Kuna jätkuvalt pole värskeid looduspilte peale tulnud, saan näidata pilti viimasest retkest loodusesse. Käes oli tihaste rändeaeg. Jooksin kokku mitme Salutihasega, kes taimede vahelt toitu kogumas käisid, ning kuskile kindlasse kohta puu otsa need väiksed tükid toimetas. Vaatasin seda tihast päris kaua, kuni sain ka ühe pildi kätte, mil lind oli just taimede vahelt lahkumas, väike seeme noka vahel. Oktoober 2016.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Virmaliste osas on olnud päris pikalt vaikus. Peamine põhjus muidugi Eesti hall ja vihmane sügis, pilvine taevas ning vähene võimalus öösel tähti näha. Ka päikese aktiivsus on hetkel suhtliselt tagasihoidlik, seega ootan juba pikisilmi mõnda külmemat selge taevaga õhtut ja võimalust taevas ägedaid virmaliste kujutisi jäädvustada :).
Panoraampilt jäädvustatud 13.04.2016, kell 0.34, Suurupis.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kuna jätkuvalt pole lumega pildistama jõudnud minna, jätkan suviste piltide näitamisega. Tänase pildi peategelaseks taas Liivatüll, kes peale päikeseloojangut veel usinasti toitus ja mulle nina alla lõpuks oma tegemistega jõudis. Kahjuks liiga lähedale, kuid saigi huvitavama lähiportree noorest Liivatüllist, kes just miskit head leidis :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kuna nüüdseks lumi juba üsna pikalt maas olnud, võiks sammud metsa seada. Lindudel söögi leidmine problemaatilisem ning käiakse palju inimkäe poolt loodud söögikohtades toitumas. Parim võimalus nende elu ja käitumist näha ongi näiteks ühe sellise söögikoha juures vaatlemine. Lisaks sellele saad veel värsket õhtku ja kaunilt valge vaatepildi osaliseks :). Nauding missugune. Tänane pilt pärineb selle aasta 2. jaanuarist, kus metsaalune veel lumest vaba oli.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tänast ilma vaadates on paslik meenutada, milliseid linde me talvel näha võime. Peale toidumajade ääres toimetavate tihaste/musträstaste/vintide, ootan enim talvist külalist Vesipappi. Mõningad pildid on netis juba silme eest läbi jooksnud, paistab, et vesipapid on oma paikadesse tagasi liikumas. Tänane pilt pärineb siiski veel aasta alguses (ainsast) toimunud kohtumisest selle vinge linnuga :). Veebruar 2016.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Lindude pildistamine pole lihtne hobi. Olles neid tänaseks juba 7a taga ajanud, võin öelda nii palju, et minu silmis kvalifitseeruva pildi (teravus, kompositsioon, õige säritamine jne) õnnestumis-protsent on üsna kesine…keskeltläbi jääb “sõelale” 5-10% shootingu tooretest failidest, mis omakorda väheneb, kui töötlusprotsessiga alustada. Ehk siis päris palju tühja “paugutamist”. Üldiselt kehtib reegel, et tee igast momendist võimalikult palju pilte, siis on tõenäosus suurem, et miskit head sealt sadade piltide hulgast sisse viskab. Kuid vahest leiad just nende untsus kaadrite hulgast miskit ägedat, mis tavaliselt mu “filtritest” läbi ei mahuks. Kuid see hetk peab olema kuidagimoodi eriline…nagu näiteks täna näidatav kaader :). Toiduga mässav noor Liivatüll. (August 2016)
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nõrgemapoolsed virmalised tekitavad meie põhjataevasse tavaliselt roheka kaare. Huvitaval kombel on aga selle kaare ääred alati põnevalt teist värvi, näiteks lillad. Tänane pilt just seda hetke kujutabki. Antud pildil nähtavad värvid olid suurema mängu jäägid, mis peagi taevast kadunud olid. Kena meenutus septembri lõpust.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 24mm, ISO3200, ava f/2,8, säri 15 sek, Suurupi (26.09.2016, kell 23.04)
Musträhniga olen kohtunud elus loetud kordadel. Ühel neist saanud varasemalt linnu ka pildile. Oktoobri alguses kohtusin üle mitme aasta uuesti selle suurima rähnilisega. Kuulsin metsast mingit raginat ja pidasin teda alguses metsloomaks :). Kuid kui seisma ja kuulatama jäin, nägin üht musta lindu maha kukkunud puu peale hüppamas. Mõtlesin veel endamisi, et mis see vares seal nüüd ragistab :D. Kuid nii kui läbi objektiivi vaatasin, sain aru, et tegu Musträhniga. Kahjuks jäi see kohtumine väga üürikeseks, mistõttu õnnestus kaasa haarata peale mälupildi ka ühe foto moodi jäädvustuse :).

Enne eelmise nädala pühapäeva polnud ma seda lindu varem kohanud. Esmane kohtumine näitas, et lind oli üllatavalt julge ning lasi tasasel tempol isegi ~7m peale tulla. Rände ajal on linnud muidugi ka julgemad, kuna tihti pole ehmumiseks aega…söögipaus ei kesta kaua. Õnneks sai esmakohtumisest ka korralikud pildid tehtud. Taas üks uus liik kirjas :). Oktoober 2016.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Täpselt aastake tagasi, 7-8. okt, toideti meid (loe: virmalistekütte) kauni värvishow-ga. See oli tugevuselt nr. 2 kohal kogetud virmalised, mida viimase 2a jooksul on õnnestunud öötaevas näha. Meenutagem seda hetke ühe kauni panoraamiga, mis jäi tegelikult juba 8. oktoobrisse (kell 00.45), kuid mis sai alguse siiski 7-nda hilisõhtul :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 08.10.2015, Panoraam 13-st vertikaalkaadrist, ISO2000, ava f/2,8, säri 10sek
Teisi pilte samast õhtust saab veel järgi vaadata siit ja siit.
Pühapäevane hommik rannas viis mind kokku ka ränduritega, kes meie rannal keha kinnitasid. Kampa kuulusid 2 Plüü-d, 19 Soorüdi ja 1 Suurrüdi. Olid suure seltkonna kohta päris julged ja lasid maksimaalselt 10m kauguselt pildi teha. Tänasele pildile jäid siis Suurrüdi (kõige parempoolne) ja Soorüdid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Eesti kõige väiksema linnu, Pöialpoisi, tagaajamine on kõike muud, kui lihtne :). 95% piltidest ei ole aksepteeritavad, kuna 1. nad on alati kuskil rägastiku sees peidus, või liiga kõrgel puude latvades, 2. nad ei püsi paigal ja on alati liikumises, 3. kuna nad on väiksed, on keeruline teravuspunkt õigesse kohta saada. Raskustest hoolimata on ka õnnestunumaid kaadreid, mõni päris selline, mida ise oodanud oled ja kus Pöialpoiss kenasti pildil nii, nagu peab :). Eriti ägedalt juhtus muidu varjus olevale linnule valguselaik täpselt silma/pea piirkonda :). Vahest veab…

Käes on oktoober, kuid siiani võib rannikualadel näha rändureid. Möödunud pühapäeva hommikul sattusid mu kaamerasilma ette 22 pealine kahlajate seltskond. Suurem osa neist olid Soorüdid, kuid nende hulgas ka 2 Plüüd ja üks Suurrüdi (tahab veel täpsustamist). Olid nad imekombel isegi päris julged, sai ~15m peale hiilitud ja mõned sügisesed kaadrid tehtud. Üks neist ka täna vaatamiseks.Keskne lind Plüü, äärtes kasivad end Soorüdid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Helsinki tuled on ilmselt igale virmaliste pildistajale pinnuks silmas. Kui silmapiiril juhtuvad veel olema pilved, võimendub oranž värvus juba väga häirivaks. Kuid mis teha, ega Tallinna kandis paremat vaadet ilmselt näegi, lihtsalt tuleb loota vähesele pilvisusele või oodata, et Helsinkit tabaks elektrikatkestus :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2500, ava f/2,8, säri 15sek, 26.09.16 kell 22.52
Eile olin teise järjestikuse õhtu mere ääres, ootamas virmalisi. Ilmastikutingimused olid virmaliste vaatlemiseks suurepärased. Praktiliselt pilvitu taevas, vähene udu (mere ääres), pea olematu tuul. Kõik oli nii nagu planeeritud, v.a. virmaliste tugevus :D. Nad olid kogu õhtu silmaga tajutavalt silmapiiril olemas, kuid vingemat showd sealt kahjuks ei tulnud. Pildile sai keskmisest rasvasema rohelise kaarekese, mis siis struktuuriliselt pisut virvendas, kuid pildile erilist sammastemängu ei pakkunud. Eks peab selliseid kordi ka olema, et heaga ära ei harjuks :). Ennustused lubasid tänaseks (28.09.16) ööks suurimat võimalust heaks mänguks, kahjuks astus Murphy oma seadustega seekord vastu ja tõi virmaliste asemel meile hoopis vihma….
Kes samuti virmaliste vaatlemise peale mõtleb, saab Eestis parimat infot siit.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 24mm, ISO2500, ava f/2,8, säriaeg 20 sek, Suurupi rand, 27.09.16 kell 21.49
Hakkab jälle peale. Ülisuur Päikese krooniauk on maa poole end keeramas, mistõttu võib terve nädala jooksul suure tõenäosusega taevas virmalisi näha. Seda muidugi juhul, kui ilm meid soosib :). Eile õhtul olid näidud head ja taevas paistis kodust samuti selge. Linnast välja liikudes tekkis aga udu ja ikka nii paks, et nähtavus nullilähedane. Kuid kuna sättisin end taas mereranda, siis uskusin, et küll meretuul selle udu rannast ära puhub :). Nii oligi, kuid väga rõske oli seal sellegipoolest. Uskumatul kombel oli ka meri täiesti rahulik, mis andis väikse lootuse virmalisi ka veest peegeldatuna näha. Õnneks ei pidanud pettuma ja pisut enne 23 läks taevas heledaks, millele järgnes silmaga nähtav sammaste liikumine. Olgugi, et taevas oli päris palju pilvi, mis mu ürituse nässu oleks võinud keerata, halastati mulle seekord ja lubati 15 minutiks see show ära vaadata :D. Ka ajalises mõttes sai täiesti normaalsel ajal magama…lõpp hea, kõik hea :).
PS. Virmaliste jahtimise “haigus” tundub iga korraga aina enam süvenevat :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 24mm, ISO2500, ava f/2,8, säri 15″, kell 22.57 Suurupi rannas
Sel aastal on keskmisest suurem tihaseränne. Üheks põhjuseks on ilmselt soodsad ilmastikutingimused, mis lubasid tihastel üles kasvatada 1 pesakonna asemel 2 pesakonna täit järglasi. Ja paljud nendest rändavad Eestist talveks minema. Sel aastal on lisaks kõige arvukamale rasvatihasele nähtud ka arvukalt sinitihaseid, musttihaseid ja sabatihaseid. Ühesõnaga, Aasta lind 2016 on end kenasti see aasta näidanud :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Üks õhtuses hämaruses toimetav Väiketüll. Ilmselt olin sattunud ta pesa lähedusse, kuna paistis igat pidi mind eemale meeltitavat :). Kuna päike oli juba loojunud ja läks aina pimedamaks, ei saanudki seal kauem olla, mõned klõpsud linnust ja lahkusin ilma intriigideta :D. Juuni 2016.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Vahva kogemus, kui linnud sind rannal aksepteerivad ja nina alla toituma tulevad :). See hetk sai jäädvustatud küll üsna hilisel õhtutunnil Juulis, peale seda, kui päike juba loojunud oli. Roostik varjas ära ka viimase valguse, mistõttu mul vedas, et üldse mõne asjaliku kaadri sealt välja võlusin :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Punarindu on mu kaamera ette ikka ja jälle sattunud, kuid vanalinnud on olnud tavaliselt üsna arad. Sama ei saa öelda siiski noorikute kohta. Antud linnuke oli minust vaid ~3m kaugusel ning lasi päris mitu pilti endast klõpsida, enne kui lahkuda kavatses. Noorikuid on saanud ennegi pildistada, neid pilte saab vaadata näiteks siit.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Minu viimasest öisest (3. sept) virmaliste pildistamisest veel üks kaader näitamiseks. Lisaks virmalistele on peale jäänud ka kas mõni satelliit, või isegi “langev täht”. Just neid viimaseid võis 3h jooksul kümnete kaupa taevas sähvimas näha.
Hetkel virmaliste poole pealt taas vaiksem, ~3 nädala pärast on Päike taas oma kruuniaukudega maa suunas ning võimeline ka miskit valgusmängu meile pakkuma. Seniks aga nautigem vanu pilte :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 14mm, f2,8, ISO2000, WB3150, säri 15sek, 03.09.16, kell 00.44, Suurupi rand