Eile õhtul õnnestus esimest korda pildile saada III kaitsekategooria alune lind Rüüt. Imelikult kombel pole neid kunagi varem isegi kohanud, pildistamisest rääkimata. Peale päikeseloojangut hakkasin koju kõndima, eemal rannal paistis siiski miski linnuke. Lähemale minnes nägin, et lind oli end ühel jalal puhkeasendisse sättinud. Hakkasin talle tasapisi lähenema ning sain niimoodi isegi ca 10m peale, ilma et lind oleks erilist probleemi sellest teinud. See oli pisut kummaline, et lind nii julgelt ligi lasi. Samas puudub mul nendega ka varasem kogemus, võibolla ongi see liik nö usaldavam, kui teised kahlajad. Ju neid liigub meie kandis ikkagi piisavalt harva, et inimest nad enda ohuks ehk ei pea (tegu tundralinnuga). Siis mingist hetkest lind ringutas ja siblis minema, rannikule ning kõrkjate vahele. Sellega siiski asi ei piirdunud, läksin talle järgi ning kui ma ta sealt üles leidsin, avastasin lisaks temale veel 2 kaaslast, kes ilmselt rändele minekuks usinasti toitu otsisid. Viskasin siruli ja hakkasin neile lähemale roomama. Ka teised linnud olid sama julged, kui too esimenegi, kes rannal oli. Kuna päike oli juba 30min tagasi loojunud, oli paras katsumus nad selgelt pildle saada. Linnud käisid must mööda ikka väga lähedalt, ~3,5m peal. Ainus asi oligi lükata fotoka seaded maksimumi ning klõbistada võimalikult palju kaadreid, ei kasinast valgusest tingituna ikka mingit teravat kaadrit saada. Õnneksmidagi ikka sain ning täna näitangi eilse õhtu kõige viimast pilti, kus ühe Rüüdiga silmast silma tõtt vaatasime :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tehniline: 400mm @f/5,6, ISO4000, säriaeg 1/25″ !