Nädalapäevad tagasi oli tore moment, kui olin mere ääres tuttpütte vaatamas, istusin mererannal kuni üks üllatavalt julge luigepere minu lähedal kaldale tulla otsustas. Noorluiged hakkasid end kasima, vanalind hoidis pisut kaugemale. See oli pisut erakordne, kuna siiani on noored luigepered minust pigem kaugemale hoidnud ja kui liiga lähedale ka sattunud olen, on vanalinnud tulnud mind ära ajama. Seekord oli aga teisiti. Istusin rahulikult ja tegin neist ka mõned pildid. Juuli 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Leave a Reply Cancel reply

Enter your comment here...

Fill in your details below or click an icon to log in:

Email (required) (Address never made public)

Name (required)

Website

You are commenting using your WordPress.com account. ( Log Out /  Change )

You are commenting using your Twitter account. ( Log Out /  Change )

You are commenting using your Facebook account. ( Log Out /  Change )

Cancel

Connecting to %s

Notify me of new comments via email.

Notify me of new posts via email.

Δ

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.