Kotkaste võitlus

Mõned nädalad tagasi käisin Eesti kõige põhjapoolsemas tipus, ehk Purekkari neemel mustlaglesid vaatlemas. Meretase oli seal käidud hetkedest kõige kõrgem, mida kunagi kogenud olen. Päris sääre tippu seekord minna ei saanudki. Sellest hoolimata istusin ja jälgisin, mis mere ääres tormi eel toimub. Mustlagled sai ka kenasti ära nähtud, kuid enim tekitas elamust kahe merikotka võitlus juba maha murtud linnu pärast. See kestis ikka päris mitmed minutid, kahjuks küll minust jäädi seekord kaugemale, kuid mingid pildid mälestuseks ikka sain. Jätan sellest kohtumisest meenutuseks paar kaadrit ka blogisse. Oktoober 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Käis pidev ründamine:

Lõpuks sundis üks kotkas teise saagist lahti laskma:

Võitja saagiga lahkumas:

Kelmikas kepsutaja

Ühel õhtupoolikul fotoshootingult koju sõites nägin lähenevat kitsekest. Peatasin autot ja jäädvustasin hetke :). Mai 2022

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Stepi-loorkull

Juba mitmeid nädalaid olen vaadanud kadedusega pilte sotsiaalmeedias stepi-loorkullidest, keda paistab tänavu sügisel arvukamalt liikvel olevat, kui eelnevatel aastatel (see minu objektiivne arvamus). Eilsel koduteel märkasin kontrastsema sulestikuga “kulli” heinamaal tiirutamas, mille peale pidasin auto kinni ning vaatasin lähemalt läbi fotoaparaadi. Pisut aega jälitamist sattus üks kahest linnust mulle päris soodsasse kaugusesse, kellest sai ka käesolevad jäädvustused tehtud. Kodus sai veel määrajast kinnituseks üle kontrollitud ning kõik ikkagi viitas stepi-loorkullile. Olin väga rahul, et selle hetke vormistatud sain, kuigi kaasas oli nö tagavara objektiiv, millega üldiselt linde pildistama ei lähe :D. Oktoober 2023.
Stepi-loorkull (Circus macrourus) on kagupoolse levilaga liik, kes pesitseb Ukrainast ja Lõuna-Venemaalt ida suunas Mongooliani. Kõik stepi-loorkulli vaatlused kuuluvad linnuharulduste komisjonis (HK) käsitlemisele. HK andmetel on stepi-loorkulli Eestis kohatud üle 100 korra.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väikerüdi

Septembri alguses jälgisin rannas toimetavaid linde. Oli tuuline ning pilvine ilm. Kahlajad ei lasknud end sellest üldse segada ja tegelesid tavapärase toitumisega. Päeva viimasel tunnil suutis siiski hetkeks ka päike pilve vahelt piiluda. Õnneks olin õigel positsioonil ning püüdsin selle hetke ka kinni. Päikesevalgus lõi muidu tumeda ja halli adru ja muda keskkonna aga omapäraselt särama :). Nagu fotograafias ikka, valgusest sõltub palju :). September 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tumetilder

Tumetildri näol on tegu liigiga, keda liiga tihti ei ole kohanud. Täpsemalt olen erinevaid isendeid läbi aastate ehk 3-4 korda näinud. Seda on pigem harva, kuna suurema osa ajast käin ju mere ääres ja seal nad peamiselt liiguvadki. Selle-aastased linnud on ära nähtud, seda küll juba päris septembri alguses. Kokku oli seal 3 isendit toimetamas, üks tukkus, kaks lindu tegelesid toitumisega. Tegu pole kindlasti julgete lindudega, kuid kui piisavat distantsi hoida, siis on nad rahulikud ja tegelevad omade asjadega. September 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Suur-laukhani

Suur-laukhanedest liiga palju enam pilte teha ei viitsi, kui just moment ei soosi :). Kui ühel kevadõhtul mere äärest koju sõites silmasin tõusvat kuud ning nägin põllul võikest hanede seltskonad, pidasin auto kinni, et see moment mälukaardile salvestada. Kuu oli veel huvitavalt näha ka, osaliselt pilve taga peidus :). Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Rüüt

September on linnuhuvilisele kindlasti põnev aeg. Linnud asuvad rändele ning satuvad kohtadesse, kus nad tavaliselt väga ei toimeta. Möödunud nädala pühapäeval otsustasin üle pika aja ametliku sügise alguse puhul käia metsas, kuid peale metsaelu mõnetunnist nautimist ja kahe puugi eemaldamist otsustasin korraks siiski ka rannikult läbi põigata. Ja hea, et seda tegin. Rannikule jõudes otsisin kohe kahlajaid ja leidsin vaid ühe linnu muda sees toimetamas. Selleks oli mererannikul harvemini kohatav Rüüt. 2014a sügisel kohtasin oma elu esimest rüüta, ning samuti rannikul. Septembrist oktoobrini sätivad nad rändele, ehk et on üsna loogiline neid siis ka rannikul näha. Rüüt pesitseb muidu rabades ning seetõttu võib neid rohkem kohata pigem sisemaal, põldudel. Lind oli julge, sama kinnitab ka mu esimene, 9a tagasi toimunud kohtumine, kui lind oli juba siis mõistmatult julge ning inimest usaldav :). Usaldust ei tohi kuritarvitada! September 2023.

Klikka pildile, et näha suuremat:

Väikekajakas

Sel kevadel, täpsemalt Mai alguses, kohtasin suuremat väikekajakate seltskonda, kes parasjagu usinalt rannikul toitumas olid. Nende viis toidu püüdmiseks oli päris omapärane. Nimelt lendasid nad veepinna lähedal vastu tuult, olles jalgupidi vees, justkui nagu vee peal joostes :). Arvatavasti olid seal pinnavees siis mingid tegelased, keda nad sealt noppisid. Olles jõudnud kaugemale, pöörasid otsa ring ning läksid uuele tiirule. Polnud enne sellist vaatepilti näinud, kuna kohtumised väikekajakatega on olnud pigem kiired ja juhuslikud. Seekord õnnestus neid aga mitu tundi jälgida ja nende huvitavad kombed ka pildile püüda. Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Seeneke

Arhidektuuri pole ammu pildistanud ning ilma erilise motiivita oleks ka see klõps tegemata jäänud :). Aga vahest mängib loodus sulle head kaardid kätte :). Kui tekib küsimus, kus on kuu alumine osa, siis tegelikult on horisondil pilvepiir, kust seest kuu tõusis. Huvitav kombinatsioon, mida väga raske, kui mitte võimatu planeerida. Internetis surfates leidsin ka infot selle “seenejala” kohta :). Tegemist on Koogu küla tuulikuga, mis oma tegevuse aastal 1942 lõpetas. Täpsemalt on tuuliku nimi Klaasi tuulik. Mai 2023.

Virmalised

Paar aastat olen virmaliste pildistamisest eemal olnud. Mitte, et ei tahaks neid enam pidlistada, kuid reageerimisaeg on praeguse elukoha tõttu pigem aeglane ning soovitud kohta jõudmine võtab pea 40min aega. Ning tihtipeale on juba hilja, kui kohale jõuad. Kui aga virmalised piisavalt võimsana taevas ilutsevad, saab linna valgusresostuse kiuste neid ka koduõuel pildistada :). Nii oli ka eile õhtul. Oli teada, et on võimalus neid näha, kuid ega garantiid keegi ei anna, millal ja kui hästi neid näha on. Kuid kui asi piisavalt tõsine juba tundus, vaatlesin alguses neid kodu rõdult, hiljem juba väljas olles. Pole eelistatuim variant, aga midagigi :). Viimasest sellisest korralikust virmaliste möllust on möödas päris mitmed aastad, tore oli seda taas kogeda. 18.08.2023, vahemikus 21.30-23.00.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Hõbehaigur

Olen täheldanud, et nii hallhaigrud, kui ka hõbehaigrud on oma liigikaaslaste suhes tihti vaenulikud. Ehk et alati tundub, et teise territoorium on parem, kui enda oma ning kindlasti tuleb see parem koht üle võtta. Nii nad siis kemplevad, peletavad üksteist alatihti lendu. August 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Leeterüdi

Leeterüdi on minu silmis pigem harva nähtav lind. Tean, et teised loodusfotograafid neid ikka kohtavad, aga vähemalt neis kohtades, kus mina liigun, neid liiga palju näinud pole. Olen leeterüdi varem kahel korral kohanud, esimene aastal 2020.a ja teine 2021.a. Nädal tagasi kohtasin kahte isendit, kes koos soorüdide, kõvernokk-rüdide ja väikerüdidega rannikul toitusid. Seekord olid mõlemad linnud heledas sulestikus vanalinnud, keda olen soovinud koguaeg ka näha. See on üheks nende peamiseks tunnuseks, kuidas neid teistest kahlajatest eristada. Tundub, et augusti lõpp / september ongi nende kohtamiseks parim aeg, ka eelmine aasta nägin üht noorlindu augusti lõpus. Mida aeg edasi, seda enam tekib endal statistika, millal ja kuhu teatud liike otsima minna. Ehk siis millal neid vähemalt kõige suurem tõenäosus kohata oleks. Näiteks samas kohas, kus leeterüdidega kohtusin, nägin ka väikerüdisid. Ja mitte, et ajaliselt oli see +- nädal eelmise aastaga võrreldes sama ajajärgul, aga ka koht oli +-10m täpsusega sama, ehk et linnud isegi liigiliselt paistavad ikka samu paikasid eelistama. Ega kunagi garantiid pole, kuid see teadlikkus ja eelnev kogemus annab suuremad lootused neid ikka ja jälle kohata :). September 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Päikese all

Kivirullija sättis end loojuva päikese alla puhkama. Peagi oli päike loojas ning mina “objektilt” lahkunud :).

Roo-loorkull

Ei kujuta ette, kuidas roo-loorkullid sellise taimestiku seest kedagi üldse leida suudavad. Aga selline nende jaht välja näeb, madallend mõne heinamaa või põllu kohal, kuniks keegi söögipooliseks leitakse.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Liivatüllide tüli

Suve lõpus kogunevad kahlajad lahesoppides eri suurusega seltskondadesse, kus siis koos turvalisemalt toitutakse. Kohati tundub aga naabri platsike toidurikkam ning erimeelsused on lihtsad tulema. Teinekord piisab väiksest ehmatavast hüppest, et naaber oma toitumiskohast eemale peletada, kuid vahel minnakse ka füüsiliseks. Olen täheldanud, et seda tülitsemist tuleb rohkem liivatüllidel ja väiketüllidel ette. Mõned korrad olen ka mudatildrite kaklust pealt näinud. Aga nii see elu käib, alati peab olema valmis enda eest seisma :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Hilissuvine hommik

Leidsin oma vanadest kaustadest väärt hetke- mõned päevad rohkem, kui 3a tagasi tehtud pildi sokust, kes suvehommikusel kastemärjal heinamaal omi asju ajas. Kuna soojendav päike oli juba tõusnud, auras looma keha, mis kontravalguses hästi esile tuli :). Vasakule jäänud ämblikuvõrk lisas sellele fotogeenilisele hetkele veel teatavat vürtsi :). August 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vöötsaba-vigle

Juuli lõpus kohatud kena vöötsaba-vigle, keda kohtasin üldse 4. korda oma pildistamiskarjääri jooksul. Õnneks oli ta valmis fotosessiooniks ning pakkus mulle palju kauneid pilte :). Juuli 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väikerüdi

Kahlajate ränne täies hoos, rannik kubiseb erinevatest tegelastest. Tasub vaid pikemaks kuskile strateegilisse kohta maha potsatada ja oodata, kuni linnud ise sinuni jalutavad. Väikerüdi on Eestis tavaline läbirändaja, keda igal hooajal ikka kohtan. Eelmisel aastal sattusin jälgima ca 50 pealist seltskonda, see on olnud suurim kogus väikerüdisid, keda korraga kohanud olen. Tavalisem on siiski see, et mõni üksik isend toimetab koos soorüdidega samas seltskonnas. Oma väikse kasvu tõttu paistab ta nende hulgast üldiselt kohe välja.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kõrvukräts

Õhtu saabudes on kõrvukräts hetkeks istunud oksale ümbruskonda jälgima. Mõni puu eemal piiksusid kaks kõrvukrätsu noorlindu ning ootasid oma uut palakest. Puhkepaus kaua ei kestnud ning peagi lendas lind uue saagi järele. Juuli 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kõvernokk-rüdi

Selle aasta esimene kõvernokk ka ära nähtud, tegelikult isegi mitu. Samamoodi, nagu eelmistes postitustes olnud võõtsaba-vigle ja suurrüdi, on ka tema rooste-värvi sulestikuga. Ehk selline tore seltskond oli mul seal vaadelda ja pildistada. Juuli 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Suurrüdi

Jätkan roostekarva rannikulindude teemat, seekord suurrüdiga. Olgugi, et tegu on meie rannikul nähtava tavalise läbirändajaga, pole mul siiani isaslindu õnnestunud pildistada. Kui eelmises postituses kirjutasin üksinda rannal toituvast vöötsaba-viglest, siis pisut tagapool toimetas seesama üksik suurrüdi. Ta oli vöötsabast palju aram ning hoidis pigem eemale. Antud pilt jäigi meie kõige lähemaks kohtumiseks. Juuli 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vöötsaba-vigle

Olgugi, et pildistan väga tihti rannikul, on vöötsaba-viglega kohtumisi mul kokku olnud 3, neist lähemalt nähtud teda vaid korra. Nädalapäevad tagasi kohtasin teda jälle. Seekord nägin siis kena oranžika-roostekarva isaslindu. Toitus ta rahulikult rannikul, üksinda. Kohati ümbritsesid teda vaid soorüdid ja väiketüllid. Lind tundus pigem tolereeriv olema, talus mu kohalolu kenasti. Kuna tegu pigem suuremat sorti kahlajaga, siis sai piisavalt kenad jäädvustused juba distantsilt kätte. Kunagi ei tasu seda usaldust kuritarvitada, lind asub rändele ning vajab selleks toitu. Mida vähem tema jaoks stressi, seda parem :). Lõpuks, kui kõht sai täis söödud, sättis end kajakate parve keskele korraks tukastama ning peale seda ka kenade hüüete saatel oma teed läks. Juuli 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jõgitiir saagiga

Paar nädalat tagasi sai üks õhtu mere ääres veedetud. Rannik kubises tiirudest ja nende noorikutest. Käis pidev sagimine, kalastamine, konkureerimine üksteisega. Olin rohkem keskendunud vähem nähtavate tutt-tiirude jälgimisele, kuid vahel jäid ka teised tegelased kaadrisse. Nagu ka see jõgitiir, kellel õnnestus mu nina all väike kala veest välja vedada. Hiljem kukutas ta mingil põhjusel kala vette tagasi. Ju polnud kas sobiv liik või oli pojukesele liiga väike kõhutäis :). Juuli 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Päikese all

Hallhaigur on leidnud oma koha päikese all :). Juuli 2023.

Liivatüll

Praegu rannikul jalutades on üsna suur tõenäosus kohata erinevaid kahlajaid, nende hulgas ka liivatülle.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Saarmas

Üllatuslikult olen viimastel aastatel suurjõgede ääres käies tihti kohanud saarmaid. Ja mitte lihtsalt näinud neid kauguses, vaid näinud neid ikka väga lähedalt. Viimane kohtumine leidis aset sel kevadel. Nägin algselt 2 isendit eemal toimetamas, kuid kas siis uudishimust kaldal passiva kuju osas, või mingil muul põhjusel, otsustasid nad just minust ca 3m kauguselt mööda ujuda. Sellisteks hetkedeks on raske valmis olla, kuid õnneks suutsin mõne hetke ühe saarma mööda ujumisest ka pildile saada. Märts 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kõrvukräts

Eelmisel aastal kohtusin ca 4km kaugusel kodust ühe jahti pidava kõrvukrätsuga, ajaliselt mõned nädalad tagasi, ehk juuni lõpus. Sel aastal ma samas kohas kõrvukrätsu aga enam näinud pole, kuna sinna hakakati uusarenduse käigus elumaju ehitama. Eks selline asi trügibki linnu oma territooriumilt minema.
Tegin nüüd juuli alguses ühel õhtul mõnekümne km jalgrattasõidu, lootuses leida uus pesakond. Õnneks ka leidsin, tänu piiksuvatele tibudele. Seekord pisut kaugemal, ca 7km kodust, kui siiski pigem lähedal. Võtsin nüüd plaani minna päikeseloojangu aegu tagasi, kuna kõrvukrätsud valges jahti ei pea ning aktiivne tegevus algabki alles loojangu aegu. Nii ka oli, kella 22.00 ajal jõudsin kohale ning silmasin kohe heinamaa kohal lendavat vanalindu. Läksin autoga sinna samasse kohta, kus piiksuvaid tibusid kuulsin ning jäin eemal ootele. Nii palju, kui aru sain, oli kaks piiksuvat tibu ning hiljem nägin ka kahte lendavat lindu. Eelduslikult tibud veel ei lenda, ehk et oletan, need olid siis mõlemad vanalinnud. Kuni kella 23.00, kuni valgust veel jagus, sain nende tegevusi jälgida ja selle käigus ka mõningad hetked jäädvustada. Kuna hetkel on õhtuti õhk täis erinevatest putukatest ja põrnikatest, siis üsna tihti prooviti õhust püüda ka suuremaid põrnikaid, kuid eks nendega ongi keeruline, nad on piisavalt väiksed ning küünistega nad õhust kinni püüda on pigem loterii :). Aga tore oli seda tegevust jälgida ja ehk satun mõnel õhtul neid veelgi nägema. Juuli 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Valgejänes

Suvi on alanud kiirel ning pole seetõttu päris pikalt loodusesse jõudnud. See siiski ei tähenda, et pilti pole saanud teha :). Näiteks ühel õhtul silmasin koduaknast üle tänava üht valgejänest, kes kuumast ilmast järgi jäänud vähest rohelist mekkis ning end isegi kõrval koeri jalutavatest inimestest häirida ei lasknud. Tegin sellest tegelasest siis ka mõned jäädvustused. Muide, valgejänest olen enne seda kohtumist looduses 14a jooksul kohanud vaid korra. On ta oma sugulasest halljänesest ka omajagu väiksem ja nunnum tegelane. Kui talvel on ta oma nime vääriliselt valge karvkattega, siis suvisel perioodil vahetab selle oma sugulase halljänese moodi pruunika karva vastu. Juuni 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Maanduv hallhaigur

Kui mere ääres mõnda aega roostiku serval kivil istuda, võid jääda mööduvatele või su lähistel toimetavatele lindudele märkamatuks. Nii juhtus ka selle hallhaigruga, kes maandus tema jaoks magusasse lahesoppi, kus haigrutele õldiselt kala püüda meeldib. Ma ei olnud seal kindla sooviga neid pildistada, pigem puhkasin hetkeks lihtsalt jalga. Igal juhul, mind ta seal ei märganud ning nii sai ka see hetk jäädvustatud, kui lind endale sobiva paiga leidnud oli. Vahest tuleb hetk lihtsalt kätte ning ole mees ja püüa see ka pildile :). August 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tundra- rabahani

Õhtu viimases valguses kevadisel põllul uitav rabahani. Tegelikult oli pisut eemal ka tema kaaslane, kuid ühele pildile nad seekord ei mahtunud. Aprill 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kiivitaja

Kiivitaja näeb kurja vaeva, et see vimauss omale õhtusöögiks maa seest välja venitada. Osutas pisut vastupanu, kuid kiivitaja jäi siiski võitjaks. Aproll 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kõrvukräts

Täpselt aasta tagasi tehtud kaader jahti pidavast kõrvukrätsust. Sellest kohtumisest saab pikemalt lugeda sellest postitusest. :). Sel aastal pole olnud aega teda otsida, kuid pole veel lootusi maha matnud :). Juuni 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jõgitiir kalaga

Eelmise aasta mais sattusin peale ühele keskmisest suurema kalaga lendavale tiirule. Maandus ta õnneks mulle lähedal olevale kivile ning peale mõningast keskendumist proovis ta oma suurt saaki alla neelata. Liiga lihtne see ülesanne polnud, kuna siples seal ikka kümneid sekundeid, et pirakas kala omale kõhtu sobitada. Lõpuks läks ta kivilt lendu, saba veel noka vahelt välja piilumas. Ju oli vaja oma keha pisut rohkem liigutada, et maos mõnda tühimikku veel leida :). Mai 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tuttpütt

Pilt on tegelikult eelmisest aastast ja pisut naljaka alatooniga. Justkui käed puusas koduuksel ootav tige naine, kes oma eksima läinud meest koju ootab :D.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Naaskelnokk

Jagan veel üht pilti viimasest ootamatust kohtumisest naaskelnokkadega. Pikemalt saab sellest kohtumisest lugeda siit. Aprill 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Mustpea-põõsalind

Mõned aastad tagasi oli see liik mulle üsna tundmatu. Nüüd oskan nad võsast juba laulu järgi üles leida. Kevad on vast parim aeg neid näha, siis käib territooriumite valmine ja kaaslase otsimine. Tänasel pildil on musta peakattega isaslind, emasel on pruun peakate.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väiketüll

Kui tavapäraselt on kevadeti esimene pildile jäänud kahlaja pea alati väiketüll, siis sel aastal ta seda polnud. Kuna nö päris varakevadel ma liiga palju pildistama ei jõudnud, siis päris sellise enda jaoks adekvaatse pildi sain temast alles mai kuus. Olin õhtul juba mere äärest lahkumas, kui üks väiketüll mind eemalt jälgima jäi. Viskasin siis kõhuli maha ja hakkasin ootama, kuni ta ise minuni jalutab. Pisut piilus alguses kivide tagant, kuid hiljem tuli kenasti vaatevälja ja lubas mul selle mõnusa õhtuse viimase päikesevalguse jäädvustuse endast teha. Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kukkurtihane

Eelmisel paaril aastal ei ole mul õnnestunud kukkurtihast kohata. Kui varasemalt teadsin mõnda kukkurtihase pesa piirkonda, siis tänaseks päevaks nad sinna enam elama pole tulnud ning seetõttu olen olnud hädas ka nende leidmisega. Kuid tänu venna vihjele sai tänavu mai kuus üht isendit kohatud. Lind kogus pesamaterjali, ehk et on lootust, et seal toimub ka pesitsemine. Vähemalt tean, kus tasub edaspidi silmad lahti hoida. Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Õhtune sokk

Kui tavapäraselt eelistan fotoaparaadiga aega veeta lindude seltsis, siis tihti tuleb õhtusel kojusõidul mõned korrad auto peatada. Eriti siis, kui märkad sellist kaunist sarvekandjat. Olgu see väikseks vahelduseks ning tõestuseks, et pildistan meeleldi ka loomi, kui nad mulle selleks võimaluse annavad :). Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Mets-lehelind

Mets-lehelind on minu silmis lehelindudest üks julgemaid. Kui sattuda tema territooriumile, siis ei lase ta esimese asjana jalga, vaid pigem tuleb ikka vaatama, kes talle seltsiks tuli. Sealjuures ei jäta ta muidugi oma põhitegevust pooleli, ning lõõritab nii, kuis jaksab. Nii kaua, kuni fotograaf temast väsib ning uusi hommikusi laululinde edasi otsima läheb :). Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väike-kärbsenäpp

Eelmisel kevadel, umbes samal ajajärgul, kohtasin oma kodu lähedal metsas esmakordselt väike-kärbsenäppi. See polnud küll päris esmakohtumine, kuid siis nägin isast väike-kärbsenäppi esimest korda. Nüüd läksin teadlikult samasse metsa tagasi, lootuses taas nendega kohtuda. Tore oli tõdeda, et eelmisest kohast küll pisut eemal, kuid mitte kaugel, kohtasin isegi kahte erinevat kärbsenäppi. Üks kena isaslind, kes otsustas pigem kõrgemal puude latvades laulda, kuid teine oli juba neile omasemas pimedamas vanas kuusikus. See teine isend tundus olevat noor ja ilma iseloomulike värvideta isaslind. Temast ma tänased pildid peamiselt tegingi.
Nad on ägedad linnud, kes sind ise uudistama tulevad. Teine asi, mida täheldanud olen, on nende harjumus lennata pigem risusest kohast eemale, puhastele okstele laulma. Sellised esteedid fotograafidele meeldivad :). Kui taustale pisut hommikupäikese värve sättida, võib tulemuseks täitsa meelepärase momendi jäädvustada. Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väikekoovitaja

Seda lindu ei juhtu just liiga tihti nägema. Lind maandus õhtu viimases valguses rannikule 10ks minutiks, pesi ning värskendas end pisut ja lendas uhkes üksinduses edasi. Mina olin juhuslikult seda momenti kivi taga jälgimas ja jäädvustamas :). Pole liiga tihti nähtav lind, kuigi viimastel aastatel ta mu kaamerasilma ette mõnel korral on siiski jäänud. Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jõgivästrik

Jagan viimasest kohtumisest jõgivästrikuga veel üht pilti. Neid kohtumisi on pigem harva ette tulnud, seega iga kaamera mälukaardile salvestatud hetk on pigem väärtuslik :). Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Väiketüll

Viimases õhtuvalguses söögipoolist otsiv väiketüll.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Õhtune idüll

Mõni õhtu on värvilisem kui teine. Olustik soosis kena kontravalguses pilti. Kuna õhtune lindude valik oli kesine, siis valisin modellideks kalakajakad, kes tihti oma positsioone vahetasid, kuid õigel momendil ikka soovitud kividele poseerima tulid :). Aprill 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tuttpütt

Kui ma aprillis ühel õhtul tuttpüttide juurde külla läksin, valitses mere ääres udu, mis varjutas mu loojanguvalguses pildistatavate tuttpüttide plaani. Ilma piltideta ma siiski tagasi ei tulnud, kuid need said pisut teistsugused :). Kuna udu paksus varieerus, siis mõni ägedam moment sai ikka kaadrisse püütud. Aprill 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tõmmukajakas

Tavalise inimese jaoks on tõmmukajakas sama nägu kõikide teiste valgete lindudega rannal või põllul. Linnufanaatik tuvastab aga ära tumedad tiivad ning kollased jalad, mis eristab tõmmukajakat tavalisemast hõbekajakast ning suuremast merikajakast. Kevad on minu silmis parim võimalus see rändelt saabunud lind põllult või rannikult leida. Õnneks olen teda viimased aastad ka leidnud, sama juhtus ka sel kevadel. Aprill 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Vesipapp

Oma eelmises postituses kirjutasin sellest, kuidas ma kindla sooviga ühte kindlasse lokatsiooni jõgivästrikku otsima läksin. Sel korral nii ka läks ja lind sai leitud ja pildistatud. Kohtumiseks vesipapiga ma siiski valmis polnud, mistõttu tuli see hea üllatusena. Tean, et mõned vesipapid jäävad igal aastal meile ka pesitsema, kuid kohata teda kevadisel-suvisel ajal on siiski pigem harv nähtus. Olin piisavalt varjulises kohas passimas, mistõttu ei pruukinud vesipapp minu kohalolu märgatagi. Paar minutit sättis end antud kivil ning siis lahkus tuldud teed. Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Jõgivästrik

Sel esmaspäeval, 1.mail, otsustasin sammud seada loodusesse. Kuna eelmisel aastal jäi harvemini nähtav jõgivästrik leidmata, otsustasin nüüd teda uuesti otsima minna. Nagu ikka, kevad ja sügis on nende nägemiseks ehk parim aeg. Ei läinudki kaua aega mööda, kui õigesse asukohta minnes teda kohe ka märkasin. Üks isend oli jõe peal tiirutamas ning putukaid õhust püüdmas. Sama strateegia näis olevat ka linavästrikel, kes temaga samas kohas toimetasid. Jõgivästrik on oma olemuselt pigem arg lind ning ega ta liiga lähedale endale läheneda ei lase. Kui siiski järjepidev olla ning linnu käitumist ning liikumismustreid arvestada, pole ka lähikohtumine välistatud. Õnneks selle tunnikese jooksul ma ta soovitult pildile sain. Nii selget liigipilti temast pole varasemalt isegi vist saanud. Seega võib päevaga rahule jääda. Lisaks jõgivästrikule kohtasin juhuslikult jõe ääres ka vesipappi, keda meil kevadisel-suvisel ajal pigem vähe näha, mõned üksikud paarid jäävad Eestisse siiski ka pesitsema. Kuid sellest juba järgnevates postitustes. Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Naaskelnokk

Möödunud nädalal toimus huvitav kohtumine naaskelnokkadega seal, kuhu neid kunagi oodata poleks osanud. Sättisin sammud mere äärde. Kui mujal säras kena päike, siis mere ääres oli aga udu, mis mu õhtuvalgusega lindude pildistamise plaani varjutas. Sellegipoolest ei visanud püssi põõsasse, vaatasin ja jälgisin lindude toimetamist udus :). Algne plaan oli külastada tuttavat tuttpüttide paika, et mõni kaunim õhtune hetk kaadrisse püüda. Ühtäkki lendasid üle kahtlast häält tegevad linnud. Tõstsin objektiivi taeva poole ja sain aru, et tegu oli 4 naaskelnokaga. Nad tegid väikse tiiru ning maandusid samuti sinna järvele, mis kahlajatele üldsegi mitte sobilik polnud. Põhi sügav ning toitu kuskilt kätte ei saa. Nad veetsid seal ujudes mõne minuti ning sama kiirelt, kui nad saabusid, läksid ka kohe minema. Suutsin siiski need mõned hetked kaamerasse jäädvustada, küll läbi udu, kuid siiski :). See oli mu teine kohtumine selle liigi esindajatega. Ning selgelt paremate tulemustega, kui kunagi oodanud oleks. Loodus on ikka ettearvamatu, eriti lindude rände ajal :). Aprill 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt: