Terve aasta jooksul olin üllatunud, et tutt-tihaseid näinud polnud. Eks see mingit pidi mõistetav, kevad-suvi kiired ajad, kuid nüüd on tutt-tihased juba suuremate salkadena liikvel. Eile käisin oma meeli männimetsas värskendamas. Ühel hetkel sattusin peale tutt-tihastele, kes päris mitmekesi maas toimetasid ja söödavat otsisid, Tänu sellele sai neist ka mõned jäädvustused tehtud. Selle kohtumise tipphetkel oli mõni isend mulle juba nii lähedal, et oli objektiivi lähima teravustamispunkti vahemaa ületanud ja jalutas minust 1m kauguselt mööda :). See on alati erakordne tunne, kui linnud sind usaldavad ja ohuks ei pea. See ongi just see sama looduselamus, mida see hobi pakub ja mille taas-kogemist ma ikka ja jälle ootan. Oktoober 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt: