Üks must-valge pildi katsetus. Noor sinikael-part otsimas toitu pärlimerest :). Juuni 2014.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/1250″
Tänane pilt taas kategooriast “minimalism” :). Kohati on sellised minimalistliku tegevusega pildid või keskkonnakaadrid väga meelepärased. Ka tänane pildil nähtav kormoran andis mulle selleks materjali, kuivatades pikalt oma sulgi. Vahepeal minu poole suunatud asendis, vahepeal keeras mulle selja.
Kormoranid nimelt peavad oma sulestikku peale kalastamist-sukeldumist kuivatama, kuna nende sulestik ei ole nö veekindel. Nad sukelduvad toidu saamiseks mitmekümne meetri sügavusele ning märguv sulestik hoiab neid paremini vee all. Ehk et kõik linnud polegi samasuguse sulestikuga, igal liigil omad nipid toitumiseks ja elamiseks :). August 2014.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f8, säriaeg 1/1250″, rannal lamades
Need kaks noorlindu tulid mind uudistama, kui ühe järve ääres “pikutasin”. Tegelikult oli neid kokku 4 lindu, ning tulid esimese hooga mööda kalda-äärt ning roostiku tagant täpselt mulle nina alla. Loomulikult taas nii lähedale, et objektiiv ei suutnud neid teravustada :). Siis läksid suure kaarega mööda ning need 2 tegelast tulid hiljem tagasi mind lähemalt uudistama :). Noorlindudega on natuke lihtsam, nad ei tea keda ja mida karta ning annavad tihti võimaluse neid lähedalt jälgida-pildistada. Kahjuks võib saada selline julgus neile ka vahest saatuslikuks, kuna kiskjad ei maga (seal kandis näiteks kotkad-rebased). Kuid peale pisukest uudistamist läksid nad taas oma teed ning rohkem ma neid enam tol õhtul ei kohanud. Kuna Punapea-varte on mu kaamerasilma ette vähe sattunud, siis pean seda kohtumist igati kordaläinuks :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/7,1, säriaeg 1/320″, kaldal lamades
Hänilased on suured siutsujad ja omamoodi uudishimulikud linnud. Väga suur sarnasus nii välimuselt, kui ka käitumiselt Linavästrikutega. Hänilasi näeb muidugi kordades harvem, kui Linavästrikke. Kuid igal aastal pakuvad Hänilased mulle pinget neid uuesti jäädvustada ja otsida põnevamaid keskkondi, mis neid ümbritsevad. Täna näitamiseks üks suvine kaader, mil Hänilastega pisut peitust mängisin :).
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/800″, käest
Sobilikku maandumispaika otsiv Hall-haigur. Mai 2014.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/2000″
Nädalapäevad tagasi oli mere ääres tohutu kahlajate kogunemine. Teatud magusates toitumispaikades oli lausa linnu-uputus :). Kohati olid linnud nii tihedalt koos, et pildistamine muutus keeruliseks :D. See on pigem nö hooaegade teema, ehk kevadel kui linnud saabuvad rändelt ning sügisel, kui hakatakse tagasi sättima. Muudel aegadel leidub üksikuid isendeid, kes väiksemates salkades ringi lendavad. Tänasel näidataval pildil on peategelaseks Tutkas, tagaplaanilt leiab veel mudatildreid ning päris ees tukub Suurrüdi. Tagapool oli veel hunnik Liivatülle, nemad hoidsid kahjuks kaugemale. Imelikul kombel oli aga möödunud pühapäeva hommikul näha vaid üht Soo-rislat, kes lohutuseks mu kurvale meelele, oli nõus pikalt poseerima :). Kuid sellest juba järgmistes postitustes.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/7,1, säriaeg 1/400″, mudas lamades, loojang
Viimastel päevadel on olnud suur võimalus näha taevas virmalisi. Kahjuks on eelneval paaril päeval olnud ilm Tallinnas kas vihmane või pilvine. Eile öösel oli aga enamik taevast selge ning olenemata juba suhteliselt nõrkadest näitajatest, võtsin vaevaks ikkagi välja minna. See oli päris esimene kord, kui virmaliste jahile läksin. Valisin vaatlemiseks Rohuneeme, Viimsi kõige põhjapoolsema tipu. Olin juba varakult kohal, kui veel päikeseloojang taevast valgustas. Juhuslikult tegin enne keskööd paar testvõtet, et näha kas hakkab midagi lubama. Palja silmaga ei olnud midagi näha, kuid fotoka sensor nägi siiski kerget rohekat kuma. Kohati oli palja silmaga juba näha, et miski kontrast pilvede ja taeva vahel oli. Ehk siis eilsed esimesed jäädvustused virmalistest saidki tehtud..olgugi, et palja silmaga neid otseselt näha polnudki. Oma noorusaega meenutades mäletan, kuidas kord nägin põhjataevas nii tugevaid virmalisi, et oli näha selgelt rohekat värvust ning mustrite muutumist. See on miskipärast nii selgelt meeles. Ei kujuta ettegi, mis pildi siis saaks, kui juba palja silmaga neid näeks :). Kahjuks tungis eilsele pildile ka sellist materjali, mida näha ei soovinud….üks ankrus olev tanker ja Helsinki linna tuled. Aina enam on keeruline teha öösel pilti, ilma et tehisvalgus peale ei paistaks.
PS. Pildis ka pisut harvem nähtavad lillakad toonid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 17mm, ISO1600, ava f/2,8, säriaeg 15 sek, kell 23.35, statiivilt
Antud kohtumisest saab pikemalt lugeda ja pilte vaadata siit ja siit. Igal juhul pakkus see kohtumine kõrgendatud emotsioone mulle, kui lindude pildistajale :). Lindude asemel kohtad metslooma, ja otse mererannal- see on meeldiv üllatus :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/250″, varahommik
Linavästrik kvalifitseerub lindude pildistajale pigem vähe huvi pakkuvasse klassi. Neid on palju, nad jälitavad pea alati mind igal mereäärsel fotoretkel ning neid on lihtne ka lähedalt pildistada. Ehk nad ei ole seeläbi võibolla nii põnevad, kui teised ja mitte väga levinud / nähtavad liigid. Samas ei jäta ma vahest ikkagi fotoka päästikule vajutamata. Kui veab ning neid huvitavas keskkonnas kohtad, võib tulla mittemillegist väga huvitav pilt, isegi kui peategelaseks Linavästrik. Minu jaoks mängib pildile jääv taust väga suurt rolli. Taust teeb pildist pidi. Ja seda ka täna näidatava pildi puhul, kus Linavästrikule on taustaks jäänud sillerdav jõevesi.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/7,1, säriaeg 1/500″, käest
Kenas kuues täiskasvanud Punaselg-õgija isaslind. Oli parasjagu oma järglastele toitu passimas. Tegin temaga järgneva 1h jooksul veel sinasõprust, sai erinevaid kaadreid ka koos järglastega, kuid sellest edaspidistes postitustes.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/7,1, säriaeg 1/800″, käest
Kaamera seade oli kahjuks jäänud aeglase sarivõtte peale, mistõttu õnnestus sellest maanduvast Kormoranist teha vaid 3 kaadrit. Õnneks sattus lind neist ühele pildile ideaalse tiivasirutusega :). See ka täna näitamiseks.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, f/6,3, säriaeg 1/3200″, rannal lamades
Sabatihane on mu kaamerasilma ette sattunud väga harva. Ja sedagi enamik ajast kas sügisel või talvisel ajal. Seekord sattusin täiesti juhuslikult Juuni viimastel päevadel Sabatihaste keskele. Õnnestus saada ka paar ülesvõtet, mida soovin ka jagada.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, säriaeg 1/2000″, ava f/6,3
Eile õhtul jälgisin paar tundi Tuttpüttide elu. Ühes karjäärijärves oli 4 Tuttpüti perekonda. Mõnel juba suuremad järglased, mõnel veel päris pisikesed, kes oma kõrvulukustava piiksumisega oma vanemaid hullutasid :). Kohati käis ka päris ärev “maadejagamine”. Kui mõni nooruk või ka vanalind võõrale territooriumile sattus, mindi sissetungijaid hoiatama ning vajadusel ära ajama. Need hetked jäid kahjuks kaamerasilma varju. Tänasel pildil siiski jäädvustatud vaiksem ja rahulikum moment, kus Tuttpüti vanem ja noorik end unele sätivad. Lisaks sulgede sättimisele järgnes kohati ka suuuur haigutus :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO640, ava f/6,3, säriaeg 1/2000″, maas lamades
Eilses uudistevoos võis näha mitmeid ülesvõtteid keeristest vee kohal ehk vesipüksist.Õnneks olin ka mina pealelõunasel ajal mere ääres toimetamas ning sain esmakordselt selle võimsa loodusnähtuse tunnistajaks. Pilt tehtud Tallinnas suunaga lääne poole. Tegu ilmselt sama vesipüksiga, mida eile Suurupi kandis päris lähedalt nähti. Erinevaid keerise algeid oli üleval pilvedes veelgi, kuid need kahjuks veeni ei ulatanud.Sel aastal on nendest eriti palju juttu ja pilte olnud, loodetavasti näitavad nad end huvilistele veelgi :). Pildi alaosa on atmosfäri virvendamise tõttu arusaamatu, kuid seal on Kormoranid, kes kividel istuvad.
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/2000″, statiivilt.
Kui tavaliselt must-valgeks töödeldud looduspildid mind eriti ei köida, pole teinekord värvilist pilti võimalik loodusest jäädvustadagi :). Kõlab imelikult, kuid teatud valgustingimustes ja teatud situatsioonides näeb täiesti töötlemata pilt välja kui must-valgeks töödeldud foto. Värvid kaovad intensiivse päikese olemasolul, eriti kui pildistada vastu päikest ning sillerdava mere taustal :). Täpselt nii antud foto sündiski :).
Lisaks lindudele, pildistan suurima hea meelega ka loomi, kahepaikseid ning võimalusel veelgi väiksemaid makro-tegelasi. Seekoord saan näidata nädalapäevad tagasi tehtud kaadrit uinakule sättivast Tiigikonnast, kes päikese loojanguks juba valmistus.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO200, ava f/8, säriaeg 3,2 sek, kaamera toetatud kivile
Vihitajate maadejagamist on kõrvalt tore vaadelda. Need väiksed linnud siblivad mööda rannikuäärt ning otsivad kivide ja adru vahel söögipoolist. Olgugi, et nad tatsavad kohati kümneid meetreid ühele ja teisele poole, minnakse vahel ka teise linnu territooriumile. Seepeale tullakse loomulikult pahandama ja hoiatama, lind tõstab ühe oma tiiva püstloodis üles mida saadab ka häälitsemine. Tark eksinu lahkub sellise hoiatuse peale, kuid kui hoiatusele ei järgne taganemist, läheb madinaks. Kui hoiatust on veel lihtne pildile püüda, siis madistamise pilte kahjuks mu pildipangas tänasel hetkel veel pole. Nad on väga vilkad tegelased ning kehvades valgustingimustes on omad tehnilised piirangud mis terava pildi saamist tihtipeale pärsivad :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, f/7,1, säri 1/1000″, maas lamades
Ühes oma eelmises postituses jagasin hetke, kus tavaliselt kõrkjates toimetav lind mu nina ette kivile hoopis maandus. Siin siis teine pilt sellest hetkest, seekord on lind kahekesi, koos sääsega :).
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/800″, maas lamades
Nagu ka varasemates postitustes olen korduvalt maininud, olen tänavu kohanud Heletildreid rohkem kui varasemalt 4a jooksul kokku :). Tänane pilt pärineb Juuli lõpust, kus lisaks Mudatildritele ja Tikutajatele tegeles hommikusöögi otsimisega ka Heletilder.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, f/7,1, säri 1/640″, maas lamades
Hall-kärbsenäpp keset kevadist rohelust. Mai 2014.
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/640″
Taas üks pilt Tiigikanast, keda pikalt ootasin ja pildile saada soovisin. Sellest saamisloost saab pikemalt lugeda siit.
PS. Noka vahel väike kalamaimuke :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, säriaeg 1/400″, ava f/6,3, tiigi kaldal lamades
Eelmise postituse jätkuks ka tänane pilt. Peale väikest ootamist ühe mudalombi kaldal maandus 5-pealine Mudatildri kamp suure kisa saatel otse mulle nina ette. Ja kohe nii täpselt, et lähim lind mahtus napilt kaadrisse :). Üritasin küll teha esimese hooga nii minimaalselt pilti, kui vähegi võimalik, et katikuklõpsuga end mitte reeta ja et linnud mind ohtlikuks ei peaks ning oma toitumisega alustaks. Kahjuks peale 2-3 minutit, kui linnud olid just keskkonnaga tutvunud, tõmbas mingi lind häirekisa ja silmapilguga olid kõik linnud lombist läinud. Varasemalt on olnud kogemus, kus laman nende kõrval samalaadselt mitmeid tunde, lastes alguses neil minu olemasoluga harjuda ning kui ma nende jaoks “nähtamatuks” muutun, alustan klõpsimisega. Tollest korrast sündis näiteks selline kaader. Kui oleks sarnast taktikat ka sel korral rakendanud, oleks Mudatildrid jäädvustamata jäänud :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, f/6,3, säriaeg 1/640″, maas lamades
Minu selle-aastane esimene Tikutaja jäi kaamerasilma ette alles Juuli lõpus. See kohtumine oli natuke naljakas. Ses mõttes, et läksin täiesti rahus rannikule pikali , end täielikult varjamata. Mul on varasemalt olnud kogemusi, et Tikutaja on hääletult maandunud otse mu kõrvale, ning end liigutamata olen vaadelnud seda kaunist lindu vaid ~2m kauguselt. Ehk asja võti ongi rohkem liikumatult püsimine, mitte enese varjamine. Ka sel korral otsisin neid erinevate lompide juurest merekaldal. Esimeses lombis saatis mind täielik läbikukkumine, enne mind olid linnud olemas, tagasi järgneva 2h jooksul enam ei tulnud. Olin valinud vale koha passimiseks. Vahetasin lompi ja 15min peale siruli viskamist oli kõigepealt kohal Heletilder, siis käis üle korra 5-pealine Mudatildri kamp ja seejärel lendas kohale ka Tikutaja. Jällegi maandus ta minu kõrvale veepiirile, roostiku äärde. Nemad ei kahla tavaliselt keset avarust, nagu seda teevad Mudatildrid. Nad otsivad toitu roostiku kõrvalt, olles ise võhiku silmale raskesti nähtav. Ka sel korral hakkas ta roostiku äärest jooksma ja minu suunas. Kuna ta lähenes küljelt, ei saand taas midagi teha, peale jälgimise. Tuli ka umbes 2m peale. Mõtlesin, et ei tea, kas astub minust ka üle :D. Naljakas oli, kuid lõpuks muutis suunda, ilmselt tundusin talle piisavalt kahtlane kuju olevat. Pilt sündis ikkagi normaalses asendis olles, kui Tikutaja minust eemale oli liikunud ning roostiku ääremailt juba avaramasse vette jõudnud. Kohtumine lõppes sellega, et lind jalutas minust eemale nurga taha, kust polnud teda enam näha. Ehk siit moraal: ei ole vaja end alati varjata, saab ka teisiti ja nii ongi põnevam. Kompad erinevate liikide taluvusepiire ning lihtsustad oma järgnevaid kohtumisi :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/7,1, säriaeg 1/800″, maas lamades
Üks lähikaader Kõrkja-roolinnust, kes kõrkjates “salaja” haigutas. Kui enamik ajast võib neid laulmas kuulda, siis seekord oli vaid tasane haigutus :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säriaeg 1/1000″, käest
Vahelduseks veelindudele, näitan pilti ka metsalinnust :). Ehk käesoleva aasta Mai kuus jäi mul Toila Pargis Ida-Virumaal kaamerasilma ette Tamme-Kirjurähn. Jah, seda päris esimest korda. Tuleb välja, et neid rähne meil väga palju näha polegi, seega oli see jäädvustus minu jaoks väga olulisel kohal. Meie kohtumine ei kestnud kaua, sain mõned klõpsud teha, kõige lähemalt u. 10m kauguselt ja läinud ta oligi. Tundus väga usaldav lind, niimoodi keset parki end varjamata muidu väga tihti neile nii lähedale ei saa. Ta on Eestis III kategooria kaitsealune lind.
