseralli mu jalgade peal. Kui fotokaga lähemalt vaatasin, tegelesid kärbsed peale minu kiusamise ka muude oluliste asjadega :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 1600, ava f/6,3, säriaeg 1/320″, vaherõngad
Sellest linnust on saanud läbi aastate päris palju pilte teha. Viimati sai neid pikalt pildistatud Juuli lõpus. Kui alguses kirusin, et lind mulle nö vastu valgust poseeris, siis hiljem pilte vaadates tundusid need isegi põnevamad olevat. Tänu sellele tekkisid esi ja tagaplaanile toredad valgusemullikesed :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/7,1, säriaeg 1/640″, kaldal lamades.
Konnadest on ikka ja jälle saanud pilte teha. Mõni neist piltidest ka auhinna koju toonud :). Mõni nädal tagasi sai käidud perega seenel. Üks metsaasukas mulle mätta otsas silma hakkaski.
Klikka pildile ,et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 640, ava f/4, säriaeg 1/250″
Täna räägin taas makromaailmast. Nagu ka oma eelnevates postitustes olen kirjeldanud, on see mulle vägagi huvi pakkuv teema, ning aina enam püüan leida võimalusi lisaks linnupiltidele ka makropilte teha.
Ühel oma puhkusepäeval, viskasin rannaliival end pikali ja hakkasin väikest elu jälgima. Siis avastasingi tänase peategelase, kes mingisugust surnud putukat transportida üritas. See putukas oli temast suurem ja see vedu valmistas talle raskusi. Ei teagi, kuidas see sipelga ettevõtmine lõppes, sest 5 minuti jooksul oli ta pusinud seda putukat oma 15cm jagu kaugemale. Imestan sipelgate püsivust ja sitkust. Loodetavasti jõudis see “saak” planeeritud kohta :). Pööran tähelepanu ka rannaliivale, mis siit pildilt pigem kivise maastikuna tundub :). Kuid jah, seda ju palja silmaga ei näe :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 2000, ava f/6,3, säriaeg 1/320″, 1:1 suurendusega objektiiv + 20mm ja 36mm vaherõngad
Kui suurem rüdikamp rannaribale maandub, hakkavad julgemad linnud esmalt uurima, kas kõik on ok. Suur osa linde on veel ootel ning väga julgelt toituma ei hakka. Viimasel korral, kui neid randa ootama läksin, oli neid kontrollijaid mitmeid, kuid Kõvernokk-rüdid tundusid Soorüdidest julgemad olema ning tulid esimeste hulgas piiluma. Õnneks ikka selle vetikamätta otsa, kuhu ma neid kenasti ootasin :D. Paremal pool kõvernokad, vasakul pool soorüdi.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 1000, ava f/6,3, säriaeg 1/800″, rannal lamades, Juuli 2015.
Üle-eelmise postituse järge saab siis täna lugeda ja näha. Ehk põhjus, miks väiketüll kõik muud kahlajad rannalt ära ajas, oli väga ilmne. Kui rand oli tühi, tulid 3 väiketülli sinna toituma. Vanalinnud olid pisut eemal, kuid hoidsid väga teraselt toimuval silma peal. Vaid üks hoiatus-piuks ja pisikesed olid rannalt kadunud. Üks kaader ka täna näitamiseks, hetk mil miskit maitsvat vetikate seest leiti.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/3200″, Juuli 2015
Eelmise reede 24.07.15 öösel nägin põhjataevas vast võimsamaid ööpilvi, mida üldse mäletan. Nad ei olnud seal siiski kaua, ehk tunnikese, kuid tipphetkel oli terve põhjapoolne taevas pilvedest hele :). Vaade kodurõdult oli meeldiv :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 19mm, ISO320, ava f/5,6, säriaeg 3,2 sek, kell 0.23
Nädalapäevad tagasi vedelesin rannal…ei, ei võtnud päikest :). Tegelikult oli varahommik ning keskendusin rannalindude elu jälgimisele. Ühel rannaribal oli näha 2 väiketülli toimetamas. Kui neile lähenesin, hakkasid nad kaugelt juba kisa tegema. Siis tuli mul meelde, et olen samal rannaribal ja samas situatsioonis ka kevadel olnud ja ju see pesitsuskohta tähendab. Nii oligi. Huvitav oli vaadata, kuidas isegi muud kahlajad nende territooriumilt ära aeti ja seda päris mitmel korral. Minuga pahandama ei tuldudki, sest suutsin vagusi ühe koha peal passida ja kõike seda vaikselt kõrvalt jäädvustada. Tänane pilt ongi rohkem selline eluline moment, mis kvaliteedilt küll soovida jätab, kuid seda reaalset elu rannas edasi annab. Pildi vasakus servas Väiketüll, paremas servas kaks Kõvernokk-rüdi.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Eilne varahommik oli äärmiselt põnev. Kuigi olin eelnevatest puhkuse päevadest päris kurnatud, vedasin end ikka enne päikesetõusu rannale vedelema :). Minu eesmärk oligi kohtuda ränduritega rannal. Soo-rüdid olid end ööseks kogunud umbes 100-200 pealisesse salka. Varahommikul esimeses valguses alustati juba sööminguga rannal. Minu ülesanne oligi strateegiliselt õigesse kohta hiilida ja ootama jääda, mil see linnupundar minuni jõuab. Kui varem olen alati teinud kaugelt kindlaks, milline on lindude meelispaik, kuhu alati tagasi tullakse, siis seekord polnud see nii lihtne. Rannariba “magusa” toiduga oli kaetud umbes 800m ulatuses, ehk nad võisid ükskõik kus seal toituda. Eks ma siis vaatasin mingi parema koha välja ja heitsin end pikali. Suurtes salkades on linnud tihti lennus, kuna iga väiksema kahtluse peale teeb üks lind kisa ja kõik panevad lendu. See oli ka minu kõige suurem lootus, et küll linnud kord ka minuni jõuavad. Ja jõudsidki, ning isegi mitmel korral :). Kuna ma end ei varjanud, olin nende jaoks kahtlust tekitav objekt ning enne, kui linnud rahus rannal toimetama said asuda, oli vaja ikka uurida ja puurida ning veenduda, et sinna jäämine on nende jaoks ohutu. Tänasel pildil ongi väga värvikas hetk, kus korraga tuli mind uurima päris mitmeidki silmapaare :). Kohati oli tunne, nagu oleksin loomaaias…just see, keda vaatama tullakse :). Jagan sellest hommikus enamaid muljeid juba järgmistes postitustes.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säri 1/800″, 1h peale päikesetõusu
Kahlajate rändeaeg on alanud. Neid kihvte mereleinde võib näha pea kõikjal mere ääres, kus leidub vetikaid. Nad liiguvad peamiselt suuremates salkades, kuid vahest vaid 4-5 kaaslasega või päris üksi. Üksikutele isenditele on märgatavalt lihtsam läheneda. Suuremas seltskonnas piisab vaid ühest piuksust ja kõik linnud on läinud :). See Soorüdi tervitas mind koos 3 sookaaslase ja ühe kuldnokaga paar päeva tagasi. Päike oli just esimesed kiired horisondi tagant valla päästnud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO4000, ava f/6,3, säriaeg 1/400″, päikesetõus
Ühel päeval, kui makrotama sai mindud, märkasin üht takja vart, mis oli kahlaselt must / tume. Kui lähemalt uurisin, siis paistsid sealt igas suuruses lehetäid hoopis vastu. Rohkemat põnevust pakkusid aga sipelgad, kes mingit asja nende lehetäidega ajasid. Ei saanudki lõpuni aru, kas sipelgad sõid neid või oli neil mingi muu kavatsus. Igal juhul jäägu seda juttu illustreerima 2 fotot, millest üks nö inimese silma läbi nähtud / tehtud ja teine juba makro võimekust pakkunud objektiiviga ja “pisut” lähemalt tehtud.
Seline elu toimus siis suurendatud kujul
Tehniline: ISO1250, f/5,6, säriaeg 1/320″, 50mm + vaherõngad, käest
Antud lindu nägin paar päeva tagasi, koos liigikaaslase ja Soo-rüdidega mererannal toitumas. Olen ühe korra 2a eest neid samuti näinud, kuid kuna nad on pigem harvemapoolsed läbirändajad, siis tihti neid näha pole. Seekord õnnestus neid linde pikalt ja üsna väikse distantsi pealt jälgida ja ka pildistada. Oli õnne lihtsalt :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 640, ava f/6,3, säriaeg 1/640″, rannal lamades
Eilne hommik algas päris põnevalt. Kui mere äärde jõudsin, sattusin kogemata ühele rebasele selja taha. Kuna tuul oli päris suur, ei kuulnud reps, et keegi teda jäitab. Sealt ma kahjuks pilti ei saanud (sellist, mida tahtsin), kuna tagasi vaatamata läks ta mul eest ära, sain vaid ühe sabapildi :). Kuid olin suundumas vee äärde, et leida kohta, kus kahlajad toimetaks. Kahjuks olid kõrkjad jube kõrged ja meri kõvasti tõusnud, ei olnud seal kedagi. Küll aga teadsin, et sellistes lahesoppides on tavaliselt Hallhaigruid. Seekord paistis siiski miskit heledamat silma ja tuligi välja, et seal olid oma koha leidnud haruldasemad Hõbehaigrud, keda oli kokku lausa 5 lindu. Nendeni oli keeruline jõuda, kuna kuiva kohta hiilimiseks polnud, kõrkjad pikad ja tuul tugev. Jäin ühele kivile istuma, et ju mõni ikka nägemisulatusse satub. Üks piiluski läbi kõrjate, sain manuaalselt fokusseerides mingi enam-vähem jäädvustuse, kuid sellega kogu maapealne pildistamine piirdus. Ei teagi, kas olin avastatud, või läks mu ees jõlkunud rebane neile lähedale, igal juhul ühel hetkel hakkasid nad suure kraaksumisega õhku tõusma, kõik üksteise järel. Seal sees ka mõni hallhaigur. Sain hunniku lennupilte, kuid nende harva nähtavate lindude puhul võib ka selliste kaadritega rahule jääda :). Nägin, et nad maandusid mõni hetk hiljem pool km kõrval olevasse lahesoppi, kuid sinna ma kahjuks ligi ei pääsenud, ning pidin endast 2x pikemas kõrkjameres kuidagi välja rabelema. Mälestuseks antud kohtumisest lisan vaatamiseks järgmised jäädvustused.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Siin siis see hiilimispilt, mis läbi kõrkjate kuidagimoodi tehtud sai :).
Sättisin üle pika aja end vara hommikul loodusesse, peamiselt et näha kahlajaid. Tavalisest kõrgem veetase mu lemmik lahesopis oli ära kaotanud kahlajatele meeldiva mudakeskkonna. Kuid oli ka varuplaan ning lõpuks sai nähtud ja pilti tehtud soorüdist, kõvernokk-rüdidest ja ka väiketüllist, sh ka koos 3 järeltulijaga. Kuna aega napib, peab leppima täna ühe kevadise väiketülli pildiga :). Järgnevates postitustes näitan muidugi ka värskemaid kaadreid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″, Mai 2015
Keskkonnakaader rootsiitsitajast, tema enda kodus. Just seal nad elavad, kuigi tihti koduuksele uudistajaid uurima ei tule.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 1250, ava f/6,3, säri 1/1600″, Juuni 2015
Eelmisel laupäeval metsas käies, laulis vaid üks lind- Punarind. Kui lind avastas, et ma teda olin avastanud, ta enam edasi ei laulnud. Lasi teha 2 pilti ja lendas minema. Selline lühike kohtumine oli :).
Tehniline: ISO2000, ava f/6,3, säriaeg 1/640″
Taaskord makro lainel. Liblikad on mu salajaseks huviorbiidiks olnud juba ammu. Kui alustasin oma hobiga 2009a, siis esimesena hakkasingi liblikaid taga ajama. Päris esimest liblikapilti võib näiteks näha siit lingilt. Kuid tänasel pildil eelmise nädalavahetuse kraam, Rohusilmik. Sellest liigist sai mõned pildid veelgi tehtud, kuid nendest juba pikemalt tulevikus.
Tehniline: ISO 1600, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″
Kena lind õhtuses valguses. Just tuli vee peale, kahjuks ilma kalata.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/2000″
Harva, kui Lauka natuke avaramas vees pildistanud olen. Tavaliselt on nad kas kuskil roostikus või väiksemates tiikides, kus keskkond nii puhas pole. See pilt pärineb 2015. juuni algusest, mõnes mõttes üsna õnnetu päev. Just seetõttu, et kaamera seaded olid jäänud valed, pildistasin tavapärase toorikfaili RAW asemel JPEG faili, mida arvutis hiljem raske sättida. Tavaliselt ei ole ma kaamera poolt valitud settingutega pea kunagi päri, sestap püüan oma mälupilti järgides saada esitletavale pildile samad valgusolud. RAW-fail on paindlikum, seda pole fotoaparaadi “aju” töödelnud. Õnneks jäi see pilt üsnagi tõetruu. Ainsana jäi segama “ära põlenud” nokk, mille oleks toorikfaili kasutades kindlasti paremaks saanud. Kuid hea, et niigi läks :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″, kell 6 hommikul
Eile sai käidud korraks looduses, seekord makro plaaniga. Tõdesin, et see on ikka ääretult raske valdkond fotograafias. Loomulikult pole mu kasutuses ka korrektset tehnikat, mis putukate tagaajamise oluliselt lihtsamaks teeks. Kuid hetkeliste vahenditega sai ka miskit ikka tehtud, üks pilt ka täna näitamiseks.
Tehniline: ISO2000, ava f/8, säri 1/160″, käest, 50mm + vaherõngas
Juuni lõpus sai pisut ida-virumaal ringi käidud. Pildile jäi palju huvitavat ja ka vähem huvitavat. Nägin mitmes paigus ka Punaselg-õgijaid. Kui enamjaolt olen kohanud noorlinde, kes pole vast veel nii kartlikud, kui täiskasvanud linnud, siis sel korral sattusin kokku kena isaslinnuga, kes oli nõus mulle mõne pildi jagu poseerima. Keskkond oli ka mõnusalt mitmekesine, mis pilti palju erinevaid värvitoone andis.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1250, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″, õhtune valgus
Kõrge heina seest võib teinekord leida päris värvikaid linde, kes vaikselt oma meelispalasid nosivad ja enamikele silmapaaridele märkamata jäävad. Kuid looduspiltnikud on terava silmaga, miski ei jää märkamata ;).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 800, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″, Juuni lõpp 2015
Täna näitan pilti imepärasest loomast, toredast kaaslasest :). Patrick on olnud tubli matkaline. Väga rajalt kõrvale ei kaldu, väga lollusi ei tee, longib truult peremehe kandadel ja laseb vaikust nautida. Muidugi seda vaid juhul, kui tal kivi hambus on, siis on elu lill :D. Luurele temaga muidugi minna ei saa, tavaliselt sätib ta end alati valesse kohta vedelema või kivi kaevama, või reedab mind ja mu “salajase” asukoha :). Kuid kokkuvõtlikult piisavalt tubli, et teda ka edaspidi oma jalutuskäikudele kaasa võtta :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, ava f/5, säri 1/200″, rabas laudteel
Alati tuleb heinamaa peale pilk visata, kui veab, võib näha sarnast vaadet, nagu tänaselt pildilt näha saab :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 20 000, ava f/6,3, säriaeg 1/60″, Juuni lõpp 2015
Rabas käies pole ma tavaliselt väga palju linde kohanud. Suuremate järvede peal on olnud üksikuid sõtkaid, tuttvarte ja sarvikpütte. Kuid päris laugaste vahel on tavaliselt olnud vaikus. Mõned korrad olen siiski kohanud ka Mudatildreid. Ka tänasel pildil on üks neist harvadest kordadest, kus lind kõrgeima puu latva rabakülalisi uudistama tuli.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1250, ava f/8, säriaeg 1/800″, vihmane Juuni 2015
Üllatuslikult on Tuttpütid suurepärased kalamehed ka siis, kui valgust enam pole. Ei teagi täpselt, millise meetodiga kala kätte saadakse. Minu silm selles valguses vähemasti palju enam ei seletanud :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 25 600, säriaeg 1/50″, ava f/6,3, 1h peale loojangut
Lindudel kiired ajad, vaja poegi toita. Koguaeg on midagi noka vahel :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 6400, säriaeg 1/500″, ava f/6,3, Juuni 2015
Hänilase isaslind on valinud valikust pikima kõrre, kus end nii oma konkurentidele, kui ka mööda kõndinud linnuhuvilisele teatada soovis, et see on tema territoorium.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/7,1, säriaeg 1/250″, Mai 2015
Jaanipäeva paiku sai päikeseloojangu järgselt sõidetud ka mööda metsateid. Ühe põõsa tagant leidsin toimetamas just sellise soku. Kohtumine kestis ca 1 minut, peale mida sokk lahkus, et suure heinamaa peal oma õhtusööki jätkata.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 16000, ava f/6,3, säriaeg 1/50″, 35min peale päikeseloojangut
Kumb näeb kaugemale 🙂 ? Tabasin lihtsalt ühe naljaka momendi, kus Hallhaigur uuris mind, kui kahtlast tegelast ja Kühmnokk-luik sirutas seal samas kõrval oma kaela. Tekkis väike võrdlusmoment lindude suuruse suhtes. Siiski on näha, et kui luik on võimeline vajadusel kaugemale nägema :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 1600, ava f/6,3, säriaeg 1/200″, loojanguvalgus, Juuni 2015
Tänane postitus on järg esmakordselt kohatud Kõrvukrätsu postitusele. Loojuv päike kumas mõnusasti läbi linnu tiibade :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 800, ava f/6,3, säri 1/2000″
Täna on mu blogis väike juubel. Nimelt on õnnestunud 2012a märtsi kuust alates tuua vaatajateni 1000 postitust ning veelgi enam pilte. Hetkel on hea hoog sees ja niipea ilmselt veel ei katke. Annan endast kõik, et iga järgnev pilt pakuks vähemalt ühelegi huvilisele põnevust ja pinget, nagu tänasel fotol olevale Randtiirule, kes pingsalt uuris, kes see tegelane on, kes pikka aega liiva peal roomab :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 320, ava f/8, säriaeg 1/160″, juuni 2012
Vahest sätivad linnud end fotogeenilise oksa peale istuma. Siis jääb üle vaid pilt kenasti raamide vahele (loe: kaadrisse) ära mahutada ja loota, et pilt ka kenasti terav jäi. Seda viimast tavaliselt tingimustes, kus valgust enam palju pole, ehk kui päike juba loojunud. Viimasel ajal on peale päikeseloojangut tehtud pildid enda jaoks rohkem hinnas, kuna teatud hetki lihtsalt päevavalguses näha ei saagi. Täna näidatav pilt tehtud mai keskpiagas, just peale päikeseloojangut.
PS. Antud pilt on Full HD resolutsiooniga (1920×1080). Seega, kui omad vastavat arvuti kuvarit, võid pildi alla laadida ja endale ekraani taustapildiks paigaldada :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 4000, ava f/6,3, säriaeg 1/200″, käest
Kühmnokk-luige järeltulijad. Kokku oli neid muidu 5, üks kolas pisut eemal.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f8, säri 1/1250″
Hallhaigur päeva ära saatmas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO640, f/7,1, säri 1/400″
Hiljuti täitus mul üks ammune pildisoov. Nimelt olen alati huviga vaadanud pilte, kuidas noored Tuttpütid ema/isa seljas ringi aerutavad ning vahepeal ka kõhutäie osaliseks saavad. Lootsin sel aastal olla õigel ajal õiges kohas…siis kui noorikud veel nii väiksed on, et 3-kesi ema selga ära mahuvad :). Ja nii läkski. Just see kalaga kostitamise hetk oli see mida taga ajasin :). Pilt tehtud Juuni alguse poole.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 640, ava f/7,1, säriaeg 1/1250″
Täna näitamiseks üks kaader Kühmnokk-luikede õhtustest toimetustest merel. Loojangutaevas on oma värve ka veepinnale peegeldanud. Pilt tehtud mai lõpus, 40min peale päikese kadumist horisondi taha.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 4000, ava f/6,3, säriaeg 1/200″, rannal lamades
Hallhaigrutele meeldib rannikul erinevatel kividel passida. Vahest on mõned kivid näiteks ööbimispaikades lausa nii populaarsed, et minnakse omavahel kiskuma. Teisalt elavad ja pesitsevad nende kivide vahel ka teised rannaasukad- kalakajakad, randtiirud, naerukajakad jne. Tänane pilt just väikest sõnelust Hallhaigru ja Naerukajaka vahel näitabki. Kajakas teeb pea kohal pikeerivaid rünnaku moodi laskumisi, mis Hallhairgu üsna ärevaks ajab. Tavaliselt lõpeb säärane intsident haigru lahkumisega. Sama oli ka tänasel pildil nähtava linnuga.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 800, ava f/7,1, säri 1/800″, loojang
Ei saa üle ega ümber väikestest värskelt sündinud tibudest. Möödunud pühapäeval kohtasin üht Jääkoskla pere, kes oli suure tuule eest kivi peale kolinud. Loomulikult käisid mõned suuremad lained ka üle kivi, kuid kõik pidasid vapralt vastu. Emaslinnu tähelepanelik silm aga näeb kaugele ja kahtlustab kõike :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 800, ava f/6,3, säri 1/2500″, hilishommik