Kogu oma pildistamis-karjääri jooksul olen Musttihast kohanud vaid kahel korral. Ehk minu silmis kindlasti kõige harvem meil nähtavatest tihastest :). Möödunud nädalavahetusel õnnestus teda taas näha. Seikles koos teiste tihastega (peamiselt rasvatihased, ka üks sinitihane ja üks tutt-tihane) ühises salgas. Tutt-tihane pääses seekord plehku, küll aga suutsin Musttihase pisikese tagaajamise peale pildile püüda, kuigi pimedas metsas see väga lihtne nii väikse ja väleda linnu puhul polnud. Ilus väike punkar :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO12800, ava f/6,3, säriaeg 1/125″, käest, Jaanuar 2015
Külm ilm on kõigile ebameeldiv. Ka linnud peavad enda suled puhvi ajama ning igal võimalikul hetkel ühe jala sulgede sisse sooja saamiseks peitma. Pilt tehtud eile, kui maa veel must oli, külma jagus siis -13*C. Nüüd on juba paks lumi maha sadanud ja ka temperatuur leebemaks muutunud. Pildil noor Musträstas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO8000, ava f/6,3, säriaeg 1/60″, Jaanuar 2016
Käesoleva postitusega soovin kõigile praegustele ja ka tulevastele linnuhuvilistele kaunist uut aastat! Käesoleva 2016. aasta linnuks on nimetatud kõigile teada tuntud Rasvatihane :). Seega ärgem peljakem ka tavapärastest linnukestest pilti teha ;).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO4000, ava f/7,1, säriaeg 1/160″
Kui lähed päris puu alla ja pöörad pea kuklasse, võid leida pea kohalt tegelase, kellele meeldib pea alaspidi ja igat muud moodi puu tüvel liikuda.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO6400, ava f6,3, säriaeg 1/200″, dets 2015
Viimane öö oli üle pika aja natukenegi talve lubav. Parajalt külmakraade, kuid kahjuks veel ilma lumeta. Ka tihased peavad silmitsi seisma tuleva külmaga, õnneks hetkel tundub neil loodusest piisavalt toitu veel leiduma.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO6400, ava f/6,3, säriaeg 1/640″, Dets 2015
Eelmise nädala lõpp oli päris pingeline. Päike oli saatnud Maa poole teele suure hulga plasmat, mis kokkupõrkel maaga meie taeva värviliseks teeb. Tegelikult oli võimalik ka eelmise nädala päris alguses virmalisi pildile püüda, kuid oli teada, et suurem mass liigub kohale nädalavahetuseks. Nii läkski. Näitude poolest oli mäng võimas, pea sama võimas, kui 17-18 märtsi suur vaatemäng. Virmalisi nähti seekord ka Poolas ja Hollandis, kus tavapäraseid ja nõrgemaid virmalisi ei näe. Seekord eestlastel kahjuks ei vedanud, taevas oli pea terves Eestis pilvine ning virmalistekütid üle terve Eesti endast täiesti väljas :). S.h. ka mina :). Kuid iga kord ei vea ja jääb üle vaid loota, et järgmine laadung Päikeselt ikka selge taevaga kohale jõuab. Viimati sain ise virmalised pildile oktoobri alguses, sellest juba päris palju aega möödas.
Tänast juttu jääb siiski illustreerima 17. märtsi jäädvustus, kus virmalised taevas terve öö vältel tantsisid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 24mm, ISO1600, ava f/2,8, säriaeg 6″, 17.03.2015, kell 23.00
Metsas on hetkel suht vaikne. Linde otsima minnes ei näinud kahjuks peale ühe puuladvas toimetava sinitihase ühtki teist tiivulist. Võibolla lihtsalt ei vedanud. Kuid see-eest leidsin ühe väiksema modelli maapinnalt, tema ei liigutanud ja lasi kenasti pilti teha :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO4000, ava f/6,3, säriaeg 1/60″, Dets. 2015
Eelmisel aastal, vahetult peale jõule, sattusin kokku Männileevikeste pundiga. Ei tea, kas nad ka selliste soojade “talveilmadega” meie maale üldse satuvad. Kuid igaks juhuks tuleks silmad lahti hoida ja igasuguseid parvedes lendavaid linde tähelepanelikult uurida. Tegu siiski üsna harva nähtavate lindudega meie maal :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säriaeg 1/640″, Dets 2014.
Just, talvine jutumärkides, kuna kui ei teaks, et see detsembris tehtud, ei ütleks, et tegu talvel tehtud pildiga :). Ainus asi mis reedab, on lehtede puudumine puudelt / põõsastelt. Kahjuks pole täna ka ette näha, et talv meid sel korral üldse külastaks.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 14mm, ISO160, ava f/16, säri 1/2″, statiivilt
Kui pikali visata ja vaadata tähelepanelikumalt, võib üsna kindlalt leida sealt mõne väiksema tegelase, kes oma igapäeva toimetustega tegeleb. Pilt tehtud tänavu suvel, Juulis.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/4, säri 1/800″
Suvine meenutus ühest toredast rannikulinnust, kes parasjagu hommikusöögi otsinguil oli :). Pildistatud päikesetõusu ajal ja kontravalguses. Taustaks sillerdavad veepiisad.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/7,1, säriaeg 1/1000″, Juuli 2015
Kuna suvi pole veel meelest läinud, üks kaader ajast, kui oli soe ja päikseline ilm. Kõrrel piilub isane Punaselg-õgija.
Klikka pildile, et näha suurememalt:
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/1250″, Juuni 2015
Päeval jälgitakse suplejate turvalisust, õhtul jäädvustatakse kaunist päikeseloojangut. Toila rand.

Tehniline: ISO50, ava f/13, säri 1/25″, statiivilt, Juuli 2015
Sel juunikuu hommikul olin taas Tuttpüttide seltsis päeva tervitamas. Hilisemalt pilte kodus sirvides leidsin selle tuttpüti nokalt mingi defekti. Tegelikult oli siis kas mingi õnnetuse tagajärjel või siis mingil muul põhjusel linnu nokk osaliselt purunenud. Mälu järgi ei olnud see kuidagi segav sellele linnule, sest tol hommikul oli just see lind kõige suurema saagi (kala) omanik. Et ei seganud see katkine nokk õnneks tema elutegevust.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, ava f/6,3, säriaeg 1/320″, Juuni 2015
Kodukanti, kus oma nooruspõlve mööda saatsin, on alati tore jäädvustada. Eriti veel siis, kui ilmastikutingimused pildistamist toetavad. Päikesekiirtes Toila sadam ja muul, vaadatuna ~5km kauguselt Konjust.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO640, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″, Juuli lõpp 2015
Must-kärbsenäpi emaslind poseerimas kena suvise roheluse tasutal.

Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säriaeg 1/250″, Juuni 2015
Üks Selisoo raba elanik, kelle pesa lähedale kogemata sattusin. Mõned pildid ja jätsin ta rahule :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2000, ava f/6,3, säriaeg 1/500″, Juuni 2015
Kui tavaliselt postitan värskeid virmaliste pilte, siis seekord peab leppima vana materjaliga. Päike on olnud ikka jätkuvalt aktiivne, kuid meie heitlik sügis-ilm on täitnud õigetel hetkedel taeva pilvedega ja meid heast ja paremast ilma jätnud. Egas muud, kui naudime niikaua vana kraami, küll uued lähiajal ikka peale tulevad.

Tehniline:
Mõni pilt lihtsalt toimib must-valgelt paremini, kui värviliselt. Kuigi jah, see pilt oli originaalis juba peaaegu värvitu ;).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2500, ava f/8, säri 1/400″, Jaanuar 2015
Isane kadakatäks on omad valdused okastraadiga ümbritsenud ning valvab seda kiivalt konkurentide eest :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, f/7,1, säriaeg 1/125″
See on üks lemmikvaateid Ida-Virumaal, koht kus ikka ja jälle pildistamas käin. Erinevad ilmad ja aasta-ajad teevad erinevad pildid. Täna näidatav pilt on seni tehtust vast üks lemmikumaid. Kuu oli taevas, kuid pilvemass sõitis talle pidevalt ette. Just läbi pilvede osaliselt merele kumav kuu tegigi olukorra eriliseks, mistõttu sai erinevaid pilte katsetatud. Õnnestunuim ka täna näitamiseks.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO250, ava f/5, säriaeg 20sek, Oktoober 2015
Seda vast kõige silmatorkavamat tihast olen näinud tegelikult väga harva. Need üksikud korrad oleme peamiselt kuhtunud kuskil parkides, kus inimesed söödakohad lindudele üles seadnud on. Sel suvel sai kohatud seda armsat lindu esmakordselt ka nö puutumata looduses, ehk Selisoo rabas, kus temaga juhuslikult kokku põrkasin. Tundus, et tal oli seal kuskil läheduses pesa, sest olen ta häält kuulnud seal kandis veel päris mitmel korral. Üks kord ta siis ilmutas end mulle ka, millest sain siis sellise jäädvustuse.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säriaeg 1/320″
Tavaliselt kohtab oravaid sagedasti parkides, mujal looduses mitte väga tihti. Tänasel pildil olev Orav oli aga metsik, kohtusime Iisaku metsades. Pidin teda ikka natuke jälitama, et hästi pildile saada :). Pargioravatega tavaliselt sellist jama pole :).
Klikka pidlile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO6400, ava f/6,3, säriaeg 1/125″, Juuni 2015
Need linnud jäävad mu kaamerasilma ette ikka igal aastal. Sel suvel (juunis) veetsin samuti nende seltsis pisut aega. Kuna vanalindudel oli kiire, sai nende pesalähistel seda sagimist pealt vaadataud. Aeg-ajalt tuldi ka mind uurima, siis oligi hea võimalus neist mõned pildid ka teha :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline:
Ülemine pilt: ISO8000, ava f/6,3, säriaeg 1/50″
Alumine pilt: ISO8000, ava f/6,3, säriaeg 1/100″
Terve nädala jooksul on Päike meid oma pursetega kostitanud, tuues taevasse taas värve. Kahjuks ei mängi ilmataat virmalisteküttidega sama mängu, taevas on parimatel hetkedel pea kogu Eestis pilves olnud. Ka hetkel on virmalised taas aktiivsed, kahjuks ei näe lähipäevil mingit võimalust selgele taevale. Seega seekord jääme neist kahjuks ilma.
Kuid nädala alguses, kui oli ühel õhtul selge taevas, olin ma mere ääres kohal. Sel õhtul jäi siiski üle vaid tõusvat kuud ja tähistaevast pildistada, kuna muid värve selleks õhtuks meile ei lubatud. Nii siis pildistasingi linnuteed :).

Tehniline:
Tundub, et kajakas on just miskit maitsvat söönud, nokk soomustega koos :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/8, säriaeg 1/1000″, Juuni 2015
Kuigi päev oli juba õhtusse jõudmas, pidas punaselg-õgija isaslind ikkagi jahti. Istus kõrgema oksa peal, kus oma valdustest head ülevaadet omas. Päike andis taevasse veel viimaseid loojanguvärve.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säriaeg 1/320″, Juuni 2015
Eile õhtuks / ööks oli prognoositud G2- tugevusega magnettormi, mis meie taeva kenasti rohelise värviga (virmalistega) katnud oleks. Kahjuks osutusid prognoosid pisut valeks ning eilseks õhtuks taevasse mitte mingisuguseid värve ei tekkinud. Sellegipoolest sai korra mere äärde mindud, kuna taevas oli kenasti selgeks läinud. Virmalistevaba õhtu päästis siiski tõusev kuu, mis mulle mingiks ajaks elevust pakkus. Sellest hetkest ka tänane pilt, vaatega Tallinna peale.
Tehniline: 70mm, ava f/2,8, säri 30sek, ISO640, Suurupi
Juuni lõpus käisin Selisoo rabas uurimas, kas leian sealseid iga-aastaseid asukaid-Sarvikpütte. Sarvikud olid täiesti olemas, küll kahjuks suurel Seli järvel, kuhu mu kaamerasilm väga ei ulatunud. Kuid tagasiteel kohtasin ühel väiksel rabatiigil üht noort tibukest. Imelik oli see, et ta oli seal ihuüksinda. Kuigi lind ei tundunud olevat hädas ega hirmul, oli mul siiski mure, kus ta vanemad on. Igal juhul toitus ta seal julgelt üksinda, lasi mul paar klõpsu ka temast jäädvustada ja läks teisele poole tiiki edasi toimetama. Kahjuks ei teagi, mis temast edaspidi sai, kuid loodetavasti leidis ta oma pere siiski üles või alustas varakult iseseisvat elu :). Söögipuudust tal seal tiigis vähemasti polnud :).
Pildil tundub olevat Sinikael-pardi pojuke, kuigi 100% ma selles siiski kindel pole.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säriaeg 1/160″, Juuni 2015
Selle aastane ainus kohtumine Käoga toimus Juunis, täpsemalt jaanipäeval. Kellaaeg oli küll natuke hiline, kuid läbi risu-räsu sain ta kuidagi fookusesse. Ja järgmine silmapilk oli ta juba kadunud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 10000, ava f/6,3, säriaeg 1/500″, Juuni 2015
Juuni lõpus käisin Iisaku metsades. Mõte oli leida mõnda kakulist, kuid nägin hoopis kõiksugu teisi linde peale kakkude :). Tüüpiline…Kuid omamoodi huvitav oli ikka. Juhuslikult kohtsuin aga Porriga. Ja tundus, et sattusin temaga kokku just õigel ajal. Mulle näis, et ta oli justkui unne jäämas. Jäi ühe puu peale (umbes 2m kõrgusel maast) kergelt tukkuma ja nii umbes 5-6 minutit. See andis mulle hea võimaluse sellele nobedalt mööda puutüvesid liikuvale linnule lähemale hiilida. Ja nii läkski, sain nii lähedale, et objektiiv oli oma min töökauguse peal :). Kuna lind on ise väike, oli see just paras kaugus. Ja nii ta seal siis oli, vahepeal pani silma kinni, siis jälle uuris mind. Mõtlesin alguses, et äkki on linnul miskit viga, kuid peale seda 5-minutilist tukastust ta siiski jätkas omade toimingutega ja peagi oli mu vaateväljast kadunud. Kohtumist jäid meenutama mitmed kaugemad ja lähemad kaadrid. Jah, sellises hämaruses, mis sel hetkel sügavas metsas valitses, poleks ma liikuvast linnust teravat pilti saanudki…kuid seekord mul lihtsalt vedas :).
Tehniline: ISO 12800, ava f/6,3, säriaeg 1/160″, käest pildistatud, Juuni 2015
See on lind, kes elab meil põõsastes. Vahepeal käib ka põõsast väljas, just sel momendil tuleb temast pilt ära teha :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, ava f/6,3, säriaeg 1/250″, Mai 2015
See lind on alles noorik, udusulgedega ja värvid korralikult välja arenemata. Noorlinnud on tavaliselt päris julged ja uudishimulikud ka, seepärast sai ka antud isendist üsna mitmeid pilte tehtud.
PS. Mõlemad pildid samast noorlinnust!
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline:
Sel aastal sai tuttpüttidega aega koos veedetud rohkem, kui varasematel pildistamis-aastatel kokku (2009-2014). Tänavu sain pildile ka selliseid momente, mida varasemalt vaid teiste loodusfotograafide piltidelt imetleda võis. Kuigi jah, need kõikse põnevamad hetked, ehk pulmamängud, jäid ka tänavu tegemata. Ehk ongi parem, saab võtta järgmise aasta eesmärgiks :). Tänane pilt sellest samast kaunist veelinnust, kuid juba pisut hämaramas õhtuvalguses .
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO6400, ava f/6,3, säriaeg 1/60″, Mai 2015.
Pilt pärineb 2015a .veebruari kuust. Kuid sabatihased on ka praegu pisut aktiivsemalt liikvele asunud, seega tasub silmad lahti hoida. Äkki mõni neist nunnudest võib ka Sinu teega ristuda :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO5000, ava f/7,1, säriaeg 1/320″