Kuldnokad rannal
Kuldnokad liiguvad tavaliselt ikka sisemaal, rannikul neid väga ei kohta, kuna nende toidulaud pole seal väga rikkalik. Siiski võib neid just rändele asumise ajal kohata ka rannikualadel. Ju nad panustavad siis kõik oma jõuvarud selle natukesegi leidmisele, mis neid pikal rändel aitaks. Tänane pilt just sellest hetkest ongi. Tehtud 29.sept. 2013 päikesetõusu ajal.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm, ISO800, f/4, 1/125″
Pallike oksal
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm, ISO800, f/4, säri 1/250″
Kivi Panga pangal
Vaid loodus ise suudab nii suure kivimüraka liigutada pisemate kivide peale :). Kivi kõrgus silma järgi umbes 2 inimese pikkust.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 17mm, ISO100, f/4, säri 1/250″
Kure lend
Pilt pärineb varajasest kevadest, kui kured olid just tagasi rännanud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm, f/5,6, ISO800, säri 1/2500″
Kiivitaja vihmas
Vihmaga tehtud pildid on väga lahedad. Palju pole ma kahjuks nö õiges kohas viibides küll vihma kätte jäänud, kuid mõni kord on ikka ette tulnud. Noor kiivitaja üksikuna ühes lombis patseerimas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm, f/4, ISO400, säri 1/640″
Madallend
Luiged süngel sügispäeval.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Rind märjaks
Mudatilder kohnitses ja sättis ennast, mille lõppedes kastis ta oma rinna ettevaatlikult vette. Tavaliselt sulistatakse vees korralikult, kuid ju tahtis ta end lihtsalt jahutada :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm, f/4, ISO200, säri 1/640″
Siristaja
Niidu-rohutirts, Eesti tavalisim tirtslane.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm + 31mm caherõngas, ISO200, f/6,3, säriaeg 1/640″
Hommikune teletorn
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Elu õiel ja õie all
Liblikas toimetab raudrohu peal, väiksemad tegelased varjavad end aga õie all.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm + 31mm vaherõngas, ISO200, f7,1, säriaeg 1/500″
Kes see piilub?
Tegu metsiku isendiga, mitte linnavurlega :).
Klikka pildile,et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm, f4, 1/200″, ISO800
Hommikune liiklus
Kormoranid lennus. Pilt tehtud 20min enne päikesetõusu, septembri lõpus.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehnilised andmed: 300mm, f4, 1/100″, ISO2000
Salutihane
Või teisisõnu ka Sootihane. Talviste söögimajade tihe külaline.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Loojang laevaga
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tükike vikerkaart
Väike jupp vikerkaart loojangutaevasse.
Jackpot
Kui ma loodusesse lähen, ei tee ma tavaliselt suuri plaane. Jätan palju juhuse hooleks…esiteks, et säiliks põnevuse hetk, teisalt et ei oleks suuri pettumusi, kui plaanid paika ei peaks pidama :D. Muidugi olen tuttavates paikades käies teadlik erinevatest liikidest, kes mu teele võivad sattuda. Eile sain siiski üllatuse osaliseks, mida oodata ei osanud. Märkasin kaugelt lähemale tulevat linnuparve. Kaugelt oli keeruline tuvastada, mis lindudega tegu. Kuid jäin paigale ja lasin asjadel areneda. Õnneks tulidki linnud minu suunas, jäi vaid oodata hetke, kui nad minuni jõuavad. Lähemale jõudes sain aru, et tegu Urvalindude salgaga, kellest mul eilseni tegelikult pilti polnudki :). Ja niimoodi sukeldusingi siis lindude tsentrisse, hinnanguliselt võis neid olla 100 kandis või rohkemgi. Pilti sain kaugemalt ja lähemalt. Linnud ei pidanud mind ohuks, kuna olin ennast reetmata kükitades neid oodanud. Õnneks maandus mõni isend ka “õigesse kohta”, kus viimased sügisvärvid meeldiva tausta moodustasid. Sellise 5-minutilise elamuse kokkuvõtteks võibki öelda ühe sõnaga: Jackpot. Ju loodus halastas mulle, kuna polnud väga ammu kodust välja saanud :D. Ei tea, kas peakski harvem väljas käima, oleks selliseid elamusi rohkem… :D. Üks õnnestunud pilt siis järgmine.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pildistaja sõbrad
Õigel linnusõbral käivad linnud ka kodus külas :).
Pilt kalendris
Tore oli keerata kalendris lehekülg Novembri peale, ning näha sealt vastu vaatamas oma pilti :). Nimelt valis eelmisel aastal Eesti Energia oma kontori kalendritesse pilte, millest ka üks minu hallrästa pilt valitusks sai.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Agarad tihased
Aknatagune elu toidumajakeses on aktiviseerumas. Viimase 2 päevaga pandi nahka sama palju seemneid, kui eelmisel talvel kokku :). Olgugi, et väljas ilmad veel soojad, on nad siiski juba kogunenud inimasulatesse toiduotsingutele. Eks kõik harjuvad mugavusega, k.a. ka tihased :). Täna näidatud pilt on tehtud mitme aasta eest, sinitihasest.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kuu loojang
Populaarne on pildistada päikese loojangut. Kahjuks pole näinud palju pilte kuu loojangust. Ühel hommikul ma selle hetke siiski kaadrisse püüdsin :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sügisene ränne
Tavaliselt on olnud kevadise lindude rände ajal rohkem näha Hallhanesid, ja sügisese rände ajal Valgepõsk- laglesid. Sel aastal olen ma miskipärast ainult hanesid kohanud. Tänane pilt tehtud eelmisel sügisel, kui laglesid põllud paksult täis olid ja mõnele üksikule isendile ka lähemale minna kannatas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Põgenev röövel
Tänane pilt on pisut naljakas oma kadreeringult ja ülesehituselt. Tegelikult eluliselt oluline ning mitte väga lõbus ühtede pildil olevate peategelaste jaoks. Tuuletallaja on teadagi röövlind, kes väiksemaid linde jahib ning pesasid rüüstab. Seepärast näeb tihti tuuletallaja lennu ajal palju “kaaslasi”, kes kambakesi teda pesade lähedusest eemale peletavad. Nagu ka antud pildilt näha, linavästrikutel see vähemasti sel korral õnnestus. Ehk see on ka tõenäoliselt põhjuseks, miks kullidel, viudel ja kotkastel alati nii palju jälitajaid on.
Klikka pildile, et nähasuuremalt:
Punarind
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Lahkumas
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Noorukid oksal
Noored linnud hoiavad ikka rohkem kokku. Enda hinnangul on tegu Hall-Kärbsenäpi noorlindudega.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Õnnelik maandumine
Väike kimalane on õnnelikult maandunud õiele.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Uudishimulik tiigikonn
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Metsakiisu
Kahjuks küll vangistatud tingimustes…
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Udune hommik
Tänane pilt veel suvisest hommikust, kus udu ja tõusev päike andsid pildistamiseks palju materjali.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Sõbrad punases
Kosklad loojanguvalguses uudistamas, kes kaldal klõbistab :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Liblika portree
Pole tihti teinud liblikatest portreepilte :). Suvel siiski ühel korral õnnestus üks kaader, kus rohetäpik ei lasknud end kahtlasest tüübist segada ning imes õitelt nektarit.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tähelepanelik Soo-risla
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Põhjapuhastajad
Mudase lombi põhja kammivad läbi Tumetildrid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Valvur
Emane hahk valvepostil. Väiksed tibud on uljaspead, kes eriti ümbritsevatest ohtudest ei taipa. Seda enam peavad vanemad olema valvsad igal pool ja igal ajal.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Poseerimas
Tutt-tihane uudishimulikult uurimas, kes seal klõpsutab :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Õhtune Koskel
Targemad mehed on öelnud, et ole looduses 30min liikumatult ja vaikselt ühe koha peal ja loodus tuleb ise su juurde. Siiani on see väide vähemasti minu puhul paika pidanud. Vähemasti tol õhtul oli ääretult mõnus ja vaikne ilm, päike hakkas loojuma. Vedelesin mere ääres veepiiril kivide vahel ning püüdsin pildistada kivil tukkuvat Rohukosklat. Sain mõned pildid tehtud, kui lind lahkus. Jäin sinna siiski pikemaks vedelema ning kivide vahelt hakkas välja ujuma erinevaid linde :). Mõni kaugemal, mõni päris lähedal. Tänasel pildil kujutletud Rohukoskla emaslind ei pannud mind alguses tähelegi, mistõttu sai teha mõned kaunid kaadrid, kus viimased päikesekiired mõnusalt linnu peale ulatusid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nagu madu
Naljakas pilt. Kui konnal on silmad kinni, näeb ta sellise nurga alt välja nagu madu :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kaunistusega leht
Üksik leheke valgusvihus, mille vesijooksik endale peatuspaigaks valinud on.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nurmkana noorik
Nurmkanad on valitud teatavasti 2013 aasta linnuks. Ise olen nendega kohtunud vaid loetud kordadel. Nädalapäevad tagasi juhtusin õnneks taas üht pesakonda nägema, kus hinnanguliselt võis olla ca 15 isendit. Üks noorik õnnestus ka pildile püüda.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Valgel taustal
Randtiir lennus.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Minimalistlik
Mõni pilt toimib isegi siis, kui pildil olev peategelane on väga väikselt kaadris. Linavästrik udus.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kikivarvukil
Väiketüll näitab, milleks ta võimeline on :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kõrgel puu otsas
Suursoo raba kõrgema vaatetorni otsas olles jäi silma üks väike linnuke, kes ühel raagus oksal siristas. Tundus olevat Hall-Kärbsenäpp, kuid 100% selles veendunud pole.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pisike nokatäis
Noor linavästrik leidis muda seest midagi söödavat.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Üheskoos
Sel aastal on eriliselt palju olnud kohtumisi Tikutajatega, keda eelnevatel aastatel üldse pildimasinasse püüda pole õnnestunud. Ka möödunud nädalavahetusel nägin neid linde veel toimetamas. On nad ilmselt ühed hilisemad rändele asujad, teised kahlajad on juba läinud. Igal juhul veel üks pilt suve lõpust, kus Tikutajad koos teiste kahlajatega toitu otsisid.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Peegel
Hall-haigur koos oma peegelpildiga :).
Demonstratsioon
Oma eelmisest kohtumisest Hõbehaigruga, sain erinevaid kaadreid, millest järgmist ka täna naitaksin. Haigur otsustas tiibade sirutust mulle demonstreerida :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Pealpool pilvi?
Või kuidas saad sellest pildist aru Sina 🙂 ?
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Lõksus
Rabas võib leida üsna fotogeenilisi taimi, sh ka Huulheina. Selle taime (pikalehine huulhein) tunneb ära punase värvuse järgi, mille küljes pisikesed piisakesed. See vedelik on kleepuv, mistõttu jäävad sinna kinni erinevad putukad, ka liblikad jne. Ühe sellise pildi suutsin Suursoo rabast teha, kus sipelgas oli antud taime ohvriks langenud. Selle röövelliku taime kohta võtsin ühe väljavõtte internetist:
Väikesed loomad, enamasti putukad, keda suhkrut sisaldav nõre ligi meelitab, jäävad seda puudutades sinna kinni, sest kleepuv lima ei võimalda neil edasi liikuda. Nad kas surevad kurnatusse või lämbuvad püdela nõre kätte, mis nõrgub õhusoontesse ja need ummistab. Samal ajal eritab taim ensüüme (näiteks esteraas, peroksidaas, fosfataas ja proteaas), mis saaklooma aeglaselt lagundavad ja temas sisalduvaid toitaineid vabastavad. Istuvad näärmed resorbeerivad need toitained ning kasutavad neid taime kasvamiseks.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
