Tegu metsiku isendiga, mitte linnavurlega :).
Klikka pildile,et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm, f4, 1/200″, ISO800
Kormoranid lennus. Pilt tehtud 20min enne päikesetõusu, septembri lõpus.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm, f4, 1/100″, ISO2000
Või teisisõnu ka Sootihane. Talviste söögimajade tihe külaline.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kui ma loodusesse lähen, ei tee ma tavaliselt suuri plaane. Jätan palju juhuse hooleks…esiteks, et säiliks põnevuse hetk, teisalt et ei oleks suuri pettumusi, kui plaanid paika ei peaks pidama :D. Muidugi olen tuttavates paikades käies teadlik erinevatest liikidest, kes mu teele võivad sattuda. Eile sain siiski üllatuse osaliseks, mida oodata ei osanud. Märkasin kaugelt lähemale tulevat linnuparve. Kaugelt oli keeruline tuvastada, mis lindudega tegu. Kuid jäin paigale ja lasin asjadel areneda. Õnneks tulidki linnud minu suunas, jäi vaid oodata hetke, kui nad minuni jõuavad. Lähemale jõudes sain aru, et tegu Urvalindude salgaga, kellest mul eilseni tegelikult pilti polnudki :). Ja niimoodi sukeldusingi siis lindude tsentrisse, hinnanguliselt võis neid olla 100 kandis või rohkemgi. Pilti sain kaugemalt ja lähemalt. Linnud ei pidanud mind ohuks, kuna olin ennast reetmata kükitades neid oodanud. Õnneks maandus mõni isend ka “õigesse kohta”, kus viimased sügisvärvid meeldiva tausta moodustasid. Sellise 5-minutilise elamuse kokkuvõtteks võibki öelda ühe sõnaga: Jackpot. Ju loodus halastas mulle, kuna polnud väga ammu kodust välja saanud :D. Ei tea, kas peakski harvem väljas käima, oleks selliseid elamusi rohkem… :D. Üks õnnestunud pilt siis järgmine.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tore oli keerata kalendris lehekülg Novembri peale, ning näha sealt vastu vaatamas oma pilti :). Nimelt valis eelmisel aastal Eesti Energia oma kontori kalendritesse pilte, millest ka üks minu hallrästa pilt valitusks sai.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Aknatagune elu toidumajakeses on aktiviseerumas. Viimase 2 päevaga pandi nahka sama palju seemneid, kui eelmisel talvel kokku :). Olgugi, et väljas ilmad veel soojad, on nad siiski juba kogunenud inimasulatesse toiduotsingutele. Eks kõik harjuvad mugavusega, k.a. ka tihased :). Täna näidatud pilt on tehtud mitme aasta eest, sinitihasest.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tavaliselt on olnud kevadise lindude rände ajal rohkem näha Hallhanesid, ja sügisese rände ajal Valgepõsk- laglesid. Sel aastal olen ma miskipärast ainult hanesid kohanud. Tänane pilt tehtud eelmisel sügisel, kui laglesid põllud paksult täis olid ja mõnele üksikule isendile ka lähemale minna kannatas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tänane pilt on pisut naljakas oma kadreeringult ja ülesehituselt. Tegelikult eluliselt oluline ning mitte väga lõbus ühtede pildil olevate peategelaste jaoks. Tuuletallaja on teadagi röövlind, kes väiksemaid linde jahib ning pesasid rüüstab. Seepärast näeb tihti tuuletallaja lennu ajal palju “kaaslasi”, kes kambakesi teda pesade lähedusest eemale peletavad. Nagu ka antud pildilt näha, linavästrikutel see vähemasti sel korral õnnestus. Ehk see on ka tõenäoliselt põhjuseks, miks kullidel, viudel ja kotkastel alati nii palju jälitajaid on.
Klikka pildile, et nähasuuremalt:
Noored linnud hoiavad ikka rohkem kokku. Enda hinnangul on tegu Hall-Kärbsenäpi noorlindudega.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Mudase lombi põhja kammivad läbi Tumetildrid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tutt-tihane uudishimulikult uurimas, kes seal klõpsutab :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Targemad mehed on öelnud, et ole looduses 30min liikumatult ja vaikselt ühe koha peal ja loodus tuleb ise su juurde. Siiani on see väide vähemasti minu puhul paika pidanud. Vähemasti tol õhtul oli ääretult mõnus ja vaikne ilm, päike hakkas loojuma. Vedelesin mere ääres veepiiril kivide vahel ning püüdsin pildistada kivil tukkuvat Rohukosklat. Sain mõned pildid tehtud, kui lind lahkus. Jäin sinna siiski pikemaks vedelema ning kivide vahelt hakkas välja ujuma erinevaid linde :). Mõni kaugemal, mõni päris lähedal. Tänasel pildil kujutletud Rohukoskla emaslind ei pannud mind alguses tähelegi, mistõttu sai teha mõned kaunid kaadrid, kus viimased päikesekiired mõnusalt linnu peale ulatusid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Üksik leheke valgusvihus, mille vesijooksik endale peatuspaigaks valinud on.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nurmkanad on valitud teatavasti 2013 aasta linnuks. Ise olen nendega kohtunud vaid loetud kordadel. Nädalapäevad tagasi juhtusin õnneks taas üht pesakonda nägema, kus hinnanguliselt võis olla ca 15 isendit. Üks noorik õnnestus ka pildile püüda.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Mõni pilt toimib isegi siis, kui pildil olev peategelane on väga väikselt kaadris. Linavästrik udus.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Suursoo raba kõrgema vaatetorni otsas olles jäi silma üks väike linnuke, kes ühel raagus oksal siristas. Tundus olevat Hall-Kärbsenäpp, kuid 100% selles veendunud pole.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Noor linavästrik leidis muda seest midagi söödavat.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sel aastal on eriliselt palju olnud kohtumisi Tikutajatega, keda eelnevatel aastatel üldse pildimasinasse püüda pole õnnestunud. Ka möödunud nädalavahetusel nägin neid linde veel toimetamas. On nad ilmselt ühed hilisemad rändele asujad, teised kahlajad on juba läinud. Igal juhul veel üks pilt suve lõpust, kus Tikutajad koos teiste kahlajatega toitu otsisid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Oma eelmisest kohtumisest Hõbehaigruga, sain erinevaid kaadreid, millest järgmist ka täna naitaksin. Haigur otsustas tiibade sirutust mulle demonstreerida :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Rabas võib leida üsna fotogeenilisi taimi, sh ka Huulheina. Selle taime (pikalehine huulhein) tunneb ära punase värvuse järgi, mille küljes pisikesed piisakesed. See vedelik on kleepuv, mistõttu jäävad sinna kinni erinevad putukad, ka liblikad jne. Ühe sellise pildi suutsin Suursoo rabast teha, kus sipelgas oli antud taime ohvriks langenud. Selle röövelliku taime kohta võtsin ühe väljavõtte internetist:
Väikesed loomad, enamasti putukad, keda suhkrut sisaldav nõre ligi meelitab, jäävad seda puudutades sinna kinni, sest kleepuv lima ei võimalda neil edasi liikuda. Nad kas surevad kurnatusse või lämbuvad püdela nõre kätte, mis nõrgub õhusoontesse ja need ummistab. Samal ajal eritab taim ensüüme (näiteks esteraas, peroksidaas, fosfataas ja proteaas), mis saaklooma aeglaselt lagundavad ja temas sisalduvaid toitaineid vabastavad. Istuvad näärmed resorbeerivad need toitained ning kasutavad neid taime kasvamiseks.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Vahest saab teha looduses kunstilisi ülesvõtteid, mis justkui fotona ei kvalifitseeruks…pigem mingi kunstilise maalina. Ka tänane pilt võiks kuuluda sinna kunsti valdkonda. Tegelikult pärineb pilt rabast, kus olen pildistanud veele tekkinud männimetsa hägust peegeldust.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Seente hooaeg on täies jõus. Samamoodi vohavad ka mittesöödavad ja ka mürgised seened. Just need viimased on tavaliselt kõige fotogeenilisemad :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Taaskord üks “turistiklõps” Teletornist, seekord teisele poole Iru Elektrijaama suunas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tikutaja on väga ettevaatlik lind. Ta ilmub vaikuses eikuskilt, tavaliselt lendab kuskile varjulisemasse kohta, kus veendub, et kõik ümbruskonnas turvaline oleks. Kui midagi kahtlast ei märka, asutakse tegudele. Sel suvel on saanud nende lindudega palju kohtuda, on ka olnud olukordi, kus leban liival end varjamata ja tikutaja minust vaid paari meetri kaugusele maanudub. Kahjuks ei ole sellistes olukordades muud teha, kui liikumatult püsida ning selle kauni linnu ilu nautida :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Suvel õnnestus kaamerapurki püüda taaskord uus liik : Mustsaba-vigle. Antud lind on Eestis II-kategooria kaitse all. Eestis on neid pesitsema jäänud hinnanguliselt 400-700 haudepaari. Juulist alates lahkutakse pesitsuspaikadest, siis on neid võimalik ka rannikul rohkem kohata.
Klikka pildile, et näha suuremalt: