Julgem tegelane eespool, aramad jäävad tagatausta kaunistama. Loojanguga Stroomi rannas,
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline. ISO1600, ava f/6,3, säriaeg 1/1250″, Aprill 2015
Eesti väikseim lind avastamas kevade märke :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2500, ava f/6,3, säriaeg 1/320″, Aprill 2015
Kui pildistamisega hiljaks jääd, võib lind juba järgmisesse kaadrisse sisse sõita :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1250, f/6,3, säriaeg 1/800″, Aprill 2015
Täna varahommikul sai taas virmaliste jahile mindud. Viimastel päevadel on täheldatud mõned väiksemad päikese pursked maa suunas, mis lubas kohati näha isegi päris muljetavaldavaid virmalisi. Kuna valgem aeg pressib peale ning peagi on ka ööd liiga valged nõrkade virmaliste nägemiseks, võtsin ette unetu öö ning sõitsin mere äärde. Kahjuks olin riietunud liiga optimistlikult ning külm mind 2h hiljem koju ajaski. Siiski oli kella 1.00- 2.45 taevas säärased virmalised, nagu tänasel pildil näha saab. Suuremalt jaolt lillad, horisondi kohal piilus pilvemassi tagant ka roheline kuma. Kohati oli näha ka sambaid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2000, ava f/2,8, säriaeg 15″, kell 1.24
Kühmnokk-luik nautimas kaunist õhtut rahulikes vetes.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/7,1, säri 1/800″, Märts 2015
Kuna olen üsna pedantlik, püüan ka loodusest saada pilte, mis on kvaliteetsed ning autentsed ka oma valgustingimuste ja muude näitajate poolest. Teisalt olen erinevatel juhtudel ise eksinud või kogemata valede seadetega hetke püüdma läinud, ning lõpptulemus pole kuidagimoodi aksepteeritav. Samas…on olemas ka kunstiline pool, ehk teinekord on isegi tavasid eirates tulnud paremad ja kustilisemad lõpptulemused, kui seda uskunud oleksin. Ka tänane näidatav pilt on omamoodi sürr…lühidalt käisid kaamera nupud kõndides vastu riideid, mistõttu läksid seaded paigast ära. Pildistasin lendavat varest, kui pilti nägin. siis esimese hooga isegi ei söendanud ära kustutada. Siit moraal, kontrolli pildistama minnes alati kõik vajalikud seaded üle, et mõnda haruldast momenti untsu ei keeraks :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/32 (!!), säriaeg 1/30″
Möödunud nädalavahetusel käisin Jäälindu otsimas. Ühe väikse jõekese ääres oli teda eelnevalt nähtud. Kahjuks polnud ühtegi sinilindu seekord näha. Küll aga tabasin vee piiril vastaskaldalt paar Pöialpoissi, kes väga tavapäratult maapinnal (vee pinnal) ja muda sees toitu otsisid. Tavaliselt on need linnud minu jaoks pea alati kõrgustesse jäänud, puulatvades on teinekord kuulda vaid piuksumist. Seekord oli taas jama, linnud olid liiga madalal, et neist mõnusa võttenurgaga pilti saada :). Oh seda häda :). Kuid mõned klõpsud sai tehtud, mis olidki omapärased, risuses keskkonnas :). Nädala jooksul näitan mõnda pilti sellest kohtumisest veel.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2500, ava f/6,3, säriaeg 1/250″, kaldal kükitades, jalad vees
Üksik uitaja tuli kaldal lamavat linnuhuvilist lähemalt uurima, sättides end põnevale taustale.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″, Juuli 2014
Vaatasin huvi pärast vanemaid pilte, ning silma jäi täpselt aasta tagasi ehk 5. aprillil Stroomi rannas tehtud kaader. Käisime koera ja vanema pojaga rannikul kolamas, lootes leida miskit põnevat. Kahjuks osutus rand üsna tühjaks ning meie ümber tiirutasid vaid varesed. Mingi hetk hakkasid varesed mu koera hirmutama, nagu see oleks nende rand ning meie võõrad nende territooriumil :). Kohati lendasid ikka väga lähedale, seda ka siit pildilt näha :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO640, ava f/6,3, säriaeg 1/1250″
Just nagu salajased söödikud, kes peale rändelt saabumist kahe suupoolega võõrast kraami sisse ajavad :). Hetkel leidub Laululuiki meie põldudel palju, koguvad jõudu, et pesitsuspaikadesse edasi liikuda. Pilt tehtud täna lõuna ajal.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1250, ava f/6,3, säriaeg 1/640″
Kahjuks on selleks korraks taas Vesipapi külastusaeg möödas ning linnud tagasi jahedamatesse paikadesse läinud või siis veel minemas. Mõned isendid jäävad meile ka pesitsema, kuid see on pigem harv nähtus. Tänane pilt pärineb veel 2014 detsembrist.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2000, ava f/6,3, säriaeg 1/60″, maas lamades
Kui eilses postituses oli juttu Jõgivästrikust, siis otsustasin täna lisada pildi tems sugulasest Linavästrikust. Eelmisel aastal jõudsid Linavästrikud rändelt tagasi Aprilli lõpu poole, sel aastal on ränna aga olnud varajane, juba nädalapäevad tagasi on neid meie maal nähtud. Pilt pärineb 2014 Aprilli lõpust.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/640″
Tänane postitus on pigem informatiivne ning kauni pildiga kahjuks kostitada ei saa :). Siiski on nähtu üsna eriline, eriti mulle, lindude pildistajale :). Ida-Virumaal sai kohatud esimest korda harva nähtavat Jõgivästrikut. Pealtnäha, nagu Linavästrik ning välimus, nagu Hänilasel :). Siiski väikeste erinevustega sulestikus. Ka käitumise poolest tundus olevat Linavästriku moodi. Oli üsna pelglik, umbes 30m kauguselt sain kuidagimoodi pildile :). Eestis pigem harva nähtav eksikülaline aprillist oktoobrini. Siiski üllatav kohtumine ning taaskord Ida-Virumaal. Seega taas üks liigitäiendus pildi näol mu andmebaasis juures.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Käesoleva nädala alguseks saan näidata värskemat kraami. Ehk nädalavahetusel juhtusin kokku umbes 10 Siidisabaga. Varasemalt olen neid linde vaid kaugelt näinud ja seetõttu ka korralikud pildid neist siiani saamata jäänud. Nad istusid kraavi kohal puude okstel ning ootasid vaiksemat hetke, et saaks kraavivette sulistama minna. Sellest sulistamisest sain ka mõned kaadrid, kuid liiga kõrge võttenurgaga ja ei midagi sellist, mida näidata kannataks :). Igal juhul on tegu kaunite lindudega, tukk püsti ja väga elegantse välimusega :). Seekord kuulsin ka nende laulu ja mõstsin, miks neid ka Viristajateks kutsutakse.
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säriaeg 1/1250″
Täna näitamiseks pilt veerbuari kuust. Uudishimulik rasvatihane.
Tehniline: ISO6400, ava f/5,6, säriaeg 1/250″, hämaras metsas
Viimases loojanguvalguses lendavad Kühmnokk-luiged. Märts 2015.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1600, f/8, säriaeg 1/500″
Just selline võiks olla suure kaarena moodustunud Virmaliste üldnimetaja :). Sellist vaatepilti võis näha 17. märtsi hilisõhtul kell 21.52. Hilisemal töötlusel oli parajasti jamamist, programmil oli keeruline seda virmaliste-puzzlet kokku laduda. Selline tuli siis kõige edulisem tulemus :). Käesoleva pildiga võtame kokku ka virmaliste nädala ning edaspidistes postitustes püüan taas näidata rohkem elusloodust lindude näol :).
Klikka pildile,et näha suuremalt:
Tehniline: 24mm, ISO2000, f/2,8, säriaeg 6 sek, kokku 8 vertikaalset pilti. Suurupi
Virmaliste piltide eelviimane postitus. Ligi nädala jagu on saanud seda ilu interneti avaruses jälgida. Põnev on ka teadmine, et lisaks meile sai antud vaatemängu vaadelda ka euroopas, kuni Prantsusmaani välja. See oli erakordne mäng üle terve maailma, mis jääb meenutama meid seni, kuni samalaadne või võimsam pauk Päikeselt Maa suunas liikuma hakkab. Väidetavalt ei juhtu seda enam niipea, kuna Päikese suurem aktiivsus on hetkel taas (meie jaoks) lõppenud. Kuid peagi on käes aeg, kui oleme rõõmsad ka selle üle, kui horisondi kohal väikse rohelise kaarekese pildile püüame :).
Tehniline: 24mm, ISO2000, ava f/2,8, säriaeg 6 sek, kell 21.56 Suurupis.
Kui tavaliselt paistavad Virmalised piltidel peamiselt rohelist värvi, siis 17. märtsi öösel võis taevas näha peale rohlise ka lillat, punast, kollast ja sinakat värvi. Seda küll erinevatel ajaetappidel. Lühiajaliselt võisid virmalised mõnes kohas olla isegi väga tugevalt nähtavad, tekitades merre peegeldusi. Kuid enamasti oli näha sarnase tugevusega virvendavaid värve, mis väga kiiresti vaheldusid. Nüüd mõistsin ka seda, miks neid Virmalisteks kutsutakse :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 24mm, ISO2000, ava f/2,8, säriaeg 5 sek, Kell 22.07 Suurupis.
Oma virmaliste nädala jätkupildiks näitan täna neid emotsioonidest pulbitsevaid vendasid, kes koos vaatemängu nautisid. Mu vend Oliver oli mulle kohati nagu assistendi eest, kes mind kohvi ja muu heaga kostitas. Kuna Virmaliste mäng oli nii võimas, ning ei tahtnud väga järgi anda, oli keeruline kaamerast kasvõi korraks lahti lasta :). Pilti tegi asjaosalistest eelseadistatud kaamera :).
Tehniline: 24mm, ISO2000, ava f/2,8, säriaeg 6 sek, kell 21.58, Suurupis
Virmalised on nähtavad üldjuhul vaid päris ööpimeduses. Kuid seekord (17.03.2015) võis neid märagata juba ca 1h peale päikese loojumist. See andis võimaluse teha veelgi erakordsemaid pilte, mida isiklikult varem näinud polnudki, ehk virmalised koos loojangukumas. Täna näidataval pildil õnnestus üks selline hetk kinni püüda, just vahetult peale mere äärde jõudmist sai teha esimesed kaadrid sellest vapustavast õhtust / ööst. Järjekorras 4. kaader oligi selline :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 24mm, ISO2500, ava f/2,8, säriaeg 6 sek, kell 20.12 Suurupis
Tänasega kuulutan välja oma blogis virmaliste piltide nädala :). Ja on ka põhjust, sest neid sai palju tehtud. Olgugi, et neid fotosid on interneti avarustest tohutul hulgal läbi käinud, ei leidu ühtegi samasugust pilti. Kuna virmalised on oma värvidelt, vormilt, mustrilt ja tegevuselt nii varieeruvad ja muutuvad, ning ka tänapäeva fototarkvara võimaldab toorest faili (RAW) igat pidi töödelda, on igal fotograafil võimalus näidata neid pilte nii, nagu kas tema nägi või tahtis näha. Leidub kõiksugu värve, mõned moonutatud kujul erksateks keeratud, mõned tagasihoidlikumad. Ei hakka pikemalt sel teemal toetuma, püüan ise igast momendist luua suhteliselt sarnase kuvandi foto näol, millega mind loodus toitis, hoides Virmaliste piltidel kriitiliselt silma peal just värvide esitlemise osas. Vaatajale meeldivad värvilised pildid. Kuid laias plaanis tasub siiski meeles pidada fakti, et enamikke virmalisi me oma silmaga Eestis siiski ei näe ja kui on ka tugevamad mängud, on värvid nagunii raskelt määratletavad. Seega lõpuks on see kõik nagunii tänapäeva moodsate kaamerate pärusmaa meile need kaunid nähtused nähtavaks teha :).
Tänasel pildil otse pea kohal virvendavad virmalised, mis justkui pähe sajaksid :). Sellist asja ei osanud isegi loota….
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 24mm, ISO2500, ava f/2,8, säriaeg 8 sek, kell 20.21
Eile (17.03.2015), peale päikeseloojangut, juhtus midagi enneolematut. Kes vähegi oma silmad taeva poole pööras, võis seda ime oma silmaga näha.Olles teadlik ning jälginud “päikesetuulte” ennustusi juba terve eilse päeva vältel, oli õhtuks teadmine, et ilma meid sellest tugevast magneetilisest tormist ei jäeta. Kella 20.00-00.00 sain kokku ~600 kaadrit, paljud neist panoraamidena vormistatud, kuna vaade oli üle taevalaotuse kaetud virmalistega. Värvid olid nähtavad umbes 180* ulatuses horisondil ning vertikaalis pea kohale välja, kohati võis kaamera ka lõuna poole keerata, sai ka siis pilte :).Oli tunne, nagu virmalised sajaksid vihmana kaela. Seda poleks ilmselt ükski Eesti virmalistekütt isegi oma kaunimates unenägudes osanud näha, et meile Põhja-Norra koju tuuakse :). Isegi koju jõudes tegin viimased pildid peale 1.00 öösel, kus keset tänavavalgustusest reostatud taevast võis kerge vaevaga virmaliste mängu näha. Selge on see, et seda ööd mäletatake pikalt, minul on see kindlasti konkurentsitult võimsaim kogemus ajast, mil kaamerat käsitlenud olen. Tegin öösel kiiruga ühe pildi valmis, et värskeid kogemusi jagada. Paljud pärlid ootavad veel lähiajal tegemist :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pildi andmed: 24mm, ISO2000, ava f/2,8, säriaeg 5 sek, kell 22.01, Suurupi rannas
Täna näitamiseks taas kaader eelmisest suvest. Lamasin roostiku vahel ja ootasin kahlajaid. Ometigi jäid nad tulemata, kuid uudistama tulid hoopis Kõrkja-roolinnud, kes tavaliselt kõrkjates / põõsastes elutsedes mulle väga kaamreasilma ette polnud sattunud. Sel korral aga lendasid osad linnud nina ette merekividele uudistama.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/400″, varahommik, Juuli 2014
Täna öösel sai korra sõidetud virmalisi otsima. Kõige magusam moment sai muidugi maha magatud, kuid midagi vähemasti sai peale. Eestis korralikke virmalisi näha on võrdlemisi haruldane nähtus, kuid sellisi väiksemat sorti mänge on võimalik pisut tihedamalt jäädvustada.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: 27mm, ISO2500, ava f/2,8,säriaeg 15″, Suurupi rand, kell 00.23
Väljas valitseb juba suur kevad, kuid mina näitan ikka pilte, mis tehtud “talvel”. Just, jutumärkides, kuna talve ju tegelikult peaaegu nagu polnudki. Loodame, et see asjaolu meie suve ära ei riku.
Tehniline: ISO5000, ava f/10, säriaeg 1/160″, Veebruar 2015
Peenemast oksast on mõnusam kinni haarata :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO5000, ava f/7,1, säriaeg 1/320″, käest, Veebruar 2015
Just sellisena võiks välja näha Tutt-tihase passipilt…kui selline asi eksisteeriks :D.
Tehniline: ISO4000, f/6,3, 1/250″, hämaras metsas, Veebr. 2015
Meenutades 2014a Juuli kuud…
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO400, ava f/7,1, säriaeg 1/640″, maas lamades
Kevad tuleb mühinal, ka esimesi Kiivitajaid on Saaremaal juba nähtud. Seega pole kaugel see aeg, kui põllud taas tutiga linnukesi täis on :). Tänane pilt pärineb 2014 aasta Mai kuust, kus päikesetõusu ajaks sattusin Kiivitajate põllule :).
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säriaeg 1/320″, põllul lamades
Lisan ka täna vaatamiseks ühe kaadri viimasest kohtumisest Sabatihastega. Seekord on saba rohkem näha :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO5000, ava f/7,1, säriaeg 1/250″ käest, pimedas metsas
Ikka ja jälle risuvad sel talvel mu teed Hallõgijaga. Kuna tegu ikkagi ääretult ettevaatliku linnuga, siis pole mul jätkuvalt mingit lähikaadrit näitamiseks pakkuda. Tean küll enam-vähem seda piirkonda, kus teda leid võib, samas pole jälle nii palju aega, et tema elutegevust lähemalt jälgida. Eks ka Hallõgijal on passimiseks oma lemmikoksad, kus teda tegelikult ju oodata võiks. Täna näitamiseks pilt, mis taas möödaminnes, ehk juhuslikult tehtud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO640, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″, Veebruar 2015
Nagu mõned postitused tagasi sai mainutud, kohtasin ühel nädalavahetusel pea kõiki võimalikke tihaseliike, keda Eestis üldse kohata võib :). See oli väga meeliülendav, sest lisaks vähe nähtavale Tutt-tihasele oli tihaste segapuntras ka üks Musttihane. Algselt arvasin, et tegu on mõne nö värviveaga sinitihasega, vähemasti suuruselt oli ta küll sinitihasega sarnane. Siiski tundus ta pisut omamoodi ning kui lind korra ka kuklaga minu poole oli, tuli nähtavale ka musttihasele iseloomulik valge triip pea tagaosas. Parim pilt sellest kohtumisest tuli välja järgmine.

Tehniline: ISO4000, ava f/7,1, säriaeg 1/160″, käest, pimedas metsas
Tänane ilm lubab taas loota kevadele :). Ööd on veel külmad, kuid päevad juba peamiselt pluss-kraadidega ning päikselised. See on mulle kui linnuhuvilisele väga vastuvõetav tõdemus. Juba on täheldatud esimeste rändelindude tagasijõudmist, soojade ilmade jätkudes ränne ilmselt vaid suureneb. Pole kaugel enam aeg, kui end kuskile mererannale siruli visata saab :). Seda kahjuks mitte päevitamise eesmärgil, vaid lindude jäädvustamise eesmärgil :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1250, ava f/6,3, säriaeg 1/500″, rannakividel lamades
Puukoristaja on üks Eesti lindudest, kelle sulestikust Eesti lipu värve leida võib. Elagu Eesti Vabariik!
Tehniline: ISO3200, ava f/6,3, säriaeg 1/160″, käest.
Hallhaigru viimased vingerdused õhus enne maandumist.
Kes Hallhaigrute tegemistega tuttav pole, siis on paslik pisut nüanssidesse laskuda :). Nende suurte lindude maandumisprotsess on päris põnev. Kui juba kaugelt võid suursugust lindu ühtlaselt liuglemas näha, siis pead olema valmis ka tema äkiliseks maandumiseks. Kui leitakse üles hea paik või üksik kivi, siis tõmbab lind justkui järsult piduri peale ning laskub sik-sakitades suurel kiirusel sirgoones maa suunas. See manööver tuleb tavaliselt üsna üllatusena :). Ise nii suur ja kohmakas lind, kuid tänu suurtele tiibadele on ta võimeline ka imetrikke õhus tegema. Üks sarnane huvitav liigutus on nähtaval näiteks siin pildil.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO800, ava f/6,3, säriaeg 1/1600″, õhtuvalguses, Juuli 2014
Vahelduseks ka üks lihtsamat sorti pilt :). Tegu oli päris uudishimuliku rongaga, kes ümber minu lausa 2 tiiru tegi, enne kui lahkus.
Tehniline: ISO2000, ava f/8, säriaeg 1/2000″
Tänasel Valentinipäeval ongi kõige paslikum aeg oma sõpradele ning ka vähem sõpradele meelde tuletada, et olgem teineteise suhtes ikka rohkem mõistvamad ja tolerantsemad. Isekus ning egoism purustab ka parima sõpruse…
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO5000, ava f/6,3, säriaeg 1/250″, käest, hämaras metsas
Kuna vahepealsed ilmad viitasid varajasele kevadele, hakkasid mõtted juba sinna suunda liikuma :). Linnuhuvilistele hakkab kevadine hooaeg tavaliselt märtsis-aprillis peale, kui erinevad liigid meie rannikule (ja muidugi ka mujale piirkondadesse) rändelt tagasi jõuavad. Loodetavasti ei lükku sel talvel ära jäänud suuremad külmad ajad kevadesse edasi ja oodatud lindude migratsioon saabub ikka õigeaegselt :). Tänasel pildil toimetab Heletilder, kes kahlajale kohaselt madalas vees ringi tatsab ning põhjast head ja paremat söögipoolist otsib. Mai 2014
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO200, ava f/6,3, säriaeg 1/1000″, kaldal lamades
Natuke enne rannakividele maandumist. Juuli 2014
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO1000, ava f/6,3, säriaeg 1/2500″
Üks huvitav kaader, mille 2014.a detsembri lõpus jäädvustasin. Jälgisin Vesipappi, kes parasjagu toidu otsimisega seotud oli. Ühel hetkel hüppas ta aga joastiku alla ning hakkas end kasima, sulistas seal minuti ja läks tagasi vahiposti. Just sellest kasimise hetkest tänane pilt ka pärineb…nagu oleks lind dušši all :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO2000, ava f/6,3, säriaeg 1/30″, jõe kaldal lamades, hämar valgus
Möödunud nädalavahetus oli viimase poolaasta üks produktiivsemaid. Veel enam selles mõttes, et talvine looduses käimine linnu-fotograafina on tavaliselt üsna tühi tegevus ja loodus väga liigivaene. Käisin nii laupäeval kui ka pühapäeval samas kohas, samas metsas ning kokku ajaliselt vast 3h. Ma ei mäleta, et oleks nii palju linnuliike talvisel ajal nii väikse aja jooksul üldse kunagi näinud :). Ära sai nähtud pea kõik tihaseliigid (v.a. Kukkurtihane, Lasuurtihane, Taigatihane…viimased 2 neist üliharuldased eksikülalised), lisaks veel puukoristaja, porr, suur-kirjurähnid, siisikesed, musträstad, kanakull ja raudkull. Enamik neist said ka pildile jäädvustatud. Kui laupäeval oli suureks üllatajaks Musttihane, siis eilse pärastlõuna peamised üllatajad olid Sabatihased, keda ma kunagi seal metsas näinud polnud. Liiguti ringi koos teiste tihastega. Kokku nägin 6 lindu, kellest sai ka päris mitmeid pilte tehtud. Üks neist täna ka näitamiseks.
PS: Olgu lõpetuseks veel mainitud, et need vähesed korrad, kui loodusesse sel talvisel preioodil jõudnud olen, olen pea alati näinud või kuulnud sabatihaseid. Tundub, et neid on sel aastal rohkem näha, kui varasemalt.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO5000, ava f/6,3, säriaeg 1/400″, käest, pilves ilm