Hommikud looduses on väga värskendavad. Suvel on aga õudsalt keeruline end päikesetõusuks üles ajada ning veel kuskile “objektile” sõita. Augusti alguses kell 5 tõusta polnud õnneks enam liiga raske, mistõttu sai üks hommik paljassaarel veedetud. Lootsin näha rannikul juba rändega alustanud kahlajaid. Mõned mulle ka silma alla sattusid, kuid sellest pisut hiljem.

Lootsin mere ääres tunda jahedat mere-õhku, aga tegelikkuses oli meri täiesti vaikne ning tuul pea olematu. Ilmad olid siis päris kuumad, ka päikesetõusul oli juba pea 20 kraadi sooja. Mere äärde jõudes hakkasid kohe silma vihitajad, kes igas suunas lendasid ja kriiskasid. Kuna meri oli täiesti rahulik, tekkis võimalus saada pildile korraga 2 kuju- modell ja tema peegeldus :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Nagu alati, püüan leida ühest hetkest mitmeid kompositsioone ning võimalusel lähenen ka kunstiliselt :D.

Loomulikult ei puudu sealsest lahesopist ka hallhaigrud, kes samuti ringi lendavad ja parimat kivi otsivad, kus end päikesel soendada lasta.

Tõusev päike kuldas üle kogu nähtava rannikuvee, mistõttu sai ka kontravalguses modelle otsitud, kes kuldses vees toimetasid. Pildile jäi mudatilder.

Ühes tehisjärves toimetasid tuttpütid, noored juba päris suureks kasvanud, kuid vanemad pidid sellegipoolest nende söögi eest veel hoolt kandma.

Nagu alguses ka vihjasin, sai sel hommikul kahlajaid otsima mindud. Leidsin ühe magusa koha, kus eemalt vaadates linnud toimetasid. Viskasin kõhuli rannaliivale ning jäin neid tagasi ootama.

Ei pidanudki kaua ootama, kui linnud ilmusidki sinna, kuhu ma neid ootasin. Kui kunagi tundus paras katsumus neid pildile püüda, siis aastatega on saanud selgeks nende käitumismustrid ja seeläbi ka enda tegevusplaan. Lihtsalt kannatust peab olema ja pisut õnne ka, nagu alati :).
Selles pundis olid peamiselt mudatildrid, kuid ka mõni tutkas ning hiljem lisandusid ka kuldnokad. Mudatildrid julgesid päris mulle lähedale kõndida, õnnestus ka mõni kihvtim peegeldusega pilt neist saada.

Tutkas on küll mudatildritest suurem, kuid mudatildrid on kohati päris võimukad ning üritavad konkurendid heast kohast ära ajada.

Rändeks kogunevad kuldnokad peatuvad suve lõpul tihti ka rannal. Üldiselt ollakse koos kahlajatega rahulikult ühises toidukohas koos; mida suurem parv linde, seda rohkem silmapaare, kes võimaliku ohu eest hoiatavad.

Liikusin hetkeks ka poolsaare metsatukka, kus jäi silma üks pesakond pruunselg-põõsalinde. Tundusid noored linnud olevat, sulestik oli veel päris hõre :). Ja julgust jagus neil ikka kordades rohkem, kui vanalindudel, mistõttu üks isend mulle päris julgeks modelliks osutus.

Kuna kärbsed, sääsed ja parmud mul seal liiga kaua olukorda nautida ei lubanud, liikusin tagasi rannikule. Hommik oli jõudnud juba nii kaugele, et ilm hakkas liigselt soojaks kiskuma. See tähendab tavaliselt, et õhk hakkab virvendama ning kaugelt pildistatud linnud kipuvad pildile juba uduselt jääma.
Teel autoni sattus mu silma alla siiski veel mitmeid tegelasi: rohevindid, kanepilinnud, ohakalinnud, kivitäks, üks punaselg-õgija, kõrkja-roolinnud:

Seekord jäid pildile ka ühed teised tiivulised, kes küll väiksemad, kuid see-eest värvikamad :).

Kõkkuvõtlikult oli äge hommik. Liikide mõttes päris mitmekülgne ja rikkalik. Paljassaare on jätkuvalt selline koht, mis ikka ja jälle tagasi kutsub. Tuleb lihtsalt käia aegadel, kui inimesi liiga palju ei liigu. Siis saab rahus seda looduseilu nautida ja võimalusel ka jäädvustada. Lõpetuseks veel mõningad pildid / hetked, mida sel hommikul saada õnnestus.