Tehniline: ISO1600, ava f/6,3, säriaeg 1/200″, käest
Just äsja möödunud puhkuse jooksul sai ka pisut pilti tehtud :). Vahest ei peagi minema kuskile kaugele kauneid linde otsima, vahest piisab lihtsalt hoida fotoaparaaat enda läheduses ka sõprade juures käies ja linnud tulevad su juurde ise. Sama ka tänasel pildil oleva Kanepilinnuga. Tuli muru sisse mingeid seemneid sööma, mul tasus vaid lähedale hiilida ning moment mälukaardile salvestada. See oli ka esimene lähedane kohtumine antud linnukesega :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″, distants ~4m
Ka pilvise ja vihmase ilmaga on huvitav pilti teha. Valgustingimused pole küll väga kiita, kuid hea tahtmise korral saab päris ägedaid tulemusi. Ka antud pildilt võib näha kerget vihmasadu. Kahju, et lageda taeva all lebasin, muidu oleks võinud oodata, kui vihm tihedamaks läheb :). Hall-haigruid selline ilm muidugi ei heidutanud. Pilt tehtud end varjamata, roostikus lamades.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, ava f/6,3, säri 1/60″, käest
Pisike pardike sulistamas rannikuvees, loomulikult toidu otsimise eesmärgil :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, f/8, säri 1/640″, rannal lamades
Eelmisel nädalal otsustasin käia ühel hommikul mere ääres, lootuses näha erinevaid kahlajaid. Aeg on juba selline, et neid on vaikselt nähtavale tekkinud, ning lootus pildile saada suurem. Valisin lombi, kus tikutajad ja mudatildrid vahetult minu saabudes toitusid ja jäin kõrkjatesse varitsusse. Tavapärase ~30min ooteajaga polnud kedagi, isegi 2h pärast oli täielik vaikus. Ilmselt üheks teguriks oli ka paljude teiste sarnaste lompide olemasolu :). Kuid mulle üllatuseks hakkas mingil hetkel vilgas sahistamine just pea kohal kõrkjates käima. Mind hakkasid uudishimulikult uurima Kõrkja-roolinnud. Tavaliselt võib neid leida kõrkjatest valjul häälel laulmast, neid puhtalt pildile saada nende keskkonnas on üpriski keeruline tegevus. Huvitaval kombel käisid linnud mind ~1m kaugusel uudistamas. Tol hetkel oli mul siiralt kahju, et olemasolev objektiiv suutis teravustada alles 2,7m pealt. Seal oleks rahulikult makroobjektiiviga pilte saanud :D. Ja nii ma siis neid seal jälgisin…väga lähedalt ja tehes vaid mälupilte :). Küll aga õnnestus püüda mõnel korral lind hoopis eemalt kivi pealt, mis ei ole tegelikult neile üldse omane objekt. Kui olin piisavalt juba neid väikseid tegelasi jälginud, võtsin lõpuks vaevaks lompi vahetada ja sain oma oodatud pildid ka kahlajatest kätte :). Nagu öeldakse, iga halb asi on millegi jaoks hea…seda siis ka sel korral. Tore kogemus oli :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/7,1, säriaeg 1/640″, päikesetõusu valgus
Kui varasemalt olen käinud ühe kodukandi tiigi ääres passimas Tiigikana ehk Tait-u, ja tulnud sealt tagas tühjade “kätega”, siis sel esmaspäeval läks teisiti. Sain selle linnu pildile, kül mitte väga lähedalt, kuid see-eest kaunis keskkonnas ja kuldse udu sees :). Lõppkokkuvõttes oli tulemus isegi nauditavam, kui algselt arvasin. Tait kiirustas oma järeltulija juurde, midagi suus hoides. Hiljem kodus nägin, et tal oli noka vahel väike kalake :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, ava f/6,3, säriaeg 1/500″, varajane hommik
Ka minul õnnestus esmaspäeva öösel vastu teisipäeva pildistada kell 1.00 öösel helkivaid ööpilvi. Ma pole oma silmaga veel nii heledalt helkivaid ööpilvi kunagi silmanudki. Kahjuks pidin hetke jäädvustama koduaknast, kuid asi seegi :).
Helkivad ööpilved on tegelikult atmosfärinähtus, mis on nähtav vaid suvisel ajal. Koosnevad nad jääkristallidest, mis paiknevad umbes 75-85km kõrgusel ning ting tekivad alles siis, kui temperatuur sellises kõrguses langeb üle -120*C. Nähtavale tulevad nad tavaliselt paar tundi peale päikese horisondi taha langemist. Viimased päikesekiired tungivad läbi jääkristall- prismade meieni. Üks illustreeriv pilt internetist: LINK
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 17mm, ava f/8, ISO200, säri 10 sek, statiivilt
Olles avastanud ühe liigirohke karjäärijärve, leidus seal lisaks igal pool ringi siblivatele Laukadele ja Tuttpüttidele ka üksikuid Tuttvarte. Tänasel pildil nähtud isend tuli mind vaikselt lähemale uurima, kes seal kahtlaselt lamab. Kui aus olla, siis ilmselt oli tähelepanuallikaks pigem mu koer, kes kohe minu kõrval kive kaevas ja oma liikumisega kindlasti rohkem märgatavam oli, kui mina ise. Kuid sellegipoolest tuli mulle piisavalt lähedale, et teda magusas õhtuvalguses jäädvustada kannatas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, f/7,1, säri 1/640″
Ehk jätkupilt eelmisele postitusele, kus sai kohatud metssigasid mererannal toimetamas. Pikemalt antud kohtumise kohta saab lugeda SIIT.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/250″, 1h peale päikesetõusu
Eelmisel nädalavahetusel, oma puhkuse esimesel päeval, sattusin ühe järve peale, mis oli kaevandamise tagajärjel tekkinud. Suureks üllatuseks olid aga selles inimeste poolt loodud veekogus ääretult palju linde. Tavapärasematele liikidele lisaks oli seal ka päris mitu Tuttpüti perekonda. Olen neid linde varem küll kohanud, kuid otsest head pildile püüdmise momenti pole kunagi saanud. Olenemata liikumatult kõrkjate vahel viibimisest, hoidsid nad minuga liiga suurt distantsi, et pildilootust olnud oleks. Küll aga taaskord läbi juhuse, sattus üks Tuttpütt mu lähedusse toituma. Panin kaugelt tähele, et toidu otsimiseks sukeldus ta pikalt vee alla ja tuli tükk maad eemalt taas vee pinnale. Ja aina lähemale kohale, kus lamasin. Ja ühel hetkel ta taas sukeldus ning tuli välja täpselt mu nina all :). Ei osanud seda oodata ega lootagi, hea et kaadrisse üldse ära mahtus. Ehk siis saingi esimese korralikuma jäädvustuse antud linnust, millega sai rahule jäädud. Kindlasti lähen sinna lähiajal tagasi, et saada pildile ka Tuttpüti noorlinnud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säri 1/1600″, kaldal lamades
Hiireviu oli valinud varitsemiseks natuke liiga hõreda puu, kus polnud võimalik kahjuks märkamatuks jääda. Muideks, hiireviu on valitud ka 2015.a. Aasta linnuks.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säri 1/400″
Tähelepanelik kiivitaja jälgimas tee ääres lebavat kahtlast kuju. Päikesetõusu ajal pildisatatud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säriaeg 1/400″, põllul lamades