Siidisaba
Kui sotsiaalmeedia kihab erinevatest fotodest, kus jäädvustatud Siidisaba horde ja parvesid, siis imelikul kombel pole mina linnuhuvilisena neid pea üldse kohanud. Ma ei kujuta ette mis põhjusel meie teed ei ristu, kuid mingi teema sellega on :). Ehk siis enne möödunud nädalavahetust olin siidisabadega kokku põrganud täpselt 2-el korral, eelmine neist 2015a ja enne seda kas 2012-13. Igal juhul seda suurel määral läbi rändavat lindu olen harvem näinud, kuid mõnda meie haruldasemat lindu rannikul. Õnneks nüüd möödunud nädalavahetusel meie teed siiski ristusid, seda küll mõneks minutiks, kuid ka sellest oli abi :). Sain ka mõne lähivõtte, millest ka ühte täna näitan.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kolm julget
Need 3 sokukest olid hilisest hommikutunnist hoolimata keset põldu einestamas. Korra sain ka kõigi tähelepanu, et pildil kenasti poseerida :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hiireviu
Täna hommikusel ringkäigul oli selgelt näha elavnevat loodust, seda just rändelt tagasi jõudvate lindude näol. Ka Hiireviusid nägin 5-es eri kohas, millest mõned sain ka pildile. Vast üks õnnelikum juhus oli just seesama lind, kes kohe tee ääres ühe künka peal maas istus :). Kui aus olla, siis nii lähedast kohtumist mul Hiireviuga polegi olnud. Seega tore, et sellest hetkest ka pildi vormistada jõudsin :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
See unustamatu õhtu
Täna, täpselt 2a tagasi minu võimsaim virmaliste kogemus teoks sai, ja seda meie Eestimaa pinnal. Mõned pildid selle meeldejääva öö meenutuseks:
Virmalised välkusid pea kohal, kukal jäi haigeks nende imetlemisest:
Kui tavaliselt on virmalised Eestis nähtavad põhja poole vaadates, siis seline pilt avanes tol õhtul lõuna poole vaadates (pole rohkem nii lõunas virmalisi näinudki) :
Hiireviu
Kuulsin täna hommikul Hommikuterevisioonist, et täna pidi Viu päev olema :). Seega olgu selle auks ka tänane blogipostitus Hiireviust. Mai 2014.
Sõtkas
Laine peal purjetav isane Sõtkas. Pildistatud veebruaris 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Harakas
Nii imelik, kui see ka pole, pole nii tavalisest linnust, kui harakas, ühtki head pilti. Justkui näed neid pea iga päev, kuid reaalselt kohe ei õnnestu neid pildile püüda. Eks inimeste lähedal elavad linnud muidugi ka julgemad, kuid ma liigun tavaliselt oma kaameraga ikka inimasutuaest väljaspool. Seal tunduvad nad jube arad linnud olevat, nagu iga teine metsik lind. Kuid vahest satud õiges kohas olema, mistõttu pisike võimalus pildi vormistamiseks antakse. Paar nädalat tagasi tekkis ka väike võimalus, midagi imeliselt head pilti küll pole, kuid vähemasti nö linnuke kirjas :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Raudkull lumesajus
Nagu ikka looduses, ei kipu sa alati kõike nägema, kuid sind näevad paljud. Lindudega on selline huvitav asi, et kui nad suudavad märkamatuks jääda, ei pruugi isegi arad linnud põgeneda, vaid jäävad oma varitsuspaika passima. Antud linnule kõndisin otse peale, nägemata, et ta mul päris lähedal puuoksal jahti pidas. Loomulikult päris lähedale jõudes pani ta ajama, mispeale ma talle metsa järgnesin. Paks lumesadu ja hea kaitsevärvus tegid aga linnu edasise tabamise suhteliselt võimatuks. Siiski leidsin ta lõpuks üles ning kui ka kaamera ta lõpuks ära tuvastas ja fookusesse sai, sain oma pildikese kirja :). Veebruar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Väike salutihane
Jaanuar 2017
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tukastaja
See Vesipapp leidis lumesaju eest väikse varjualuse, kus sai ka korraks silma kinni panna. Fotograaf tabas selle hetke salaja ka pildi peale :). Veebruar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Teeme võidu
Eelmise nädalavahetuse viimane pilt. Olin teel koju, kui märkasin üht halljänest tee ääres patseerimas ja nuhkimas. Mingi hetk hakkas ta aga minuga võidu ajama, mina sõitsin autoga ~30km/h, tema jooksis minu kõrval põllu peal :D. Päris naljakas moment oli. Kuna sõitsin kõrvalisel teel, proovisin sõidu pealt pilti teha ja näed, tuligi välja :D. Suhteliselt utoopiline mõte, kuid tasus väikest riski ära. Peale klõpsu pidasin auto kinni ja lasin tal võita :D.
Must-valgeks keerasin pildi seetõttu, et just pikalt jalutuskäigult tagasi tulles, oli obje lääts udune, mistõttu oli pilt algselt ebamääraste hallikas-siniste toonidega, kuid must-valgena töötab täitsa kenasti :). Veebruar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nurmkanad
Viimati kohtasin nurmkanasid pea 3a tagasi. Ka sellest ajast pärineb mu viimane pilt end põllu ääres peitvast nurmkanast. Möödunud nädalavahetusel vedas taas ning leidsin 12 pealise seltskonna ühe talu lähistel lume alt toitu otsimast. Kuna mu kohalolek neid selgelt häiris, ei jäänud neid kaua vaatama, tegin 30m pealt viimased klõpsud ja taandusin. Tuleb austada linde ja loomi ning lasta neil oma elu elada ning neid võimalikult vähe oma pildisoovi pärast häirida. Selline on minu moraal looduses liikumisel. Veebruar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Vesipapp
Mul on olnud võimalust vaadelda ühes ja samas kohas vesipappe tänaseks juba 5a jagu. Ehk ikka ja jälle tulevad nad samasse kohta tagasi talvituma. Selles paigas pole Vesipapp inimesi väga näinud, seda tõestab ka asjaolu, et neid väga keeruline end varjamata lähemalt kui 15m pildile saada. Mida külmem on talv, seda suuremas ulatuses on jõed jääkihi all peidus ja vesipapi elu raskendatud. Samas ka väike võimalus loodusfotograafile lindu lähemalt näha :). Nii ka sel nädalavahetusel läks. Üllataval kombel õnnestus 30min jooksul 2 erinevat vesipappi ca 5m kauguselt pildile püüda. Ühel juhul ka lähedalt ta toitumist jälgida :). Võib öelda, et olen kaua oodanud sellist pilti, kus vesipapi kaunist välimust lähemalt ja detailsemalt jäädvustada saan. Enamuse ajast on nad end mulle valgel ehk lumisel taustal ilmutanud, st et muidu kauni pruunika variatsiooniga sulestik (tänu valgele keskkonnale) pildile peaaegu mustana salvestub. See on lihtsalt fotograafia eripära, pildi erinevate komponentide / toonide särituse teema (fotograafid saavad aru 😀 ). Kuid seekord sain ta õiges keskkonnas pildile, just see, mis on mu eesmärgiks kaua olnud. Oli äraütlemata hea tunne :). Veebruar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Lumine ilm
Vaadates nädalavahetuse ilma, siis täiesti aktuaalne pilt 🙂. Punarind trotsimas tuisku ja lund.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Talvike
Kena värviline linnuke :). Aprill 2016.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hallõgija
Seda lindu olen peamiselt vaid talvisel perioodil kohanud. Mitte et neid suvel poleks, kuid talvel on nad rohkem ringi hulkumas ning seetõttu ka rohkem nähtavad. Suvel pesitsevad rabades ning on seetõttu vähem nähtavad. Neist head pilti saada on üldiselt keeruline. Nende lemmikpaikadeks on kõrgemad puude latvadest välja ulatuvad oksad, mistõttu suurem osa pilte samamoelised välja näevad. Möödunud nädalavahetusel õnnestus esmakordselt ka Hallõgija laulu kuulda, või olid need pigem hõiked. Igal juhul polnud neid helisid varem looduses kuulnud. Ja see kostus üllatavalt kaugele. Hallõgija kuulub ka Eestis III kategooria kaitse alla, ehk tegu liigiga, kelle arvukus on ohustatud. Veebruar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Yo, mis värk on?
Oravad on ikka lahedad tegelased :). Jaanuar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Porr
Muudkui sööb ja s…. :). Viimasel ajal päris palju Porriga kokku põrganud, mistõttu saab kohati ka pisut teistsugusemaid pilte jäädvustatud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sinitihane
Kena lumise katuse all poseerimas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Orav
Otsib lume alt oma peidetud tõrusid :). Mõned eelnevalt ikka leidis ka. Jaanuar 2017.
Punarind lumes
Jaanuar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Paha ilm
Sel aastal olen loodusesse sattunud fotograafide mõttes “õigel ajal”. Kui ilm on tavainimese jaoks hull, siis fotograafi jaoks ideaalne :). Just see sama Musträstas jäi mu kaamera ette hetkel, kui ilm lumiseks ning tuuliseks kiskuma hakkas. Kuna valitsesid ka miinuskraadid, istus see nooruk oksal ja trotsis halba ilma. Peale mõningast soendamist liikus edasi järgmisele puule, kus külmunud marju sööma asus. Mina aga liikusin edasi, et leida ka teisi “kaaskannatajaid”, keda ma ka tol päeval leidsin. Jaanuar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Käblik
Eile õnnestus ühe Käblikuga natuke lähemalt tuttavaks saada. Õigemini, mina olin see, kes sõprust soovis, tema oli natuke tagasihoidlikum, kuid peale 30min kohapeal passimist ja ootamist, veendus mu heatahtlikkuses ja tuli võsast välja end näitama :). Varasemalt pole olnud juhust Käblikut nii lähedalt pildistada, seega igati tore kogemus :). Kui ei teaks, et Veebruaris tehtud pilt, siis ega miski muu pildis ka viita südatalvele :D. Veeruar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Porr
Ega Porri naljalt maas ei näe. Peamiselt toimetavad nad püütüvedel ja paksemate okste peal. Liikumis-stiil alt ülespoole ja kui latv läheneb, lendavad järgmisele puule ja sama kordub sama lugu :). Pildil nähtav lind aga soovis ilmselt vett juua, kahjuks pidi Porr seekord pettuma, kuna vesi oli jäätunud. Kuid pole varasemalt ühtki Porri maas pildistanud :). Iga hetk looduses omaette väärtuslik. Jaanuar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hiiumaa vares
Kui alles sai näidatud põhimõtteliselt esimest jäädvustust igati tavalisest linnust- Kodutuvist, siis ka näiteks Hallvaresest pole mul ülemäära palju pilte varasemast ajast. Täna vaatamiseks üks hiljuti tehtud kaader kohast, kuhu varese asmel hoopis Merikotkast oodatud sai :). Viimane jäi tol korral kahjuks pildistamata. Jaanuar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kodutuvi
Nii imelik, kui see ka pole, ei ole mul Kodutuvidest teadaolevalt mitte ühtegi pilti :). Ilmselt ma ikka neid kunagi proovinud ka jäädvustada, kui selle hobiga tegelema sai hakatud, kuid midagi erilist igal juhul näidata pole olnud. Nüüd siis, ühe linnuliikide pildistamise võistluse raames, tegin ilmselt esimesed korralikud kaadrid Kodutuvidest, kes meie tänavail tegelikult väga palju ringi patseerib. Tegelikkuses neid nö puutumata looduses väga palju näinud ei olegi, ning linnas ma tavaliselt ka pildistamas ei käi :). Seega põhjuseid erinevaid, kuid nüüd saab viga parandatud. Esimene Tuvi pilt ka minu blogis nüüdsest esindatud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Puujalaga ronk
Vahest lihtsalt juhtub nii, et lind parasjagu sellisesse kohta maha prantsatab, kus oksarisu maas ja mingil põhjusel ühe jala üles tõstab ja tema ees olev oks pildi ägedaks teeb :D. Tegelikult olid tal ikka kõik jalad kenasti olemas, tegemist väikse illusiooniga lihtsalt ;).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Punaselg-õgija
Pilt pärineb 2016 suvest. Praegu on need linnud Eestist ära rännanud, kuid talvisel perioodil võib meil kohata nende sugulasi, Hallõgijaid.
Leevike
Emane Leevike päevasel toiduotsingul. Pilt pärineb ajast, mil veel lund kohata võis, ehk möödunud kuul :). Detsember 2016.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ronk
Soovitud kotkapiltide asemel sai piirdutud hallvareste ja ronkade pildistamisega :). Viimasest ka tänane kaader. Jaanuar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Randkiur
See 2 nädalat tagasi toimunud kohtumine oli mul selle linnuga esmakordne. Haruldasemaks tegi asjaolu teda näha talvisel perioodil. Hea, et enda jaoks adekvaatne jäädvustus tehtud sai. Jaanuar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Vesipapp
Möödunud nädalavahetusest sain taas mõne värske pildi Vesipapist. Neid linde tundub sel talvel Eestis olema keskmisest rohkem, vähemasti võib seda järeldada sotsiaalmeedias nähtavate piltide põhjal. Mul on üks kindel koht, kus teda igal talvel ning igal külastuskorral näinud olen. Kahjuks pole antud isend inimtegevusega väga harjunud, mistõttu ligidale pääsemine on suhteliselt raskendatud. Antud pilt õnnestuski saada tänu väiksele füüsilisele pingutusele ning ka riskile kukkuda läbi jõejää vette :). Nii hulluks asi küll ei läinud, kuid peale 20m roomamist sain kuskil 20m peale, mis oli linnule sel hetkel minimaalne turvaline distants. Oleks aega ja viitsimust võttepaika ette valmistada, end ehk paremini varjata, oleks tõenäoliselt võimalik ka miskit paremat pilti saada. Jaanuar 2017, hämar hommik.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Külm ja tuuline
See hommik oli raske kõigile, oli metsik tuul ja korraga algas ka paks lumesadu. Polnud see mugav ei Punarinnale, ega ka fotograafile.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pasknäär
Üks õnnetu nimega kuid muidu kaunis lind :). Oli pisut uudishimulik ja tuli lähemalt uurima.
Kiire hommik
Orava hommik möödus oma peidetud saagi leidmise valguses :). Tundus, et ta teab hoolimata paksust lumevaibast päris täpselt, kus tema talvevarud asuvad. Jooksis oma “sahvrite” vahet, vahepeal nosis tammetõrusid ja tormas kohe edasi järgmisesse “sahvrisse”. Jaanuar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sabatihane
Sabatihased liiguvad ikka suurema seltskonnaga ringi. Tavaliselt on seal ka teisi tihaseid. Kui satud Sabatihastega kokku, siis ole valmis suureks katsumuseks, kuna neid pildistada pole lihtne. Esiteks on raske valida modelli, keda pildistada (sest neid on palju). Teiseks on nad suhteliselt püsimatud linnud, kohapeal passimist üle 1- 2 sekundi tavaliselt pole :). Seega peab olema kiire, et neist mingeid adekvaatseid jäädvustusi saaks. Vahest jäävad need ka saamata. Ka tänane pilt sündis eelpool kirjeldatud tingimustes, kus fotograaf “kergelt” segadusse läks, keda pildistada ja keda mitte. Sama kiirelt, nagu nad tulid, sama kiirelt olid ka läinud. Jaanuar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Punarind lumel
Kahju lindudest, kes on teinud otsuse rändele mitte minna. Elu pole lihtne, süüa peab leidma sealt, kus lund pole, ehk antud juhul veest. Pilt tehtud loojangujärgselt, hämarates valgusoludes.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tutt-tihane
Tore lind, kellega ikka ja jälle kokku põrkan :).
Musträstas
Iga päev, kui looduses linde uurimas ja pildistamas käin, saan midagi uut teada või saan pildile mõne hetke, mida enne näinud pole.
Möödunud laupäeval jälgisin pingsalt, kuidas üks Musträstas ja Hallrästas puult puule lendasid ja viimaseid suutäisi otsisid. Peamiselt söödi pihlakaid. Tundus, et pihlakad olid hapud või oli seal mingi muu põhjus…igal juhul iga väikse aja tagant ahmis Musträstas okstelt lund peale, nagu suu põleks :). Just üks selline hetk ka täna pildilt vastu vaatamas. Jaanuar 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Talvine Punarind
Seekordne imelik talv on ajanud ka paljud linnud segadusse. Näiteks ma pole kunagi näinud talvel Punarinda. Eile nägin neid lausa 4tk. Näha oli, et karmid külmad pole lindudele hästi mõjunud, mõnel isendil oli sulestikus näha jäätükikesi, mis suurte külmade jätkudes linnule saatuslikuks saada võivad. Õnneks tõmbas korra külma tagasi, ehk on see abimeheks ka neile suvelindudele.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Leevikesed
Isane eesrindlikult esiplaanil, emane jääb kaugemale. Dets 2016.
Salutihane
Tore ja julge linnuke, kes eriti ei pelga, kui linnuhuviline teda väga lähedalt uudistama tuleb :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Plüü
Meenutusi 2016 oktoobri kuust, kui trehvasin (enda jaoks) selle aasta viimaseid kahlajaid. Koos Soorüdidega ja ühe Suurrüdiga, oli kambas ka 2 Plüüd, kellest ühe täna vaatamiseks lisasin.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liivatüll
Meenutusi 2016 Juuni kuust ja toredast õhtupoolikust noore Väiketülli ja mõne teise kahlaja seltsis.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pasknäär
Istus raagus puu otsas ja kraaksus :). Dets 2016.
Häid pühi
Soovib Roxi FotoBlog :).
Valaste
Detsembri alguses tehtud pilt, kui Valaste juga taas oma jäämoodustiste pärast kuulsaks sai :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sinitihane
Detsember 2016.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
