Musträhn
Seda, Eesti suurimat rähni, olen näinud kokku 5 korda oma elus, millest 3-el korral on õnnestunud ka pilti saada. See kolmas kord just möödunud nädalavahetusel teoks saigi. Ida- Virumaa, Juuni 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Leevike
Tavaliselt kipun leevikesi nägema rohkem talvisel ajal. Kuid möödunud reedel jäi silma üks kruusateel toitu otsiv isaslind, kellest mõni jäädvustus tehtud sai. Juuni 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Must- käbsenäpp
See nädalavahetus nägin ka selle-aastasi esimesi must-kärbsenäppe. Sain nad (nii emase kui ka isase) kenasti ka pildile, kuid kuna “ilmutamine” võtab veel aega, siis näitan täna veel üht eelmise aasta kaadrit. Pildil isaslind.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Punarind
Punarind poseerimas kevadises roheluses.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Merisk
Meriskid on tavalised rannikulinnud, kelle tihti juba väga kaugelt ära kuuleb. Eriti häälekad on nad kevadeti, kui on kaasa leidmise ning piirkondade jagamise aeg ja ka siis, kui kogemata nende pesale liiga lähedale oled jõudnud. Rannas hakkavad nad oma must-valge sulestikuga üldiselt väga kaugelt juba silma. Lähemale jõudes märkad lisaks veel oranžikas-erkpunast nokka ja jalgu. Ehk päris edev ja kirev lind meie rannikul :). Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Vahest ei lähe muidugi hästi. Üritad saada pilti “Lind omas keskkonnas”, kuid kahjuks trügib inimtegevus aastatega aina enam moel või teisel pildile. Nagu ka allpool oleva pildi tegemise ajal, ilmus suur kruiisilaev just sel ajal kaadrisse, kui lindu pildistasin. Aitasin siis ka tehniliselt pisut kaasa, et pilt saakski nö mittelooduslik :). Merisk tegemas hooldust oma sulgedele, samal ajal tagaplaanil kohe sadamasse jõudmas suur kruiisilaev :).
Roo-ritsiklind
Olles täiel rinnal linnuhuviline, kõndides uute liikide ja huvitavate hetkede pärast maha aastas sadu kilomeetreid, jagub siiski veel palju linnuliike, kes mu teele varasemalt sattunud pole :). Mõni aeg tagasi hulkusin taas mere ääres, täpsemalt roostiku vahel, lootuses leida kedagi põnevat. Ja leidsingi, vähemalt enda jaoks. Roo-ritsiklind siristab tavaliselt paksu roostiku sees, teda on kuulda kaugele, kuid mina teda varasemalt näinud pole. Nagu nimigi ütleb, siristab ta ritsika sarnaselt, väga pikalt ja väga valjult. Just tänu ta siristamisele temani jõudsingi. Ja kui aus olla, siis pole väga palju pilte temast neti avarustes näinudki, vähemasti Eestis tehtud pilte :). Seega kena vaatamist :). Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pruunselg- põõsalind
Eelmisel nädalavahetusel oli neid linde põhimõtteliselt iga põõsa peal näha, ehk eraldi liigina sai neid kõige arvukamalt pildistatud. Sain ka mõned kaunid kevadised kaadrid, lind omas kodus. Üks täna ka näitamiseks. Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Valjul häälel
Kõrkja-roolind valjul häälel oma piirkonnast teavitamas. Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hänilane hommikuvalguses
Varajane kevadhommik looduses on värske ning kaunis. Eriti tore, kui veel leiad endale modelli, keda sellistes oludes pildile püüda. Pildil isane hänilane. Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sabatihane
Üldiselt on nad silmapiiril olnud ikka talvisel ajal. Nüüd aga trehvasin 2 lindu täitsa keset värsket ja värvilist kevadet :). Kohtumine oli ootamatu ja lühiajaline, mistõttu saingi sealt vaid 2 pilti, millest ühe ka täna vaatamiseks ette valmistasin. Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Aas-karukell
Kui enamik ajast võib mu blogist leida pilte lindudest, siis vahelduseks murran rutiini ja näitan ka teisi pilte loodusest. Ma ei pelga nupule vajutada, kui looduses miskit kaunist näen. Karukellad on kindlasti ühe kenamad taimed meie kevades. Eriti ilusad on nad päikesetõusu valguses :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kägu
Kägu oli pühapäeva hommikuse foto-jalutuskäigu üllataja ja ka viimane modellihakatis :). Olin juba peaaegu autoni jõudnud, asjadki juba pakitud, kui kukkumist kuulsin. Hakkasin teda siis hääle jägi jälitama ja peagi nägin, kus ta oli. Arg, nagu ta on, põgenes lind võsastiku sisse peitu. Õnneks mitte väga kaugele, seega leidsin kiirelt üles. Pildi saamiseks pidin siiski oma silma täpsust usaldama, kuna fotoaparaadi automaatne teravustamine oleks mu seekord pildist ilma jätnud :D. Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kõrkja-roolind
Seal, kus on kõrkjaid, on tõenäoliselt kuulda ka Kõrkja-roolinnu laulu ja näha pistelisi lende roostiku kohale. Just selline linnuke seal oma elu elab :). Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ohakalind
Meie oma värviline “kanaarilind”, kes kunagi inimestel ka puurilinnuna kodus meelt lahutas. On ju tema laulujupp kui ka välimus piisavalt silma(kõrva)torkav :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Territooriaalvõitlused
Laupäeva hommikul, just vahetult koju liikudes, sattusin peale väiksele kähmlusele. Üks ristpardi paarike oli liikunud kahjuks valesse piirkonda, kus teine paarike koheselt riidlema tuli. Kahjuks ei teinud sisenejad esmastest hoiatustest välja ja ei lahkunud. Sellepeale läks kergeks kähmluseks ja linnud läksid nokkapidi kokku :). Kahjuks polnud ma päris selliseks kakluseks valmis, ja pilt kõige teravam ei saanud, kuid kuna sellist asja igapäev ei näe, jagan ühte fragmenti sellest kähmlusest. Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Randtiir
Randtiirud on meie rannikul ühed häälekamad linnud. Toimub pidev perede vaheline “õiendamine” ja piirikonfliktide lahendamine. Seda on kõrvalt tegelikult huvitav jälgida ja ka pildistada, need on elulised hetked. Nad on väga selgete piiridega linnud. On olnud aegu, kus olen teadmatusest piiridest üle läinud ning seeläbi karistada saanud (õnneks veel mitte füüsiliselt :D). Need olid noorusajad, siis kui ma elusloodust nii palju ei teadnud. Nüüd oskan väga hästi nende käitumisest välja lugeda, millal lähemale minemist heaks ei kiideta. Kui neid piire säilitada turvalistes kaugustes, on nad meeleldi nõus poseerima. Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hänilane
Laupäeva varahommikul oli tore jälgida Hänilasi, kes pingsalt maast pesamaterjali valisid. Üldiselt nägi see protsess välja nii, et isane otsis välja kõrred ja tõi emasele, kes oli kuskil kõrval maas või nagu antud pildilt näha, kõrgema oksa peal ootamas. Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hommikune idüll
Eilne varahommik mere ääres oli meelirahustavalt idülliline. Tuul oli pea olematu, meri aga lahesoppides täielikult rahulik. Ka üksik mudatilder oli koos minuga hetke nautimas. Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Talvike
Kohtusime juhuslikult päris väikse distantsi peal. Lind oli nõus sellegipoolest 10 sekundiks paigale jääma ja lubama mõned jäädvustused temast koju viia. Mõeldud, tehtud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pruunselg- põõsalind
Möödunud pühapäeval põrkasin see aasta esmakordselt kokku ka sellise linnuga, kes mind ka lähemalt tervitama tuli :). Tavaliselt pole mul õnnestunud temaga nii lähedalt silmsides olla, kas oli see isend keskmisest julgem, või on kõik varasemad kohatud põõsalinnud arad :). Mai 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Roo- loorkull
Möödunud pühapäeva hommikul, olles mere ääres, vuhistas üsna lähedalt mööda Roo- loorkull, kes oli parasjagu jahti pidamas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Väiketüll
Eile varahommikul kohtusin sel aastal esmakordselt väiketülliga. Nad on iga-aastased toredad sõbrakesed rannal, ja mitte ainult rannal, vaid ka pisut eemal, kus ka keskkond pisut värvilisemaks läheb. Väiketüll on Eestis III kategooria kaitsealune lind, kelle arvukust ohustab elupaikade vähenemine. Väiketülle arvatakse Eestis pesitsevat 1000 paari ümber.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pöialpoiss
Alati liiguvad nad ringi kõrgel puude latvades, ning ikka ja jälle vaadatakse üles, kuhu veel edasi pürgida. Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kanepilind
Ikka ja jälle jääb neid linde mulle tee peale. Mis seal siis muud, kui tuleb kõik säärased kohtumised jäädvustada. Seekord poseeris lind õhtuse päikse valguses :). Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Õhtune jalutuskäik
Eile näidatud punarinna piltidele lisaks leidsin ka selle pildi LAF 2017 auhinnagaala suurelt ekraanilt. Kes kohapeal seda tähele ei pannud, või gaalal ei käinud, saab seda pilti vaatada siit :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Punarind lumes
Möödunud pühapäeval toimus Looduse Aasta Fotod 2017 auhinnagaala, millest samuti osa võtsin. Auhinnatuna ma lavalaudadele ka sel aastal kahjuks ei jõudnud, kuid pildiprogrammist sai suurelt ekraanilt ikka 3 enda saadetud fotot ära nähtud. Üks näidatud punarinna pilt on mul blogis ka juba olemas, nähtav siin, ja teist nähtud pilti saab näha allpool :). Kolmas pilt tuleb näitamisele homme :). Eks proovime järgmisel aastal uuesti, kuigi konkurents tundub olevat aasta-aastalt aina tihedam.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Põldlõoke
Olgugi, et kevad on tänaseni olnud pigem külm, on sellest hoolimata õnnestunud jäädvustada sooje hetki :). Nagu ka see kivil õhtupäikese soojuses lõõritav põldlõoke seda kenasti demonstreerib.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tuttpüti paarike
Üheskoos kaasaga tuldi kontrollima kaldal uudistavaid loodushuvilisi :). Aprill 2017
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Toituv Leevike
Värske pildike möödunud nädalavahetusest, kus mitmeid kordi sattusin nägema leevikesi. Emaslind oli psiut eemal, kuid toimetasid sama puu peal. Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kukkurtihane
Viimasest kohtumisest saadud foto.
Puukoristaja
Üks suhteliselt tavapärane vaatepilt puukoristajast, kes asjalikult fotograafi uurib :). Aprill 2017.
Paaride kogunemine
Üks vaatepilt pisemast lombikesest keset heinamaad. Kihvt vaadata, kuidas erinevad partlased on kenasti paaridesse moodustunud :). Parempoolne paarike Viupardid, ees vasakul pisut fookusest väljas Sinikael-pardi paarike ja üleval vasakul Soopardi paarike. Selline tore sõbralik olemine :). Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kanepilind
Kanepilindu ei näe just iga päev, kuid kui nende rände ajal välja satud, põrkad suure tõenäosusega nendega ikka kokku :). Vähemasti viimased 2x, kui mere ääres käinud olen (Toilas ja Tallinnas), on nad alati kambakesi nähtaval. Siit ka üks õnnestunum kaader Ida-virumaalt, Toila sadamast. Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Metsvindi portree
Möödunud nädalavahetuse lumesadu ajas kõik pahupeale, ka linnud olid keskmisest julgemad ning üsna meeleheitel. Toitu otsiti kõikjalt, kus vaba maad leidus. Loodetavasti selliseid üllatusi enam ei tule :). Pildil isaslind, aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kukkurtihane
Lõpuks, pärast 8a eluslooduse pildistamist, sattusin kokku selle vahva tihasega. Tegelikult isegi kolmega :). Täiesti juhuslikus kohas, kus poleks teda osanud oodata. Olen küll varasemalt looduses liikudes püüdnud silmata nende pesa, mis on teistest selgelt eristatav, kuid ei ole ka seda suutnud leida. Kuid eks see juhuslikkus ongi looduse pildistamise juures see faktor, mida keegi kontrollida ei saa :). Tegelikult, eks teatud perioodidel on kohtumise võimalus suurem, eriti rände ajal, nagu ka praegusel hetkel Kukkurtihastel. Igal juhul olen õnnelik, et temast korralikud jäädvustused sain, võib ühe liigi taas “riiulisse” panna ja järgmisi täitmata lünkasid ootama jääda :D. Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kuldnokk
Need kevadekuulutajad on hetkel kõikjal põldudel ning teeservades toitumas, seega hea võimalus leida sobiv isend üles, kes nõus kaamera ees poseerima :). Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tuiskab
Kui juba arvad, et kevad käes, viskab ilmataat veel korraliku vimka :). Ilmselt pole see meeldiv ka meile juba rändelt tagasi jõudnud lindudele. Eks peab selle väikse lume kuidagi ära kannatama. Pildil punarind.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Õõnetuvi
Kuna meil on hetkel käimas ikkagi tuvi aasta (Aasta 2017 aasta lind on tuvi, täpsemalt turteltuvi), saan täna näidata ka sellist tuvi liiki, keda mul varem liigipagasis polnud, ehk Õõnetuvi. Tõttöelda pole neid varem isegi näinud. Aprilli alguses õnnestus 6 isendit põllul puhkamas ja toitumas näha, üks neist klõpsudest ka täna näitamiseks. Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Künnivares
Oma esimesed ja sealjuures ka ainsad 2 pilti künnivaresest tegin aastal 2012. Ja nii imelik kui see jällegi pole, ei ole ma temast rohkem pilte teinudki. Millegipärast pole sellised liigid eriti “hõrgutavad”, ehk nende pildile saamise nimel ei pea väga palju vaeva nägema. Kuid tänu ühele toredale hobifotograafidele mõeldud Linnuliikide jäädvustamise võistlusele olen “sunnitud” ka selliseid liike pildistama :). Tegelikult on see tore, et vahepeal saavad tähelepanu ka sellised linnud, keda muidu eriti läbi kaamera vaadanud (ega pildistanud) pole :). Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hiireviu
Pingsalt jälgimas ümbritsevat, et iga krõbina peale saagi järele söösta. Märts 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sinikael-pardi pere
Tegelikult väga ilusa ning kireva mustriga partlane. Jutt siis peamiselt isaslinnust, kuna emaslinnud on partlastel üsna sarnase sulestikuga. Ja mulle tundub isase kael pigem roheline olevat, mis kohati sinakat läiget sisse viskab :). Et vabalt võiks olla ta nimi hoopis rohekael/rohepea- part :D. Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Viupart
Kontrollisin just…minu esimene postitus Viupardist :). Kenad partlased, kohatud möödunud pühapäeval. Näha oli, et lindudel on kevad südames. Isased kippusid vähemuses olevaid emaseid piirama ja karmist konkurentsist anti üksteisele kohati ka päris häälekalt teada. Eks ma neid ka varem näinud, kuid siis pole nad “laskeulatuses” asunud. Seekord realiseerisin hetke :). Aprill 2017.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kuldnokk
Meie kevadekuulutaja :). Aprill 2017.
Tuttpüti kevad
Armunud paarikese pulmamäng on tuttpüttide puhul üks graatsilisemaid ning kaunimaid hetki, mida kevaditi jälgida on võimalik. Täna käisime noorema poisiga koos mere ääres jalutamas, ning jälgimas ka, keda näha on. Sattusime lõpuks peale ka sellele tuttpüti paarile. Linnud liikusid ringi eraldi, kokku saades aga tervitati üksteist just niimoodi :). Esimene tuttpüti-kohtumine sel aastal!
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Linavästrik
Esimesed Linavästrikud on rändelt saabunud. Neid kutsutakse seetõttu ka Jäälõhkujateks, kuna viivad oma tulekuga viimsegi jää meilt minema :). Antud pilt pärineb siiski 2016 Mai kuust.
Klikka pidile, et näha suuremalt:
Virmalised tuulega
Eile ja ka järgnevatel öödel on võimalik põhjataevas taas värvidemängu kogeda. Kahjuks jõudsin eile pildistamiskohta natuke liiga hilja, kui just üks ilus mäng lõpusirgel oli. Seetõttu pidin ootama järgmist lainet, mis algas täna (28.03.17) varahommikul kella 1.00 ajal. Ei olnud piltide järgi võrreldes enam nii võimas, kuid huvitav ja omanäoline ikka. Tuul oli mere ääres muidugi metsik, õnneks sain vahepeal tuulevarjus olla, muidu poleks 3h küll vastu pidanud :). Eks need virmalistekütin ongi ühed parajad hullud, kes tuult ja tormi trotsivad hea pildi nimel :).
Panin ka tähele seda, et kuna päikesetuulte osakeste kiirus oli ja on siiani päris suur, võis kohati selle rasvase kaarekese peal veel teist kaart vilkumas näha. Seda samuti väga tihti ette ei tule.
Mõningad pildid seekordsest kogemusest järgnevad.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pilt tehtud 28.03.17, kell 00.52, kus sai igavusest rohelist kaart näpitud :).
Peale kella 1.00 hakkas kaareke lagunema ning tekkisid sambad ning erinevad moodustised ka kaare alla (kell 1.10).
Kestis see show kuskil 30min. Antud pilt tehtud 1.14.
Pöialpoiss
Ega neid Pöialpoisse teab mis lihtne polegi pildile saada. Siutsuvad-säutsuvad seal kuskil puude ladvas ja allapoole tulevad harva. Seetõttu neid pöialpoisi pilte nii vähe ongi :). Ehk siit õppetund, et neid tuleks madalamate puude alt otsida ;).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hiireviu
Tegu selle sama viuga, kes mul paar postitust tagasi maas istus ja saaki passis. Tundus, et oli keskmisest julgem isend, mistõttu temast veel mõne pildi teha sain.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Virmaliste jätkupostitus
Eilsele postitusele jätkuks ka täna paar pilti näitamiseks, mida eilseks veel “ilmutada” ei suutnud :).
Kuna see värviline kaareke oli päris lai seal põhjataevas, siis õnnestus teha ka mõned klõpsud, ühel pildil siis suunaga läände ja teisel pildil suunaga itta. Jään huviga ootama järgmist võimalust virmaliste jäädvustamiseks…kahjuks seda meil palju järgi jäänud pole, sest Aprill on veel viimane kuu, kus ööd piisavalt pimedaks lähevad, edasine hooaeg lükkub juba augustisse-septembrisse. Kuid jääme lootma ja ootama.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pildike lääne suunas
Ja vaatega itta, ehk Tallinna poole:
Aasta esimesed virmalised!
Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, on mu viimasest virmaliste pidlistamisest möödunud pool aastat. Teada on, et Päikese aktiivsus on hetkel miinimumis ning see kajastub ka olematute päikeseplekkide näol. Võimalusel jagatakse meile pisut Päikese krooniaukudest kiirgavaid osakesi. Peamiseks põhjuseks, miks mul nii pikk vahe tekkis, on olnud tegelikult kehv ilm ja pilvine taevas. Muud põhjust polegi. Meie talv oli ju taas ebatraditsionaalselt soe ja niiske. Selget taevast oli väga vähe ning isegi kui oli, siis polnud virmalisi :). Eile õhtul vedas, oli vaba aega, oli enam-vähem selge taevas ning olid head näidud, mis soosisid mere äärde sõitmist. “Objektil” viibisin kokku 1,5h, millest aktiivsem aeg oli ehk 22.30 ja 23.30 vahel, taevas läks jube heledaks ja peagi hakkasid hallid sambad taevas tantsima. See, mis meile halli valgusena näib, talletub fotoaparaadi sensorile aga rohelise ja lilla värvina. Ehk siis möödunud ööst ka mõned eredamad hetked täna vaatamiseks (esimene foto tehtud kell 22.44, teine 22.59) :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ja siin pisut laiema nurgaga võte, kuhu kogu aktiivsem kaar peale mahtus:
