Eelmisel nädalavahetusel tehtud kaader metsikust Põldvarblasest. Toitusid mere ääres suurema parvega. Pildil üks nö jälgijatest, kes kõrgeima taime peal vahti pidas ja ohu ilmnedes kiirelt hädasignaali andis.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, ava f/6,3, säriaeg 1/250″, Nov. 2014
Eilsel isadepäeval anti mulle linnaluba, mispeale sättisin sammud mere äärde. Ilm polnud just kiita, kuid polnud ammu “õue” mängima saanud, seega läksin suurima hea meelega loodusesse kõndima :). Mitte midagi erilist ootamata sattusin peale põldvarblaste salgale, kes päris vee läheduses erinevatelt taimedelt toitu otsisid. Nende seas liikus ka mõni rasvatihane ja ka paar sinitihast. Just need viimased pakkusidki mulle enim huvi. Olgugi, et sinitihane pole teab mis haruldane lind, ei ole mul nendega väga palju kokkupuuteid tänaseni olnud. Sestap asun neid alati suure tähelepanelikkusega jälgima. Kuigi tegu oli nö metsikute (mitte toidulaua) lindudega, sain neid häirimata õiges kauguses ka pildistada. Olgu täpsustuseks öeldud, et metsikud tihased ja ka varbased taluvad inimesi täpselt samamoodi, nagu ka teised metsikud linnuliigid, ehk pelgavad ja ohu korral panevad plehku. Vaatajad on palju näinud tihasepilte, mis tehtud toidumajakeste läheduses ja seepärast vast jäänud vale arusaam, et kõik tihased on julged :). Igal juhul oli see kohtumine ka ülejäänud 3h jalutuskäigu kõige eredamaks hetkeks :). Õnneks sai ka paar pilti koju toodud, ehk ei käinud ilmaasjata. Üks neist piltidest järgmine.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, ava f/6,3, säriaeg 1/500″, käest, pilves ilm
Üks suvine kaader kadakatäksi noorlinnust.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Just vee alt pinnale tõusnud Tuttpütt. Lind otsis oma järeltulijale söögipoolist, kes ise pisut eemale hoidis ning puhkeasendis sööki ootas. Pilt tehtud ühel hallil ja sombusel Augustikuu õhtul.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/1250″, kaldal lamades
Pilt samast korrast, kui metsas värvulisi taga ajades sattusin hoopis selle väikse närilise tegemistele peale :).
Tehniline: ISO2000, ava f/6,3, säriaeg 1/160″, maas lamades
Pilt pärineb selle aasta Mai kuust. Peale mõningast vedelemist mererannal (2,5h), mil olin Vihitajate ja Heletildrite söögiotsinguid jälginud, ei läinud üks Vihitaja enam minust eemale. Ta sättis end täpselt minu ette ning asus oma uduvihmast niisket sulestikku kohitsema. Mõned korrad sabistas lind oma sulestikku nii tugevasti, et kaotas libeda jalgealuse tõttu pidamise ja koperdas kivi pealt maha :). Pildil olev hetk oli veel stabiilne :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, säriaeg 1/1250″, ava f/6,3, liival lamades
Tänane postitus on taas seeriast, “kuidas see pilt tehti”. Usun, et paljusid inimesi huvitab, et kuidas, mis tingimustes ja mis keskkonnas üks või teine pilt on tegelikult üldse tehtud. Olen vahest püüdnud ikka meeles pidada, et kui kuskil nö varitsuses olen, et kasvõi telefoniga (mis alati tasus on) jäädvustada ka kaadri tagust olemist. Kui koht on strateegiliselt hästi valitud, on suur võimalus ka heaks pildiks olemas.
Tänane pilt on jäädvustatud tänavu Juulis. Mingit erilist plaani ma tol hetkel ei teinud. Valisin pisut varjulisema koha, ning jäin ootama juhuslikke möödujaid. Üheks selliseks oli Heletilder.
Ja tingimused kaadri taga olid sellised:
Suur-kirjurähn oli päris pikalt juba toksinud. Olin teda 1h varem juba pildile püüdnud. Käies metsas pisut aega ringi, jõudsin ringiga samasse kohta tagasi. Lõpuks näitas lind aga väsimuse märke, mispeale ka üks suur haigutus pildile saada õnnestus :).
Tehniline: ISO1250, ava f/6,3, säri 1/400″, Sept lõpp 2014
Näitan vahelduseks linnupiltidele ka natuke makrot :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/50″, vaherõngas ja man. fookus
Nii kevadel, kui ka sügisel võib neid kõige pisamaid partlasi kohata palju. Ollakse siis tavaliselt suurtes parvedes koos ja neid lähemalt pildistada tänu paljudele silmapaaridele suhteliselt keeruline. Piilpardi emaslinde on saanud ka varasemalt pildistada, kuid isaslinnud on jäänud vaid ülelennul fotosilma ette. Nagu linnumaailmas mees-soole omane, on isaslinnud palju uhkema ja värvlisema sulestikuga, mistõttu on nad nö fotogeenilisemad :). Antud pilt tehtud ühes rabajärvekeses, kus tegelikult jälgisin pingsalt Sarvikpüttide tegemisi. Antud lind tuli pildil peale põhimõtteliselt ise, maandudes samasse järve ja fotosilma vahetuslähedusse :). Vahest veab :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/800″, Mai 2014
Teistmoodi piltideks nimetan selliseid kaadreid, mis on pisut imelikud, kohati kummalised ja väikse kiiksuga. Kas siis linnu/looma naljakad kehahoiakud või muu käitumine, mis õigel ajahetkel mälukaardile salvestatud. Ka tänane luik mahub siia kategooriasse, just oma veidra poosiga. Tegelikkuses oli Luik end just kasimas ja mingil hetkel oli ta siis sellises naljakas poosis, nagu oleks luigel pea hoopis tagaosas :). Vahest peab selliseid kiiksuga pilte teistele ka näitama, kohati on need tavapärasematest lausa tükk maad paremad :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, ava f/7,1, säri 1/400″, rannal lamades, Mai algus 2014
Ühel Juunikuu hommikul tabasin vilja seest ühe õnneliku näoga kepsutava metskitse. Pikemalt saab sellest kohtumisest lugeda siit.
PS. Pilt on tehtud hetkel, kui kits hüppas. Enamik ajast oli ta kõrge vilja sees peidus, vahel vaid satved paistsid :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/7,1, säriaeg 1/1600″
Kui rääkida ida-virumaast, siis ei saa üle ega ümber elektrijaamadest. Mai kuus sai ronitud esmakordselt Sinimäe vaatetorni, kust avanes suurepärane vaade. Loomulikult oli fotoaparaat kaasas, sai tehtud paar klõpsu igas suunas. Tänane pilt on tehtud Balti (Narva) elektrijaamast, mis asus linnulennult 14km kaugusel. Sooja ja päiksepaistelise ilma ja õhu tõttu kippusid enamik teleobjektiiviga tehtud pildid olema ebateravad, just atmosfääri võbelemise tõttu.
Tehniline: ISO200, ava f/8, säriaeg 1/800″, statiivilt
Selle aasta kevadel sai esmakordselt pildi peale Mustlagled. Nad satuvad meile vaid rände ajal kevadel ja sügisel. Suurtes lagleparvedes neid ei kohta. Külastasin pärispea neeme tippu, mere ääres olles silmasin kaugelt lähenevaid linde, keda enne näinud polnud. Neid oligi vaid 2tk. Rohkem pole mulle antud võimalust nende lindudega kohtumiseks :).
Klikka pildile,et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/5000″, Mai 2014
Tänane pilt erineb enamikest kuldnoka piltidest ehk kõige enam selle poolest, et mere ääres viibimine pole neile üldiselt tavaline elukeskkond. Ühel augustipäeva pärastlõunal passisin kahlajaid, kui äkitselt lendas see koldnokk mu ette kivile. Istus seal päris mitmed minutid ja lahkus sama äkitselt, kui tuli. Sügise saabudes satub rändele asuvaid kuldnokki mere-äärsetele aladele tihti, vahest otsitakse ka toitu vetikatest ja adrust. Kuid suvel neid mere ääres tihti ei kohta.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO200, ava f/7,1, säriaeg 1/640″, rannal lamades.
Täpselt niimoodi see Soorüdi ihuüksinda rannal ringi jalutaski. Nojah, üks loodushuviline oli muidugi ka, kes seda jalutamist jäädvustas :). Mingil põhjusel ma sel hommikul muid kahlajaid ei näinudki… August 2014.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 330mm, ISO1000, ava f/5,6, säriaeg 1/640″, maas lamades, pilves ilm
Pilt pärineb käesoleva aasta Mai kuust, kui tegin väikse jalutuskäigu rabasse. Üks sarvikpüti paarike oli hõivanud vaikse ja linnutühja järvekese. Peale 1h ootamist saabusid alguses plehku pannud linnud taas tagasi oma igapäeva tegevusi tegema. Pildil emaslind.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/800″, laudteel lamades
Üks pilvine ja vihmane juunikuu hommik. Hiilisin kõrkjate vahelt ligi lahesopis toituvatele hallhaigrutele. Nooremad ei osanud midagi kahtlustada ja kohati jalutasid päris nina alt mööda kala noka vahel. Vanalinnud passisid kahtlast liikumatult olevat kuju ikka päris kaua, kuni jõuti järeldusele, et tegu pole otsese ohuga :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, ava f/6,3, säriaeg 1/100″, maas (mudas) lamades
Ühel augustikuu õhtupoolikul sattusin kokku Põldvarblaste parvega. Neist vaid 2 lindu õnnestus korraga pildile sättida, teised olid toitumisega väga ametis ja toimetasid taimede sees.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säri 1/640″
Ilmade jahenedes hakkab ka aknatagune elu elavnema :). Kuigi looduses on toituveel küllaga, hakkavad linnud aina enam akendest sisse piiluma, et ka inimestelt söögipoolist nuruda.
Tehniline: ISO1600,ava f/6,3, säri 1/400″, pilt tänasest hommikust
Vahest õnnestub olla õiges kohas ja ka lind lendas õigesse kohta, täpselt sinna, kuis väike valguselaik teda ootas :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2000, säriaeg 1/500″, ava f/6,3, käest
Leidsin ühel oktoobrikuu päeval metsas puu alt sahistamas ühe noore Musträsta. Oli teine nii ametis, et ei pannud lähenevat loodushuvilist tähelegi. Sel põhjusel õnnestus päris lähedale hiilida ning paar portreepilti fotomasinasse püüda :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säri 1/100″, käest
See pisike linnuke sattus oma toiduotsinguil korraks ka loodushuvilise kaamera ette :). Targemad määrasid liigiks Salu-lehelinnu, kes on üks arvukam linnuliik Eestis :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/320″, Juuli 2014
Seda ägedat lindu pole aastaid pildistada saanud. Ühelt poolt on muidugi põhjuseks olnud ka teistsugune pildistuspaikade valik (tavaliselt mere äärsetel aladel), teisalt ka vaba aja nappus. Nüüd aga viimased nädalavahetused olen püüdnud viga parandada ja natuke on saanud metsi kammida, et Porri tihaste salkadest leida. Üks asi on tema leidmine, teine asi pildile püüdmine. Viimastel kordadel olen teda alati kasvõi korraks näinud, kuid siis ta muidugi toimetab vaid puude ülemistes osades, või kaotan ta silmist, kui ta uue puutüve peale edasi liigub. Selleks, et saada natukenegi pildi moodi jäädvustust, peab teda tabama ikka oluliselt madalamal. Peale 6-7h otsimist ja ebaõnnestunud kaadreid (nii uduseid, kui halva poosiga), sain ühe talutava pildi, mille tausta ka natuke sügisvärve mahtus. See oli enam-vähem see, mille järgi läksin. Muidugi kehvade valgusolude tõttu (nagu metsas ikka), on kaamera suure tundlikkuse poolt tekitatud taustamüra pisut häirivaks faktoriks, kuid eks ideaalset jäädvustust pole ilmselt kunagi võimalik saada :). Enesekriitika juba liiga kõrgele tasemele kerkinud aastatega :D.
Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säriaeg 1/640″, käest
Kui minu käest küsitakse, et miks ma lähen oma fotokaga kuskile roomama, hiilima, tundide kaupa ebainimlikesse tingimustesse passima, siis olen ikka öelnud, et mulle meeldib see meelerahu, samas ka juhuslikkus ja mitmekesisus, mida loodus mulle ikka ja jälle pakub. Enamik ajast ei tee ma kuskile minnes väga suuri plaane, ei lähe üht kindlat lindu-looma otsima, vaid lihtsalt lähen ja vaatan, mida ja keda mul näha õnnestub. Möödunud pühapäeval metsa minnes oli mu huvi pigem suunatud väiksemate värvuliste vaatlemisele, sh soovisin üle pika aja väga näha porri (lind 🙂 ). Kuid ühel hetkel hakkas silma hoopis keegi muu tegelane maapinnal. Üks pisike hiireke muudkui vudis edasi tagasi, vahepeal läks peitu ja siis jälle üht oma rada pidi siblima. Pühendasin talle oma järgmise tunnikese. Ja oli nõnnelik, et pühendasin :). See hiireke oli nii pisike, selline 5cm kehaga. Hilisem uuring kinnitas mulle, et tegu oli Juttselg- hiirega. Kui liikumatult maas lebasin, õnnestus teda silmaga isegi 1m kauguselt näha. Pildile sain ta siiski pisut kaugemalt ja ka siis oli üsna palju tegemist, et kehvades valgustingimustes pisike hiireke oma kiirete liigutustega natukenegi teravalt kaadrisse saada. Üks pilt sellest lahedast sõbrakesest siis järgmine.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2500, ava f/6,3 säri 1/125″, maas lamades
Puukoristaja piltnikuga peitust mängimas :). Vaatas küll ühelt poolt, küll teiselt poolt puud :). Teinekord mängivad rähnid sama mängu. September 2014.
Tehniline: ISO1600, ava f/6,3, säri 1/200″
Pilt pilvedesse loojuvast Päikesest. Läbi atmosfääri filtri paistavad päikselaigud ka kenasti välja (ei ole sensorisodi 🙂 ).
PS. Päikeselaikude arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO640, ava f/6,3, säriaeg 1/4000″, september 2014
Üle pika aja sai taas männimetsas jalutatud ja ka rähn üles leitud. Toimetas päris pikalt ühe puu küljes, tagus muudkui puukoort lahti, et sealt alt midagi magusat leida :).
Tehniline: ISO1250, ava f/6,3, säriaeg 1/640″
Hänilasi on saanud omajagu pildistada. Nad on pea sama julged linnud, kui linavästrikud, kuid hänilasi on näha oluliselt vähem. Olen alalti püüdnud pildistada hetke, kui lind on mingi söögipoolise noka vahele püüdnud. Seekord sattus Hänilane pildile koos ämblikuga :). Juuli 2012.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 300mm, ISO200, ava f/8, säriaeg 1/640″
Väiketüllidest on saanud pilte teha aastate jooksul omajagu. Ägedamatega olen osalenud ka fotokonkursitel, millest ka osad auhinnalised kohad välja teenitud :). Ka tänane väiketülli pilt on siiani mingil põhjusel jäänud nö avaldamata, kuid parandan selle vea täna :). Pilt tehtud 2012 Juulis. Sai see pilt ka LAF 2012 fotokonkursile saadetud, kus ta parimaks saavutuseks oli auhindade gaalal suurelt ekraanilt läbi jooksmine :D. Kuid asi seegi.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO320, ava f/5,6, säriaeg 1/160″, hommik
Olles ise suhteliselt kriitiline pildi kvaliteedi osas, olen nõus mõne oma pildi puhul tegema järeleandmisi, kui tegu on mingis mõttes ebahariliku või haruldase hetkega või liigiga. Täna jagan pilti, mis pole tegelikult eriti nagu kumbagi, kuid on mu esimene jäädvustus Eestis olulisest ja vähearvulisest Kalakotkast. Hetke teeb erilisemaks ka fakt, et ma polnud üldsegi mitte pildijahil, vaid olime perega just puhkust Ida-Virumaa rannas alustamas. Nagu ikka, on mul “igaks juhuks” alati fotokas käepärast olemas, kuna iial ei tea, mis ja kes silmapiirile satub. Nägin juba kaugemalt suuremat kogu lähenemas, mis polnud kuidagi sarnane koguaeg mööda lendavate naerukajakatega. Haarasin fotoka ja sain siis alles pihta, et sattusime kokku Eestis I kategooria kaitsealuse linnuga, kelle arvukus on vähenemas (teadaolevatel andmetel 55-60 paari kalakotkaid Eestis pesitsemas). Tema ei teinud meist muidugi väljagi, lendas sama trajektoori pidi mööda ranna-äärt edasi, mina pigistasin aga mingi pildi endale pildipanka :). Pilt ka kõvasti lähemale lõigatud, sellest ka kvaliteedikadu. Kuid niimoodi sain endale vähemasti 127. tärni jäädvustatud linnuliikide tabelisse kirja :D. Juuli 2014, Ida-Virumaa.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Luitsnokk-part on peamiselt ära tuntav lapiku noka järgi. Kahjuks pole neid väga palju pildile saanud, kuigi kevadeti leidub neid päris palju rannikuvetes sulistamas. Tänasel pildil olev isaslind otsustas peale lähedal oleva luige starti samuti vaatlusplatsilt lahtkuda. Mai 2014
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/7,1, säriaeg 1/1600″
Lindude “jahile” minnes valid ikka selle kõige magusama koha, kus külg maha visata. Sätid end selliselt, et kui lind õigesse kohta tuleb, on ta automaatselt kaunil ja ühtlasel taustal. Kohati maanduvad linnud siiski valesse kohta. Ka tänasel pildil olev isend maandus mu kõrval asetsevale kivile, mis asus mulle väga lähedal, ning millega ma arvestanud polnud. Ehk võttenurk oli selgelt liiga madal sellise koha jaoks. Lasin linnul siiski omi asju ajada ning püüdsin pildile pisut teistsugusemaid momente, kui tavapäraselt näha võiksime. Põnevam poos vahest kompenseerib igava võitu tausta. Juuli 2014
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/500″, rannal lamades
Sel suvel nägin tihti ujuvaid Nastikuid. Mingil põhjusel pole neid eelneval aastal nii palju kohanud, kui sel aastal. Kuna nad hoiavad tihti veekogude lähedusse, siis tuleb vahest üle tiigi ujuda, et kiiremini teisele poole kallast jõuda :). Juuli 2014
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800,ava f/6,3, säriaeg 1/500″, tiigi kaldal lebades
Hallhaigur ja naerukajakas nautimas viimast päikesevalgust. Juuli 2014
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Teniline: ISO400, f/8, säri 1/400″
Modelliks saab nimetada teda vaid sel juhul, kui oodatud lind valitud taustaga kohta maandub ning väikse pilgu ka fotograafi suunas heidab :). Nagu pildilt näha võib, said sel korral kõik kriteeriumid täidetud :). Juuli 2014.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, f/6,3, säri 1/640″, maas lamades, täiskaader
Need tegelased on tavaliselt nii vilkad, et hea, kui mõnegi kaadri neist teha jõuad. Kuid kui sattuda nende salga keskele, siis on lootus seda suurem. Tegelikult sai seda toitu otsivat sabatihast isegi 2-3 minutijagu pildistatud. Paistis olevat üsna ametis toidu leidmisega ning vahepeal tegi ka võsas hiilivale tüübile uudishimulikult silma. Naljakad tihased, saba suurem, kui keha :).
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″, hiline hommik
Pilt pärineb samast septembriõhtusest kohtumisest. Sellisena tabasin ta rannal puhkamast. Oli keasti ühel jalal ning vaatas kontrollivalt ühele ja teisele poole. Päike oli just loojunud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säriaeg 1/40″, live view ja MF (rannaliival lebades).
Kõrkja-roolind piilub oma koduukse vahelt uudishimulikku piltnikku, kes siia-sinna kõikudes mõnda selgemat kohta otsis, et kõrred ette ei jääks :). Nagu näha, vaadet lõpuni puhtaks ikka ei saanud :D. Juuli 2014
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säriaeg 1/500″, käest
Eile õhtul õnnestus esimest korda pildile saada III kaitsekategooria alune lind Rüüt. Imelikult kombel pole neid kunagi varem isegi kohanud, pildistamisest rääkimata. Peale päikeseloojangut hakkasin koju kõndima, eemal rannal paistis siiski miski linnuke. Lähemale minnes nägin, et lind oli end ühel jalal puhkeasendisse sättinud. Hakkasin talle tasapisi lähenema ning sain niimoodi isegi ca 10m peale, ilma et lind oleks erilist probleemi sellest teinud. See oli pisut kummaline, et lind nii julgelt ligi lasi. Samas puudub mul nendega ka varasem kogemus, võibolla ongi see liik nö usaldavam, kui teised kahlajad. Ju neid liigub meie kandis ikkagi piisavalt harva, et inimest nad enda ohuks ehk ei pea (tegu tundralinnuga). Siis mingist hetkest lind ringutas ja siblis minema, rannikule ning kõrkjate vahele. Sellega siiski asi ei piirdunud, läksin talle järgi ning kui ma ta sealt üles leidsin, avastasin lisaks temale veel 2 kaaslast, kes ilmselt rändele minekuks usinasti toitu otsisid. Viskasin siruli ja hakkasin neile lähemale roomama. Ka teised linnud olid sama julged, kui too esimenegi, kes rannal oli. Kuna päike oli juba 30min tagasi loojunud, oli paras katsumus nad selgelt pildle saada. Linnud käisid must mööda ikka väga lähedalt, ~3,5m peal. Ainus asi oligi lükata fotoka seaded maksimumi ning klõbistada võimalikult palju kaadreid, ei kasinast valgusest tingituna ikka mingit teravat kaadrit saada. Õnneksmidagi ikka sain ning täna näitangi eilse õhtu kõige viimast pilti, kus ühe Rüüdiga silmast silma tõtt vaatasime :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 400mm @f/5,6, ISO4000, säriaeg 1/25″ !