Mul on olnud võimalust vaadelda ühes ja samas kohas vesipappe tänaseks juba 5a jagu. Ehk ikka ja jälle tulevad nad samasse kohta tagasi talvituma. Selles paigas pole Vesipapp inimesi väga näinud, seda tõestab ka asjaolu, et neid väga keeruline end varjamata lähemalt kui 15m pildile saada. Mida külmem on talv, seda suuremas ulatuses on jõed jääkihi all peidus ja vesipapi elu raskendatud. Samas ka väike võimalus loodusfotograafile lindu lähemalt näha :). Nii ka sel nädalavahetusel läks. Üllataval kombel õnnestus 30min jooksul 2 erinevat vesipappi ca 5m kauguselt pildile püüda. Ühel juhul ka lähedalt ta toitumist jälgida :). Võib öelda, et olen kaua oodanud sellist pilti, kus vesipapi kaunist välimust lähemalt ja detailsemalt jäädvustada saan. Enamuse ajast on nad end mulle valgel ehk lumisel taustal ilmutanud, st et muidu kauni pruunika variatsiooniga sulestik (tänu valgele keskkonnale) pildile peaaegu mustana salvestub. See on lihtsalt fotograafia eripära, pildi erinevate komponentide / toonide särituse teema (fotograafid saavad aru 😀 ). Kuid seekord sain ta õiges keskkonnas pildile, just see, mis on mu eesmärgiks kaua olnud. Oli äraütlemata hea tunne :). Veebruar 2017.

Klikka pildile, et näha suuremalt: