Hakkab jälle peale. Ülisuur Päikese krooniauk on maa poole end keeramas, mistõttu võib terve nädala jooksul suure tõenäosusega taevas virmalisi näha. Seda muidugi juhul, kui ilm meid soosib :). Eile õhtul olid näidud head ja taevas paistis kodust samuti selge. Linnast välja liikudes tekkis aga udu ja ikka nii paks, et nähtavus nullilähedane. Kuid kuna sättisin end taas mereranda, siis uskusin, et küll meretuul selle udu rannast ära puhub :). Nii oligi, kuid väga rõske oli seal sellegipoolest. Uskumatul kombel oli ka meri täiesti rahulik, mis andis väikse lootuse virmalisi ka veest peegeldatuna näha. Õnneks ei pidanud pettuma ja pisut enne 23 läks taevas heledaks, millele järgnes silmaga nähtav sammaste liikumine. Olgugi, et taevas oli päris palju pilvi, mis mu ürituse nässu oleks võinud keerata, halastati mulle seekord ja lubati 15 minutiks see show ära vaadata :D. Ka ajalises mõttes sai täiesti normaalsel ajal magama…lõpp hea, kõik hea :).

PS. Virmaliste jahtimise “haigus” tundub iga korraga aina enam süvenevat :D.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tehniline: 24mm, ISO2500, ava f/2,8, säri 15″, kell 22.57 Suurupi rannas