Kõik tülitsevad ja kaklevad. Nii ka linnumaailmas. Tihti tuleb paika panna territooriumi piirid, mistõttu tuleb tekkinud erimeelsused ära lahendada füüsilise kontakti läbi. Ka tänasel pildil näidatavad nooremapoolsed luiged läksid omavahel nokkapidi kokku, kus üks sunniti sealt territooriumilt lahkuma. Tugevamad tuleb eristada nõrgematest.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Eelmisel nädalal sai käidud Ida-Virumaal Iisaku metsades kakkusid otsimas. Neid leidmata, suundusin oma päeva kokku võtma ja kodu poole liikuma. Just enne kojujõudmist käis peast läbi mõte, et kus kandis võiks kohata Sookurgi… Imelikul põhjusel pole mul õnnestunud neid kauneid linde nii lähedalt näha, et nendest mõni adekvaatne jäädvustus vormida. Ja just peale seda mõttevälgatust, olles juba viimasel sirgel kodu poole, oligi just nagu tellimise peale põllul üks sookurg, kes andis mulle võimaluse endast mõned klõpsud teha :D. Naljakas, kui kiiresti mõned mõtted teoks võivad saada :). Ära iial kaota lootust :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Maanduv luik. Hetk, mida alati püüan pildile saada, kuid tihti maandutakse vales kohas ja seljaga piltniku poole :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, f/6,3, säriaeg 1/4000″
Lauk on lihtsasti äratuntav partlane. Tema sulestik on must, nokk ja laup aga valge. Selle linnu ilme on igati positiivne, ta just nagu naerataks koguaeg :). Kuna Lauk on enamik ajast roostikus varjus, selle tõttu polnud mul temast enne ka adekvaatset pilti. Tänane pilt tehtud mõned nädalad tagasi.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Luiged on oma territooriumi (ja ka kaaslase) kaitsmisel väga riiakad. Kui keegi liigikaaslastest on lähenemas või sisenenud juba hõivatud territooriumile, tullakse kiiresti hoiatama, et võiks mujale liikuda. Just sellise poosi võtavad tavaliselt luiged nö hoiatuspoosina sisse, Tiivad aetakse puhvi ja kael tiibade vahele peitu. Samas tullakse hea hooga, nii et luige ette tekib lausa väike laine…ja kui ähvardustest ei piisa, siis läheb tagaajamiseks :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, f/6,3, säri 1/1600″, hommikuvalguses.
Mõned päevad tagasi võtsin ette väikse retke Pärispea poolsaarele. See koht on hetkel kõikidele lindude pildistajatele atraktiivne, kuna siiani on käimas tihe lindude ränne. Sain isegi pildile mitmeid uusi liike. Öösel sai käidud ka kott-pimedas Viru rabas, kuid sellest pikemalt mõnes teises postituses.
Varahommikul sättisin end Viinistusse, ühte mõnusasse lahesoppi, kus olen varasemalt luurel käinud ning palju head näinud. Just enne, hakkasin autot tee äärde parkima, nägin vastaspool teed aga üht kahtlast kuju. Noor põder oli päris tee ääres värsket rohelist näksimas. Kohe peale esimesi pilte nägin, et on ka teine põder, kuid natukene eemal (ta oli pisut häbelikum). Kuna öösel sai vaid 2,5h magatud, polnud meel kõige teravam, pilk kõige selgem ja ka valgus oli veel väga lahja…päikesetõusuni oli veel 20min aega. Seega keeruline sitatsioon nii piltnikule, kui ka tehnikale. Kuid sättisin kaamera seaded nii maksimumi, kui kannatas ja hakkasin klõpsima. Põdrad olid pisut üleannetud. Vahel kalpsasid minema, siis tulid jälle tagasi. Tundus, et tegu noorikutega, kes olid lihtsalt uudishimulikud :). Katik käis kui aegluubis ja oli suht lootusetu seis, kuid mõned pildid sai siiski koju toodud. Üht neist näitan ka täna :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO3200, f/6,3, säri 1/25″ (!), distants ~16m
Luiged stardivad alati nö vee peal joostes :). Kui saavad korraliku hoo sisse, tõmbavad alles jalad kõhu alla. Just see vee peal jooksmine ongi alati see kõige mõnusam hetk, mida pildile püüda. Viimastel kordadel olen palju luikedega koos aega veetnud. Sealt siis mõned jooksupildid õnnestunud teha, millest ühte saab täna vaadata.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, f/6,3, säri 1/1250″
Hahkade isaslinnud on koondunud ümber emase. Isased üritavad end igast võimalikust küljest tugevama ja ilusama isendina näidata, et just tema väljavalituks saaks. Nii see kevad möödub :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, ISO500, f/6,3, säri 1/2000″
Punarind on kena lauluga linnuke. Vaikses metsas suudab väike lind terve ümbruskonna kõlama panna. Ometigi polnud varasemalt mul õnnestunud temast arvestatavat pilti saada. Sel kevadel sai miskit mälukaardile salvestatud :).
Tehniline: 600mm, ISO800, f/7,1, säri 1/2000″
Sel kevadel olen Talvikesi näinud rohkem kui varasemalt. Vähemasti neis piirkondades, kus olen aastaid juba ringi liikunud. Varasematel aastatel olen terve suve peale vaid paari üksikut talvikest kohanud. Nüüd satuvad nad mulle igal retkel tee peale.
Talvikese tunneb ilmselt ka väheteadlik inimene ära…üleni kollane linnuke ei jää märkamata.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, f/7,1, ISO400, säri 1/500″
Varesed saadavad mind mere ääres pea igal korral. Kahjuks pole nende näol tegu vaid uudishimulike kõrvaltjälgijatega. Tihti ehmatavad nad oma kraaksumisega lendu ka teised linnud, keda jälginud olen. Tänasel pildil on need samad kraaksujad end ühele kivile mahutanud. Nende tõttu jäin tol korral ilma ka selle aasta esimestest mudatildrite jäädvustustest. Karistuseks panen need sindrinahad siia häbiposti :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, f6,3, iso400, säri 1/1000″
Eelmisel reedel kõndisin päikesetõusuks mere äärde. Pisut enne kohalejõudmist vuhistas pea kõrguselt, ca 5m kauguselt minust, mööda mingi suur olevus. Kadus otse metsatukka, puude vahele okste rägastiku sisse. Esialgu ei plaaninudki talle järgi joosta, kuna hämaras valguses ja veel rägastikust sellist lindu üles leida, ei tundunud väga optimistliku plaanina. Poole minuti pärast kuulsin samas metsatukas raginat ja varese kraaksumist. Vares oli ajanud kanakulli liikvele (ilmselt oma pesa lähedusest), ja siis ma nägin lõpuks, kus lind on. Sel hetkel sain siis aru, et tegu on kanakulliga. Leidsin ta okste vahelt üles, lülitasin objektiivi manuaalse fokusseerimise peale ja üritasin teda ka pildile saada. Valgustingimused oli tõsiselt kehvakesed, päikses tõusuni oli jäänud ca 20min veel aega. Kuna klõpsisin kaameraga rohkem, kui 10 pilti, kuulis seda ka lind ja hakkas paaniliselt klõbistajat otsima. Naljakal kombel ta esimese hooga mind ei näinudki. Reetsin end alles sellega, et hakkasin väheke paremat auku okste vahel otsima, mispeale pidin end liigutama. Siis panigi ta oma teed minema. Minule jäid aga mälukaardile loetud arv enam-vähem kvaliteetseid pilte, millest ühte ka täna näitan :).
Ehk siis taas…kõik on looduses väga juhuslik…see mulle mu fotoretkede juures kõige enam meeldibki ja sellepärast sinna ikka ja jälle tagasi lähen, et taas midagi uut ja huvitavat kogeda :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, ISO2000, f/6,3, säriaeg 1/40″, pildistatud käest ja manuaalse fookusega!!
Eile õhtul toimus Eesti ühe mainekama fotokonkursi “Looduse Aasta Foto 2014” auhinna-gaala, kus jagati auhindu ja tunnustusi parimatele loodusfotodele. Konkurents oli tihe, parimad tööd valiti välja 8500 pildi hulgast, millest kahe pildiga õnnestus ka minul saada žürii tunnustus, kategooriates “Loomad tegutsemas” ja “Loomad oma keskonnas”. Rõõm on äraütlemata suur, oli suur au seista laval koos teiste tegijatega. Parimad pildid lisati ka raamatusse. Tunnustatud pilte interneti vahendusel saab vaadata siit: http://laf.looduseomnibuss.ee/?page_id=799.
“Looduse Aasta Foto 2014″, kategooria “Loomad tegutsemas”, žürii tunnustus
“Looduse Aasta Foto 2014″, kategooria “Loomad oma keskkonnas”, žürii tunnustus
Selle aasta esimesed korralikud Väiketülli pildid ka tehtud. Olen täheldanud, et üksikud tüllid on pigem pisut aramad hetkel, kui koos kaaslasega olevad tüllid. See tüll püüdis igat pidi aru saada, kellega minu näol tegu, vaadates kahtlast kuju iga nurga alt :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, f/7,1, ISO800, säri 1/320″
Leidsin üle-eelmise aasta piltide seast ühe kevadise Rootsiisitaja pildi. Neid linde kahjuks väga tihti pildile ei saa. Kuid kohati ka veab :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 300mm, f/5,6, ISO400, säri 1/3200″
Merisikid on hetkel rannikul väga häälekad. Koguaeg käib mingi maadejagamine. Eks nad valmistuvad “pulmadeks”, mispeale tuleb konkurentide vahel asjad sirgeks “rääkida”.
Oma argsuse tõttu on nad minu jaoks raskesti pildile püütav saak :). Kuid kui pisut vaeva näha ja mitte esimesel korral alla anda, olen ikka saanud oma tahtmise.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, ISO640, f/7,1, säri 1/800″
Kui midagi kahtlast on teoksil, siis tuleb igale poole vaadata, et tuvastada kas see ka neile ohtlik on. Selleks korraks olin mina nende jaoks võõrkeha, keda hooega jälgiti :). Siiski lahkusime sõpradena.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, ISO1000, f/6,3, säri 1/320″, distants ~28m
Tuuletallaja on üks väiksemaid pistrikulisi Eestis. Neid kohtab sagedamini kuskil heinamaade, põldude või avarate väljade peale vaadates. Nende isaäralikuks käitumiseks on nö kohapealne raplev lend, ehk nagu nimigi ütleb, tallab tuult :). Lisaks näevad nad ultraviolett- kiirguse valgusspektris, mis aitab neil maa pinnal olevaid närilisi lihtsamini eluta loodusest eristada.
Tänane pilt on tegelikult tehtud väga kaugelt ~100m kauguselt just selle rapleva lennu ajal. Et lindu vähegi lähemalt näidata, on pilti kõvasti kärbitud, mistõttu kvaliteet on üsna puudulik :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, f/6,3, ISO640, säri 1/3200″, auto aknast
Seekord koos suur-laukhanedega.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 552mm, ISO1000, ava f/7,1, säri 1/8000″
Eile sai sõber TQNN-iga koos tatsatud mere ääres maha ca 8km. Ilm oli fantastiliselt kevadine ja soe. Kohtasime paljusid liinnuliike, suutsin kokku lugeda 32 liiki, kellest enamik said ka pildiks jäädvustatud. Sai kohatud ka kuskil 15 nastikut, kes sooja päikese kätte peesitama olid tulnud. Hommikul lipsas ka üks rebane silma alt läbi :). Väga põnev päev oli, natuke haiged lihased annavad sellest retkest siiani veel tunda :).
Ka tänane näidatav pilt sai tehtud eile. Õnnestus siis esimest korda ära näha, kuidas kühmnokk- luige paarike oma armastust väljendas. Küll keerati kaelad üksteise ümber, küll liigutati sünkroonis pead, küll pandi nokad kokku. Kauneim lembehetk siis täna näitamiseks.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, f/7,1, ISO400, säri 1/2000″
Terve talve oli mu söögimajake paksult seemneid täis lindudele, kes seda talve üleelamiseks vajaksid. Kahjuks ei leidnud kas ükski lind mu sööklat üles või polnud see üürike talv nii toiduvaene, et linnud lisatoitu oleksid vajanud. Igal juhul nüüd, kui väljas on +14*C sooja, on linnud mu maja kallal ning virutavad seemneid kahe suupoolega sisse :). Parem hilja, kui mitte kunagi :D. Täna hommikune jäädvustus Rohevindist.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 500mm, f/6,3, iso2000, säri 1/2000″
Pöialpoissi on keeruline pildile saada. On ta ju Eesti väikseim lind, kes peamiselt puude latvades peene piiksumise saatel ringi toimetab. Küll aga liigutakse kohati ka madalamal. Kuna tegu on väga vilgaste lindudega, kes kohapeale naljalt istuma ei jää, pole ka õnnestunud kaadrite hulk tavaliselt suur. Üht lindu õnnestus üle pika aja taas tabada. Temast ka tänane pilt.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, f/6,3, ISO1000, säri 1/1600″
Nädalapäevad tagasi sai hanesid pildistatud. Esimest korda jäi kaamerasilma ette ka märgistatud (rõngastatud) suur-laukhani, keda pole märgistatud kujul varasemalt suurtes karjades kohanudki. Asjatundjad ei suutnud antud pildil olevast infost kahjuks täpsemat linnu ajalugu välja selgitada, kuid nii palju siiski teati, et tegu on Hollandis rõngastatud linnuga. Teinekord on põnev teada, kust linnud meie maale saabuvad ja mis on nende elulugu. Seda siis ainult sel juhul, kui on mõni inimese poolt paigaldatud märge. Tean, et enamik linnupildistajatest ei armasta rõngastatud linde pildistada (eriti Eesti kotkaste puhul, kus enamik vanalinnud märgistatud). On neil ju nn inimese poolt tekitatud elemendid juures, mis naturaalses looduses ei eksisteeri.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, f/7,1, ISO1000, säri 1/200″, käest
See naerukajakas võttis kogu au endale, jättes oma kaaslase totaalselt varju :). Paras eputaja :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, ISO800, f/6,3, säri 1/2000″
Neid kauneid linde olen siiani imetlenud vaid kaugustest. Eelmisel nädalavahetusel sai üks isend ka pildile püütud. Väikekoovitajat olin kohanud varasemalt mererannal, kuid suurkoovitajat näinud pigem kuskil põldudel jalutamas. Nokk on neil pikk ja kaardus, selle järgi peaks nad olema lihtsasti tuvastatavad. Neid linde pesitseb meie maal 1000-3000 paari, seega mitte väga suurearvuline lind. Rändeajal on neid kindlasti rohkem näha.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, f/6,3, ISO1000, säri 1/500, loojanguvalgus
Nädalavahetusel pildistasin naerukajakaid ja laululuiki. Mõnus seltskond, kus osad naeravad ja osad laulavad :D. Tänane pilt just ühest lauljast, kes mererannal suure tuule käes toimetas. Imelikul kombel sõbrustas see laululuik koos kolme kühmnokk-luigega, keda väga tihti üheskoos pole kohanud. Ometi tundus neil läbisaamine hea olevat ning toimetati külg külje kõrval.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, f/7,1, ISO640, säri 1/1000″
Kevadisest ilmast tingituna on metsas vaikus asendunud erinevate häälitsustega. Üks lind, kes kohe silma paistis, oli metsvint. Neid leiab nii puude okstelt, kui ka tähelepanelikul vaatlemisel maapinnalt toitu otsimas. Nende sulestik on muidugi niivõrd hästi keskkonda sulanduv, et maast neid naljalt ei näe, küll aga oksa pealt.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 600mm, f/6,3, ISO1000, säriaeg 1/200″
Eile õhtusel ringkäigul keerasin korra kõrvalteele, et mõnusas loojanguvalguses hanesid pildistada. Neid oli päris palju, silma järgi isegi keeruline hinnata, tõenäoliselt tuhandeid. Praegusel hetkel on hommiku -ja õhtutaevas paksult suur-laukhanesid täis. Õhtuks maanduvad nad mingile rammusale põllule, kus ka oma öö veedavad.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tänasel pildil peaks olema Lepalinnu noorlind. Noori linde on väga keeruline kohati määrata, on nende sulestik ju veel välja arenemata. Siiski on teatud pisiasjad, mis peaks andma piisavalt infot liigi kohta. Pilt tehtud sõber Tõnise sauna taga 🙂 ja minu puhul antud liigi esmane jäädvustus.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 300mm, ISO800, f/4, säriaeg 1/2500″
Veel üks kaader Ida-Virumaal asuvast joast.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 19mm, ISO100, ava f/8, säri 1 sek
Eelmisel kevadel istusin metsas ja jälgisin makroelu 🙂. Ehk tegelasi, kelle nägemiseks peab silmi pingutama või vähemasti rohkem end maadligi tõmbama. Üks pildile jäänud toimetaja oli Verikireslane.
Tehniline: 300mm + vaherõngas, f/6,3, ISO800, säri 1/800″
Putukatemaailmast tean suht vähe. Ehk kui küsida mu käest mingeid liike, siis jään omadega jänni. Siiski on neid lahe pildistada. Täna näidatav herilane (täpsemat liiginime teadmata) istus mul kodus rõdupiirde peal. Just oli lõppenud tugev vihmasadu ning tegelane puhastas tiibu. Kohati keeras ta ka pead, vahest isegi ca 180*. Just see hetk tänasele pildile jäigi.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 85mm+ vaherõngas, ISO500, ava f/7,1, säri 1/80″
Looduses pole kahjuks kõik nähtav kaunis. Mida aeg edasi, seda enam pannakse rõhku looduse säästmisele ja prügireostuse vähendamisele ja eemaldamisele looduses. Siiski ei kao see probleem ilmselt kuskile. Kurval kombel võib prügi leida ka nn ürgorgudest, kus võibolla inimese jalg pole kunagi astunudki. Loodusejõud jõgede ja suurvee näol, liiguvad läbi ka inimasutusest, kus midagi kasutut endaga kaasa haaratakse ning loodusesse jäetakse. Vodava, Ida Virumaa.
Klikka pidlile, et näha suuremalt:
Ammu pole näidanud makro-pilte. Lindude pildistamise kõrval on see kindlasti järjekorras järgmine huvigrupp :). Tegelikult ma eriline putukaarmastaja pole, pigem tekitavad nad minus ebalevat tunnet. Kuid kii kaua, kui neid saab pildistada distantsi pealt ja keegi otseselt minu peale ei roni, saab hakkama. Vähemasti on neid fotokaga omamoodi põnevaks katsumuseks taga ajada :).
Tänane pilt on mu esimene Krabiämbliku pilt, ehk siis ka esimene kord, kui teda oma silmaga näinud olen.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 300mm + 31mm vaherõngas, ISO400, f/7,1, säriaeg 1/400″
Selisoo matkarajal kõndides nägin mitmeid kordi rähne. Ju on hea koht kus elada :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 300mm, f/4, ISO400, säri 1/2000″
Linavästrik hommikuses niiskes ja kasteses keskkonnas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 300mm, f/4, ISO320, säri 1/640″
Väike-põõsalind hommikuses idüllis.
Klika pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 300mm, f/4, ISO400, säri 1/320″