Pöialpoiss
Möödunud nädalavahetus oli üsna heitliku ilmaga. Laupäeval sadas vihma, pühapäeval oli jube tuul. Laupäeval läksime ikkagi koeraga metsa väiksele jalutuskäigule, keda see väike vihm / lörts ikka häirib :). Nii jooksin kokku ka ilmast mitte eriti hoolivate pöialpoistega. Olen alati neid väikseid piiksujaid hoolega jälginud, kui nad mu lähedusse satuvad. Just seda, et kas linnud toimetavad puude latvades või ehk on mõni ka madalamale jõudnud. Sel korral olidki madalal, osad toitusid lausa maapinnal :). Parimad momendid magasin maha (nagu tavaliselt), kuid õnnestus mõningad lähikontaktid ikka piltideks ka vormistada. Mäletan, et eelmisel aastal ajasin pöialpoisse ~9 kuud taga, kuniks enda jaoks meeldiva hetke pildile sain. Ehk et aastad/kuud/päevad pole vennad ja loodusesse minnes pead olema valmis kõigeks :). Kusjuures kui pöialpoisid tavaliselt piiksuvad suht vaikselt puude latvades, siis mõneks minutiks hakkasid nad tegema nii valju piiksumist, mis vaikses metsas lausa ebaloomulikult valjult kostusid. Ei teagi, mis seda põhjustas, võibolla lihtsalt suhtlesid omavahel :). Jaanuar 2018.