Mul sai võetud sel aastal eesmärgiks kõik mu pildiretked blogis kajastada. Hetkel tundub, et olen pisut nüüd juba ajast maha jäänud, kuna pildisaagid muutuvad päris mahukaks ning postituse ettevalmistamine on juba päris aeganõudev tegevus. Sooviks ju ikka ajakohast infot edastada, aga alati ei jõua koheselt tegeleda. Aga proovime hakkama saada.

Nüüd juba pea kuu aega tagasi looduses veedetud õhtupoolik. Mõtlesin tuttpüttide elu vaatama minna. Loomulikult lisandus sel õhtul mu vaatevälja ka teisi tegelasi. Mere äärde jõudes sattusin kohe peale kahele väiketüllile. Tuli välja, et olin õigel ajal õiges kohas, ehk olin sattunud nägema nende intiimsemaid hetki, ehk paaritumist. Polnudki varasemalt neid hetki pildile püüdnud, vähemalt mitte nii lähedalt 🙂.
Alguses ajas isaslind naljakalt rinna kummi ja hakkas naljakalt emase poole astuma. Siis sai ilmselt loa selga hüpata ja niis see kõik sündis.

Vajuta pildile, et näha suuremalt:

Edasi suundusin tuttpüttide juurde. Istusin veekogu äärde ja jälgisin elu. Esimesena püüdsid tähelepanu tiirud, kes midagi söödavat vee pinnalt ptsisid. Alati toimus see kõrgemalt alla pikeerides, mis oli päris suur väljakutse see hetk kaamerasse saada. Terve õhtu peale ikka mõned hetked õnnestus saada.

Paistis, et tiirud olid heaks eeskujuks ka ühele naerukajakale, kes sarnast taktikat kasutas ning ka toidupoolist leidis :).

Mu soov oli näha kevadele kohast tuttpüttide paaritumismängu, kui linnud mõlemad graatsiliselt vastastikku oma päid vibutavad ja oma kohevaks aetud sulestikku üksteisele lehvitavad. Seda hetke oodates tuli aga ühtäkki üks roo-loorkull mu vaatevälja. Liugles algselt kaugemal, kuid lähemale jõudes keeras roostiku peale ning ärgitas lendu kõik väiksemad linnud. Lõpuks maandus naljakalt roostiku peale passima. Pole kunagi roo-loorkulli selliselt passimas näinud. Istus mõned minutid ja pani uuesti lendu. Hiljem tuli veel korraks tagasi, sukeldus roostiku sisse ja läks mingi kalaga minema. Selest hetkest liiga häid kaadreid ei saanud.

Aga lõpuks õnnestus siis see eelpool nimetatud tuttpüttide traditsiooniline vaatemäng ka pildile püüda.

Kuna seal veekogul oli päris mitmeid paarikesi, olid teatud tuttpütid väga kaitsva hoiakuga ning nähes “konkurenti” läheduses, tegi üks lind selliseid äkksööste, et vastane eemale hirmutada. Päris omapärane vaatepilt jällegi. Mingiks suuremaks kakluseks seekord ei läinud ning piisas ähvardamisest ja ehmatamisest. Kõike seda oli lahe kaldal vaadelda ja ka mõned hetked jäädvustada.

Taaskord oli tore 3h kvaliteetaeg lindude seltsis veedetud. Auto juurde jalutades sattusin taas nende samade tüllide peale, kes postituse alguses seal tähtsaid asju ajasid. Seekord sai üht lindu loojuva päikese valguses kunstiliselt jäädvustada.

Ägeda motiivina leidsin kaugemalt ka ühe hallhaigru, kes minuga koos päikeseloojangut nautis. Lõpuks siiski otsustas asukohta vahetada ning ööd kuskil lahesopis oodata.