Kuigi suurem osa ajast jagan oma blogis erinevaid looduspilte, siis täna lihtsalt pean näitama üht huvitavat kaadrit, mis ei ole samas loodusest küll väga kaugel, kuid mis ka inimeste kätetööd sisaldab :).
Kes Tallinnas suveperioodil käinud, on kindlasti näinud sadamas üht taevasse tõusvat / laskuvat palli (Balloon Tallinn). Just seesama pall varjutas Juuli keskpaigas Päikese, mis sai ka suurte jõupingutustega jäädvustatud :). Tänud Reinule!!
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Üldiselt eiran igasugust alt-üles suunaga pildistamist. Sellest ei tule lihtsalt midagi välja. Samas, kui tekib olukord, kus oled sattunud ühe puu alla, kus puu kõrgeima oksa peal Kägu kukub, siis ei jätnud siiski juhust kasutamata ja proovisin teha mõned kaadrid. Pildil jäänud justkui moment, kus mind oleks avastatud…tegelikult sättis Kägu parasjagu oma sulgi ja suutis siis ühele pildile sedasi ka näo paremini nähtavamaks keerata. Põnev kogemus jällegi, kuulata puu all Käo kukkumist, mis on tegelikult päris vali. Ei imesta, et seda kilomeetrite kaugusele nii hästi kuulda on.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
See on vaade, mis mind alati lummab, ei teagi miks. Kui Ida-virumaal satun Päite pangal sõitma, teen seal ikka väikse peatuse.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Avastasin ka ühe varasemalt tehtud pildi samast kohast, kuid kellaaeg oli pisut teine :). Pilti saab näha siin.
Vahepeal on päike taas aktiivsust näidanud, meie sellest kahjuks hetkel mingeid märke enam näe (loe: värvid põhjataevas), kuna suvekuudel enam ööd pimedaks ei lähegi. Seniks naudime viimase korra virmaliste pilti, mis sai tehtud 13. aprillil 2016.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2500, ava f/2,8, säriaeg 10sek, fookuskaugus 14mm.
Lind oskuslikult sulandumas oma keskkonda. Püsti olles oli liikumatut lindu distantsilt keeruline tuvastada, kaitsevärvus tegi linnu nähtamatuks :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nädalake tagasi tehtud pilt, päike oli just loojumas.

Üks õhtune vaade, peale päikese loojumist, Päite pangal. Kodumaine eksootika :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Lind, keda on omajagu palju ikka näha olnud, kuid kes pildile kuidagi jääda ei taha :). Hiljuti sai korra kokku põrgatud ja jäi ka kuidagi pildile. Eestis on väidetavalt pesitsevaid paare 1000-1500 vahel, seega pole just väga arvukas partlane. Mai 2016.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ühel hommikul oli plaan väikse veesilma juurde kahlajatega tutvuma minna. Enne sinna jõudmist sai pisut jälgitud kurgede tegemisi, hiljem taanduti põldude peale ja lubati mind lombi äärde. Kahlajaid kahjuks tol hommikul eriti pildistada ei saanudki, kuna hommikune päikesetõus varjus pilve taha ning lombist aurav udu tõmbas igasuguse kriipsu peale mu plaanidele. Antud päiksetõusu eelne pilt jäigi selle hommiku parimaks palaks :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Luik otsis vee alt kivi küljest vetikaid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Puu küljes toimetab Suur-kirjurähn. Aprill 2016.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kuu aega tagasi, Aprillis, käisingi mõned tunnid mööda metsi sooviga saada pildile punarindasid. See soov muutus millegipärast päris keeruliseks, sest enamik linde, kes mu teele jäid, lendasid kohe minema ja mitte natuke kaugema oksa peale, vaid täielikult silma alt ära kuskile tihnikusse peitu, kust ma neid enam üles ei leidnud. Ja sama lugu kümnete lindudega. Üks siiski andestas mulle, oli just maas toitumas, kui ma ta kogemata lendu ehmatasin ja ta juhuslikult hästi õigesse kohta maandus :). Kiirelt fookusesse, 2 klõpsu ja läinud ta oligi. Selline üks neist klõpsudest sai.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2000, ava f/6,3, säriaeg 1/320″, Aprill 2016
Üks natuke kauge võitu, kuid lahe kaader tänasest hommikust :). Metsvint terroriseeris kägu mingil põhjusel. Ju sattus valel territooriumil kukkuma. Kägu sõi oma hommikunäksi ära ja lendas järgmisesse kohta kukkuma. Esimest korda elus nägin, kuidas kägu ka lendamise ajal kukkus…see on fakt, mida enne ei teadnud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Iga lind läheb elama sinna, kus ta kõige paremini elutseda saab. Loomulikult on üheks oluliseks omaduseks keskkonda sulandumine, mis teatud olulistel hetkedel võib elu päästvaks omaduseks olla. Hänilane teab täpselt, kuhu ta oma erkkollase kostüümiga sobib :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO640, ava f/6,3, säriaeg 1/640″, Mai 2016
Kui Väiketüllidega on saanud ikka igal hooajal päris palju kohtuda, siis mingil põhjusel on tema sugulane Liivatüll olnud minu jaoks harva nähtav lind. Võibolla olen ma olnud valel ajal vales kohas, kuid esimene lähem kokkupuude oligi nüüd möödunud pühapäeval. Sulandusin seltskonda, kus oli hinnanguliselt 10 Liivatülli ja 5 Värbrüdit. Koos toimetasid, koos otsisid süüa, koos kasisid end ning olid teineteise suhtes väga sallivad. Ja sallisid ka rannal klõpsivat kuju. Alguses pisut kahtlustasid, kuid pool tundi hiljem toimetasid omaette. Täna näitamiseks üks lähikaader sellest toredast linnust, kellel nokk toidu otsimisest liivane :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO640, ava f/7,1, säri 1/640″, Mai 2016
Pildil emaslind, tehtud eelmise aasta Juunis.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säriaeg 1/400″
Tänasel pärastlõunal sai korra välja hiilitud. Mere ääres olid mu esimesteks külalisteks Liivatüllid ja Värbrüdid. Täna näidataval pildil on esiplaanil Värbrüdi ja tagaplaanil Liivatüll. Tõdesin taas, et Värbrüdi on ikka äraütlemata väike rannikulind, keda rannaliival niisama lihtsalt tähele ei panegi, kuniks viimasel hetkel nina eest minema lendab :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nagu lauluread kuulsas Gunnar Grapsi loos :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 24mm, ISO2000, ava f/2,8, säriaeg 8sek, 13.04.16, kell 1.01
Kuigi kajakaid palju ei pildistata, olen ise alati võimalusel ka neid linde jäädvustanud :). Lind on lind ja kui pildistamistingimused vähegi soosivad, siis vajutan ikka päästikule ka :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pöialpoiss on väga teadlik, millises keskkonnas on tal viibida turvaline. Vajadusel keskkonda sulandumine on teinekord ellujäämise ainsaks põhjuseks…
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säriaeg 1/250″, Aprill 2016
Praegu on metsad ilusat linnulaulu täis. Üheks lauljaks on hetkel päris palju nähtav Punarind. Ega teda teab mis kerge polegi lähemalt pildile saada, nad kipuvad ikka kuskile võsasse lendama. Kuid järjepidevus viib sihile, nii ka ühel korral on õnnestunud ühele isendile päris lähedale saada. Tal oli just laul pooleli, mistõttu lasi paar pilti teha enne kui kõrgematele okstele laulma lendas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2000, ava f/6,3, säriaeg 1/800″, Aprill 2016
Vahest võib taevast lausa rütmiliselt loodud kujundeid kohata :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline:
Jätkan sealt, kus eile pooleli jäin, seekord pisut teistmoodi hetkega :).
Peale õhtu esimest virmaliste puhangut, rauges kaareke põhjataevas suht kiiresti maha. Siis hakkas igav :). Panin kaamera klõpsima ja liikusin ise siin-seal ringi. Lõpuks valisin ootamiseks kaadrisse mahtunud suurema kivi, kuhu maha istusin ja uut virmaliste möllu ootasin. Siis aga tundus, et keegi lendas päris lähedalt mööda. Arvasin selleks olevat Hallhaigru, kes hiljem ka tõeks osutus.Ei uskunud, et nad kuuvalgel ringi lennata võiksid. Kuna varem või hiljem oleks ta mind kivi peal märganud, otsustasin talle teed näidata, kus tal turvalisem ööbida oleks :). Tagantjärgi mõledes, oleks võinud 10sek oodata, ehk oleks lind ka rahulikus olekus pildile jäänud…või siis mitte. Pildi tegemise säriaeg oli siiski 10 sekundit. Kuid sellisena ta mul siis kaadrisse jäi, kergelt kummituslik, kuid piisavalt arusaadav :). Ei saa lindudest üle ega ümber ka öösel :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2000, f/2,8, säriaeg 10sek, 12.04.2016 kell 23.10
Have a WordPress.com account? Log in now.