Möödunud reedel täitus üks mu ammune soov- kohata händkakku. Seda tänu venna Oliveri avastusele :). Õnneks suutsin kiiresti reageerida ning päikeseloojangu järgne tunnike händkaku seltsis veeta. Olles 11a neid otsinud, oli see minu jaoks päris suur asi. Tegelikult oli tore jälgida tema tegevust, öist hiirejahti. Küll passis ühe suurema kase otsas, siis jälle lendas metsa äärde. Kuid enda jaoks esimesed arvestatavad pildis sain kätte siis, kui lendas maha kännu peale. Hiljem ilmus välja ka teine lind, kelle kutsungi peale ka antud lind vastas. Seda kahekõne oli lahe kuulata. Tundub, et seal toimub edukas pesitsemine ning vanalinnud viisid hiiri oma järglastele. Vähemasti selle sama linnu noka vahel ma hiirt märkasin ning metsa poole see tassiti :). Etteruttavalt võib öelda, et see ei jäänud selle nädalavahetuse ainsaks kohtumiseks, kuid edasisest siis pikemalt hiljem. Mai 2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt: