Möödunud nädalavahetusel leidis aset esmakohtumine pikalt otsitud linnuga. Kohtumist mänsakuga olen põhimõtteliselt terve aasta oodanud ning lõpuks, olles juba lootuse kaotanud, ma temaga ka kokku põrkasin. Eks see on alati nii, et kui kedagi kindlat otsima lähed, siis ei pruugi sa teda leidagi. Ma siis seekord ei otsinud teda, kuid seda suurem oli üllatus, kui teda nägin :). Uue liigiga on alati põnev kohtuda, ka mänsaku puhul jäi mulje, et tegu on üsna julge linnuga. Vähemasti see isend oli küll harjumatult julge metsalinnu kohta. Olgugi, et meie kohtumine kestis loetud minutid, õnnestus teda ka ka üsna lähedalt pildile püüda. Imestan siiani, et ta mu meeleheitliku “hiilimise” ja ragistamise peale vehkat ei teinud :). Igal juhul oli mu kesiselt alanud fotopäev saanud toreda punkti, mille üle tänaseni väga rõõmus olen. Mänsakust saab pikemalt lugeda näiteks siit või siit. November 2017.

Klikka pildile, et näha suuremalt: