Väiketiir lennus
Ikka ja jälle leian oma vanade piltide hulgast uusi liike, keda oma linnutabelisse kanda :). Tänaseks üllatajaks on väiketiir, keda meie maal väga palju näha polegi. Sugulasi- teisi tiirlaseid võib näha rannikualadel hulgim, kuid väiketiiru eristabki teistest tiirudest peamiselt väiksese kasvu järgi. Targemad linnuteadlased väidavad väiketiire Eestis pesitsevat ca 300-500 paari ringis, mis teeb nendega kohtumise haruldasemaks. Näinud olen neid paaril korral mere-äärsetel aladel, jäädvustatud pildile vaid ühel korral. Seda ka täna näitan:
Puukoristaja
Poseerib kenal kuldsel taustal :).
Aul Lainetes
Noor aul hullab kristallsetes lainetes.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Jää kujundid
Jää erinevad vormid pakuvad alati palju pildimaterjali, kui vähegi silma selle peale on. Ka täna näitan üht pilti, kus jää peategelaseks. Tegelikult on see tavaline ära külmunud veeloik :).
Lihtne pilt
Hea pildi valem on tavaliselt mõni põnev linnu-looma poolt loodud situatsioon, meeldiv valgus ja ühtlane ning koloriitne taust. Samas ei ole see reegel, vahest piisab ka vähemast. Lihtsuses peitub võlu.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Rahulikes vetes
Talvisel ajal kipub luikedest tavalisest rohkem pilte tulema. Veebruari keskel juhtusin olema omal ringkäigul väga vaikse ilmaga, mida saatis veel kerge uduvine. Siis õnnestus ka üht noort luike pildistada, kes oma igapäeva asjadega tegeles. Luike jäi ümbritsema ühte sulav keskkond ning rahulik meeleolu.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pikk-kael luik
Luiki on põnev jälgida siis, kui toimub enese kasimine. Siis on lootust, et saad pildile mõne ägeda tiivalehvituse või sirutuse. Seekord sain jäädvustatud kena kaela sirutuse :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hangelinnud
Tänasel pildil nähtavaid hangelindusid sai pildistada 2012a aprilli lõpul. Sel ajal peaks nad olema meil läbirändel. Tegelikult on aprilli lõpp lindude pildistajatele selline põnev aeg, kuna päris paljud liigid on taas Eestisse rändelt saabumas. Ootan ka ise huviga seda aega, siis on need talvised vaiksemad ajad möödas :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Abimees: Photoshop
Tihti ei tea fotondusega mitte kokku puutuvad inimesesed seda, et korraliku digofoto tegemisel on väga suur osakaal ka pildi järeltöötlusel kodus arvuti taga. Päris nii kahjuks pole, et kõik pildid just sellisel kujul mälukaardile talletatakse, mida sa ka hiljem laiemale üldsusele eksponeerid. Tegelikult võtab järeltöötlus ikka palju rohkem aega, kui piltide tegemine :). Loomulikult on selleks mitmeid erinevaid programme olemas, kes mida kasutab on juba igaühe oma harjumuste ja võimaluste asi.
Omast kogemusest võin öelda, et kuna pildistan elusloodust, siis pidevalt muutuvates tingimustes tehtud kaadrid pole ilmselt kunagi töötlemata jäänud. Kasvõi elementaarse valguse, kontrastide või saturatsiooni lisaminegi nõuab juba pisemat töötlust. Kuna teatud hetked võivad juhtuda üsna ootamatult ja kiirelt, ei pruugi algkaader olla üleüldse kasutatav (horisont kõver, pilt alasäritatud-pime jne). Kuid tänu töötlemisprogrammide võimekusele ja tänapäeva kaamerate suurtele sensoritele, on võimalik pilte sirgeks sättida ja vajadusel ka soovitud moel kärpida. Et mu jutt ei jääks pelgalt jutuks, näitangi eelneva öeldu tõestuseks 2 pilti, millest esimene siis täiesti töötlemata kujul, mis kaamerast välja tuli, teine siis juba läbinud Photoshopi töötluse.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ja siin siis töödeldud kujul, kus keeratud sirgeks horisont, kärbitud kaadrit nii palju, et kivid sisse ei jääks ning korrigeeritud säritust pildi heledamaks saamise eesmärgil.
Rasvatihase õpikupilt
Vahest peab ka õpikupilte tegema :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hänilane rannas
Mõtted juba suves.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Naljakad hetked
Juba mitu aastat linde pildistades, näed vahel ka pisut naljakamaid hetki. Ühel suvehommikul nägin endast mööda lendamas hall-haigrut, kes naljakal kombel nokk lahti ringi lendas. Ei tulnud sealt mingisugust häälitsust, lihtsalt lendas nokk irvakil :). Olen täheldanud, et näiteks palavatel suvepäevadel on varestel kombeks nokk lahti lõõtsutada, nagu koead :P. Võibolla oli ka sellel hagrul sama seis. Minule pakkus see moment igal juhul nalja küll :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tuttvardid merel
Märtsi alguses võis mere ääres kohata tuhandeid tuttvarte. Leidus neid praktiliselt igas jäävabas kohas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Julge poiss
Tavaliselt on pasknääred üsna arad linnud. Talvisel ajal muutuvad nad söögikohtade läheduses siiski üsna julgeks. Sama ka selle pasknääriga, kes sai 2012a lõpul Jõhvi pargis pildile püütud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Talvike liival
Tavaliselt kohtab talvikesi rohkem talvisel ajal, kuid võib näha ka suvel…ka kuumal rannaliival :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Jääkoskel lennus
Püüan igal vabal nädalavahetusel korra kodust fotokaga ja koeraga välja hiilida. Peamiselt sätin end mere äärsetele aladele liikuma. Kui muus looduses on hetkel suht vaikus, siis mere ääres, seal kus vähegi vaba vett on, on linde omajagu. Ehk eelmisel nädalavahetusel saingi peamiselt pildile tutt-varte, sõtkaid ja ka jääskosklaid. Just sellest viimasest täna ka pilti näitan. Neid linde on meie vetes pesitsemas 1500-2000 paari, talvitumas aga mitu korda enam linde.
Klikka pildile et näha suuremalt:
Punkar
Lisan oma lemmiktihasest Tutt-tihasest ühe pildi. Kahjuks olengi neid sel talvel vaid mõnel korral näinud. Õnneks on neist kordadest pildimaterjali küllaga :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hommikune haigur
Vahelduseks lisaksin midagi suvist, midagi kena rohelist ja sooja :). Täna võib küll juba öelda, et kevad võiks kiiremini tulla, kuna talv on end juba piisavalt ammendanud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Uudishimu
Rähnid toimetavad enamik ajast kõrgel puude otsas. Head pilti sealt tavaliselt ei saa, kuna alt üles võttnurk manab pildile tavaliselt ebavajaliku :). Vahel suunduvad rähnid ka allapoole liikvele. Pea alati hakkavad nad mängima sellist piilumise mängu, küll ühel küll teisel pool puud. Kõik ikka selleks, et teha võimalikult täpselt kindlaks, kes teda seal jälgib. Minu teada on kõikidel rähnidel see komme :). See moment võtab alati suu naerule, kuna on ju üsna naljakas käitumine :P.
Uhke musträstas
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tihasekull
Tihasekull on antud linnu rahvapärane nimetus, ametlik nimi Hallõgija. Minu silmis on tegu üsna harva nähtavate lindudega. Nende sugulasi Punaselg-õgijaid on näha palju rohkem, on nad ka välimuselt sarnased, kuid hallõgijad on tunduvalt suuremad oma kasvult. Millest selline huvitav vanarahva pärane nimi tuleneb, on ilmselt seetõttu, et nad ka konkretselt värvulisi püüavad. Nende põhitoiduks jäävad siiski pigem närilised. Neil on huvitav komme oma toitu ka koguda ja hoiustada- täpsemalt torgates neid puuokstesse. Ehk kui kuskilt puu okstelt leida näiteks pooliku hiire tükke, on see ilmselt hallõgija töö. Kuigi enamik Eestis pesitsevaid linde rändab talveks lõunasse, olen mina neid peamiselt vaid talvel näinudki :). Igal juhul on neid linde alati tore kohata, kuna Eestis pesitseb neid vaid 300-600 paari. Ehk üsna harv võimalus neid näha.
Mütsidega kivid
Nii kaua, kui seda talve veel on, siis sobib näidata mereäärseid pilte. Erinevate ilmastiku tingimuste tõttu on kividele peale tekkinud kihvtid mütsid. Omaette vaatamisväärsus :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Rae Valla fotokonkursi võidutööd
Eelmise nädala lõpul sain meeldiva uudise, et Rae Valla korraldatud iga-aastasel fotokonkursil on mul kahes kategoorias läinud hästi. Žurii oli hinnanud mu pildid Looduse kategoorias ja Vaba teema kategoorias 1. koha väärilisteks :). Samas leidis eraldi äramärkimist kolmaski pilt. Kõiki fotokonkursil auhinnatud ja äramärgitud töid on võimalik näha Rae Vallamajas väikesel näitusel, hiljem ilmselt ka Rae Valla kodulehel. Eile sai telefoniga sealt näituselt teha ka mõned pildid, neid saab lähemalt näha siit:
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tantsivad varesed
Mullu sügisel vaatasin pikka aega, kuidas varesed omavahel “tantsivad”. Tegelikult jagelesid nad õunte ja muu söödava pärast ühe põllu äärel. Tavaliselt ei peatu väga pikalt vareste pildistamiseks, kuid seekord oli päris huvitav neid vaadata :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Lebotav orav
Sattusin 2010a mai lõpul peale ühele naljakale vaatepildile :). Orav oli puudevaheliseks turvalisemaks sillaks valinud elektrijuhtmed. Poole tee peal jäi aga seisma ja päris naljakas poosis lebotama. Just nagu poseeris mulle spetsiaalselt.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Piilukas
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Salutihane
Salutihaseid on alati tore kohata. Parkides on nad nii julged, et ronivad vahel ka objektiivi varjukisse, lootes sellest “anumast” süüa leida :). Ehk tegelikult saab parkides nende peal kenasti kätt harjutada. Ka selliseid modelle on hobifotograafile tarvis :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Leevike õrrel
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tõmmuvaeras lennus
Tänane pilt tehtud 2012a südasuvel. Oma tavapärases paigas ringi luusides nägin kauguses lendavat 2 kahtlaselt musta tegelast. Püüdsin nad kaameraga kinni ja hiljem kodus vaatasin, et polegi selliseid linde enne kuskil näinud. Pikalt uurides ja abi paludes targemate käest, sai tuvastatud, et tegu Tõmmuvaeraga. Kuuluvad nad partlaste sugukonda. Välimuselt nagu pildiltki näha, peamiselt musta sulestikuga, kuid nii tiibadel, kui ka silma ümbruses esineb valget värvust. Teadaolevalt on Eestis pesitsejaid 500-900 linnu ringis. Pean antud linnu pildile saamist enda jaoks suureks asjaks ning loodan nendega ka edaspidi kohtuda :). Antud pilt on suur väljalõige originaalkaadrist, et teda natuke lähemalt näha saaks :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Söögiplatsi konkurents
Lisaks tavapärastele söögiplatsi külastajatele- rasvatihastele võib vahel näha ka põnevamaid tegelasi. 2012a aprilli alguses võis näha Kohtla-Järve metsade vahel korraga askeldamas leevikesi ja siisikesi. Tore võrdluspilt, kus näha eri liikide kasvuvahet. Rasvatihane peaks oma suuruselt nende 2 vahele mahtuma :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Talve tipphetk
Kui internetist võib lõpmatuseni vaadata ilusat lapimaa loodust, kus paks lumi on muutnud nii suuremad kui ka väiksemad puud kujudeks, siis ega Eestiski väga palju see pilt ei erine. Selline vaatepilt, mis ka mu tänaselt pildilt vastu vaatab, on mu meelest meie talve tipphetk. Kõik on ühtlase lumevaiba all ning silmale kena vaadata. Kuna paks lumi katab looduses praktiliselt kõik värvid, siis toimib selline foto ka must-valgena täitsa kenasti :). Pilt tehtud veebruari alguses Pääsküla rabas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sõprade kogunemine
Tundub, et sel aastal meri tervenisti enam jäässe ei lähegi. Ilmad on olnud soojemapoolsed ning kõva pakane ja suured miinuskraadid pole kestnud väga kaua. Iseenesest on see tore uudis kõikidele veelindudele, kes talve meil veedavad. Luikedel on seeläbi ka lihtsam sel talvel, saavad kenasti toitu kätte madalast veest. Ega praegu mere ääres rohkemat näegi, kui luikesid, sõtkaid ja jääkosklaid. Tänane pilt momendist, kus näha, kuidas eri liigid koos toimetavad ning väga sõbralikult üksteisesse suhtuvad :). Pildil siis luiged emase sõtkaga.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Rohelus rabas
Nädalapäevad tagasi sai käidud Pääsküla rabas. Raba oli mattunud ühtlase värske lumevaiba alla. Kuid osades kohtades võis näha ka rohelust…seda küll pigem liikuva vee ääres. Kuid näha killuke värve keset talve, oli tore vaatepilt :). Pildilt ei jäänud loomulikult välja ka kõige tähtsam tegelane…fotokoer Patrick 😀
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Jätkuv jääaeg
Jää moodustusi võib mere äärest palju leida. Õnneks jätkuvalt jahe ilm ei lase sel ilul veel kaduda.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ohakalinnud lumesajus
Eelmisel nädalavahetusel sattusin päris mitme ohakalinnu salga tegemistele peale. Esimene grupp oli väiksem, selline kuni 20 lindu, kuid teine oli juba korralik, vast mingi 100 peane seltskond. Igal juhul otsisid nad süüa ohakate ja takjate õite pealt, need vähesed, mis lumest välja paistsid. Minu jaoks oli see uudne vaatepilt, kuna pole neid kunagi varem talviti kohanud. SIiski ei ole väga haruldane, et nad meile talvituma jäävad. Olenevalt aastast jääb talvituma 10-40 000 lindu. Suvel on neid ca 2x rohkem.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Jää vormid
Selliste piltide juures peab usaldama kujutlusvõimet. Kõik inimesed ei pruugi näha samu asju ja nüansse. Igal juhul on looduses eri vorme palju, ole mees ja leia üles ning talleta pildimasinasse :).
Räsitud Pääsküla raba
Sai 9. veebruar külastatud Tallinna külje all asuvat Pääsküla raba. Teatavasti toimus 2002. aastal seal suur põleng, mis rikkus pea 80 hektarit rabamaastikku. Ohustatud olid ka osad Nõmme piirkonna elumajad. Kuid rabades ja soodes on elutegevus aeglane ja seetõttu pole seal ka väga palju selle 11a jooksul muutunud. Siiski on väikest puude juurdekasvu näha. Tänane pilt tehtud vaatetornist, kus paistavad veel vanad põlenud ja kuivanud puude riismed.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
“Verine” rand
Veel üks pilt rannalt, kus adru ja vetikad on värvinud valget rannariba pisut kirkamaks.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Suur ees, väiksed järgi
Jaanuari lõpus mere ääres jalutades hakkas silma ka üks merikotkas, keda saatsid alati päris mitmed varesed. Ma ei ole tänaseni veel pihta saanud sellele, miks varesed ja rongad kullilisi ja kotkaid kiusavad ja taga ajavad…
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Jääkivi
Ehk jäädvustusi mere rannalt.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kevad ukse ees?
Tavaliselt hakkavad pajuurbad esimesena kevade lähenemist näitama. Käisin 26.01.13 mereäärsetel aladel seiramas ja säärast vaatepilti võis näha praktiliselt igal pajupõõsal :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Täpne ajastus
Kui vahest vajutada päästikule õigeaegselt, võib saada päris huvitava või isegi naljaka foto. Aasta alguses sai ka üks säärene pilt tehtud rohukosklast, kus taustaks jäi üks tanker merel :). Pole just hiilgav kooslus, kuid nii meil looduses kipub olema, et aina enam inimtegevust satub ka looduspilti. Sarnaseid õigel ajal tehtud fotosid saab vaadata ka siit:
Link 1, Link 2, Link 3
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Suvised pinisejad
Hing ihkab juba rohkemat valgust ja soojust. Tahest tahtmata käivad sellega kaasas ka tüütud sääsed. Kuid säärese pildi nägemine hetkelises talves tekitab sellegipoolest pigem positiivseid tundeid :).
Sõber linavästrik
Oma fotoretkedel looduses kohtun pea igal korral linavästrikega. Isegi, kui vedelen rannal ja ootan teisi linde kes mulle objektiivi ette võiks jalutada, on tihtipeale linavästrik ainus, kes mind uudistama tuleb :). Just samamoodi ka tänaselt pildilt nähtav linavästrik mind natuke eemalt jälgis.. Õnneks tulid lõpuks ka oodatud modellid lagedale :).
Klikka pildile, et näha kvaliteetsemalt:
Halb ajastus
2011 sügisel, ühel tormisel päeval, püüdsin lähedale hiilida kormoranidele. Vaatlesin neid terve hommik ja selle aja jooksul sai tehtud nii mõnigi klõps nendest lindudest. Üheks vingemaks peangi vast tänast pilti, kus tabasin kormorani maandumas vette täpselt ühe murduva laine ette :). Enda hinnangul võis olla laine selline 1m kõrgune. Päris otse ta selle murdlainega pähe ei saanud, jõudis enne ära murduda. Kuid imestasin seda, millise mängleva kergusega ta sellest vahuhunnikust üle sai…merelindude värk :). Eks ollakse igasuguse tormiga harjunud.
Klikka pildile, et näha seda hetke suuremalt:
Blood on the dancefloor
Sai eelmisel nädalavahetusel pisut mere ääres ringi käidud. Mere kallastel oli kohati näha huvitavat vaatepilti, kus jää sees oleks nagu verelaigud olnud. Tegelikult on selles süüdi vetikad ja adru, mis jäässe osaliselt punakad jäljed jätavad.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kuival
Leidsin kord Prangli saarel käies rannalt ühe kuivanud kala :D. Oli teine nii kaua kuivanud, et juba roostegi läinud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Vesipapp toiduotsingul
Vesipapp piilub, mis vee all toimub :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Küll alles sikutab
Leidsin vanade piltide hulgast ühe laheda hetke, kus juhtusin peale karmiinleevikese emaslinnu toitumisele. Mere ääres kasvasid viljapead, mida ta siis usinasti seal sikutas :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
roxifotoblog.com 