Jätkan sealt, kus eile pooleli jäin, seekord pisut teistmoodi hetkega :).

Peale õhtu esimest virmaliste puhangut, rauges kaareke põhjataevas suht kiiresti maha. Siis hakkas igav :). Panin kaamera klõpsima ja liikusin ise siin-seal ringi. Lõpuks valisin ootamiseks kaadrisse mahtunud suurema kivi, kuhu maha istusin ja uut virmaliste möllu ootasin. Siis aga tundus, et keegi lendas päris lähedalt mööda. Arvasin selleks olevat Hallhaigru, kes hiljem ka tõeks osutus.Ei uskunud, et nad kuuvalgel ringi lennata võiksid. Kuna varem või hiljem oleks ta mind kivi peal märganud, otsustasin talle teed näidata, kus tal turvalisem ööbida oleks :). Tagantjärgi mõledes, oleks võinud 10sek oodata, ehk oleks lind ka rahulikus olekus pildile jäänud…või siis mitte. Pildi tegemise säriaeg oli siiski 10 sekundit. Kuid sellisena ta mul siis kaadrisse jäi, kergelt kummituslik, kuid piisavalt arusaadav :). Ei saa lindudest üle ega ümber ka öösel :D.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tehniline: ISO2000, f/2,8, säriaeg 10sek, 12.04.2016 kell 23.10