Kohtasin mõni aeg tagasi taaskord üht enda jaoks haruldast lindu- Kõvernokk-Rislat. See oli esmane kohtumine antud linnuga. Toimetas ta sel hommikul koos sugulaste Soo-risladega . Välimuselt olid nad kõik sarnased, peale erksa värvuse, mis teda oma sugulastest eristas. Tegelikult oli tol hommikul 2 isendit liikvel, kuid vaid 1 linnu sain pildile. Eestis pidi antud lind olema harvemapoolne läbirändaja. Pesitsuspaigad Siberis ja peamised talvituspaigad Lääne-Aafrikas ja Sahara kõrbe ümbruses. Seega Eesti on neile vaid lühike peatuspaik toidu hankimiseks :). Ilus lind, loodan et näen teda veelgi ja loodetavasti ka lähemalt, kui sel korral :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Käisin eelmisel nädalal spetsiaalselt liblikaid taga ajamas :). Õnneks midagi ka leidsin ning sain ka pildiks vormistatud. Interneti avarustest otsides sain loodetavasti korrektse liigi ka määratletud.
Liblikad on makromaailmas heaks modelliks. Ühelt poolt on nad silmale ilusad ning värvilised, teiselt poolt ka omajagu keerulised modellid. Peab palju kannatust ning aega olema, et neile piisavalt lähedale saada, ning et nad õige õie peal tabada ilma kõrvaliste segajateta. Katsumus missugune :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Laupäeva varahommikune fotoretk kujunes õnneks mitte väga väsitavaks, kuid samas päris produktiivseks retkeks. Õnnestus end õiges kohas sisse sättida, ning 3h jooksul erinevaid liike jälgida ning jäädvustada. Üheks neist oli mudatilder, kes alguses oli väga kartlik, kuid hiljem liitus temaga veel seltsilisi-liigikaaslasi ning lõpuks ei pööratud klõpsivale, kahtlasele kujule enam tähelepanu. Üks paljudest kaadritest järgmine:
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tänane pilt pisut kunstilise varjundiga. Kuna ei pääsenud neile lindudele (neid oli 2tk) piisavalt lähedale, tegin pilti läbi kõrkjate. Tulemus tuli väga omanäoline ja kunstiline. Kuigi ise olen pigem nö perfektsete ja teravate piltide austaja, meeldivad vahest ka säärased jäädvustused.
Üllataval kombel on tikutaja ehk taevasikk meil päris suurearvuline pesitseja (25-40000 paari). Olen neid ka enne kohanud, ning mõnest heast kaadristki tänu ootamatusele ilma jäänud, kuid loodetavasti kohtan neid tulevikus veelgi. Toimetavad nad hommikuti koos teiste kahlajatega muda sees ringi, seega tuleb vaid õiges kohas olla :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Mõned nädalad tagasi sattusin nägema huvitavat vaatepilti. Kümned tuhanded kuldnokad olid kogunenud puudesse, keda polnud alguses nähagi. Ühest puust mööda kõndides toimus just nagu plahvatus, kui koldnokad korraga lendu tõusid. Puude oksad paindusid lindude tiivaliigutustest, nagu oleks väljas järsku torm hakanud. Peale selle tühjenesid ka järgmised 4 puud. See oli uskumatu vaatepilt, loojangutaevas oli paksult linde täis. Mina pole varem igal juhul sellist vaatepilti näinud.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hiljuti õnnestus esimest korda näha sellist huvitavat lindu. Toimetas terve hommikupooliku mererannal koos väiksemate kurvitsalistega. Hoidis minuga teatud distantsi, kuid talus mu kohalolekut üsna kenasti. Teatud liigid tunduvad inimest ka usaldavat ning lubavad päris ok kauguse peale. Teine ning palju haruldasem liik- veetallaja, oli samuti inimese suhtes üllatavalt leplik ning usaldav. Väikekoovitajaid pesitseb meie mail 400-500 paari. Eks see ole ka põhjus, miks ma teda varem kohanud pole :).
Klikka pildile, et näha kiiremalt:
Praegu võib kõikjal näha noorlinde oma vanemate sabas tilpnemas. Tihtipeale on noored linnud ka julged, või vähemalt puudub neil hirmutunne, mistõttu on neist võimalik ka päris lähedalt pilti teha. Tänane pilt tehtud autoaknast.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Jalutajaks Ristpart (isaslind).
Kommentaariks taas nii palju, et puhtalt niisama rannaliival (tegelikult mudas ja adrus 😀 ) vedeledes tulevad linnud ise sulle vaatevälja :). Ehk tihti ei peagi tegelikult hiilima et linnule lähedale saada…Mine lihtsalt strateegiliselt õigesse kohta ning viska siruli ning oota juhuslikku õnne :D. On ka juhuseid, kui ei tule kedagi, kuid nii 70% tõenäosusega (kui ilm ka ilus päiksepaisteline on) tuleb keegi ikka omi asju ajama.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Hänilased on väga uudishimulikud linnud, kes tulevad sind uudistama, kui sa nende piirkonda satud. Sama teevad ka nende sugulased linavästrikud, kes sind su teel saadavad. Viskasin ühel hommikul rannale pikali ja tegin siis oma saatjast paar klõpsu ka. Üks neist kukkus välja selline.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Vesijooksik on oma esikäpad tõstnud enesekaitseks “vastasele” ehk siis oma varjule :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Makroteemadel jätkates lisan pildi suurt mõõtu kärbsest…esimese hooga arvasin, et tegu parmuga :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Makro maailm on mu jaoks võõras teema, sellepärast jään pea kõikide liblika liikide määramisel hätta. Sellegipoolest on tore neid vahest pildistada :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Väiketüllidega olen paari aasta jooksul väga palju kokku puutunud. Neil on huvitav komme mängida haavatud lindu, kui sa nende pesa lähedusse satud. Eesmärk on kiskja pesa juurest eemale meelitada ning viimasel hetkel siis põgeneda. Teesklevad korralikult ning kui sa sellele ei allu, siis lendavad teise kohta ja proovivad edasi :). Ajavad oma tiibade suled turri ja teevad naljakat häält. Meile võib see tunduda naljakana, kuid tüllidel on see tõsine katsumis oma pesa ning järeltulijaid kaitsta. Tänasel pildil ongi tüll keeranud end kaheksasse, lootes, et ma õnge lähen :D.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Rannas jalutades jälgivad sind mitmed silmapaarid. Tihti on ühtedeks neist väiketülli omad.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Karmiinleevikesed on hertkel päris valvsad, kuna noored võsukesed on munast koorunud. Seega on tõenäosus neid lähedalt silmata hetkel suurem, kui tavaliselt. Ka tänasel pildil poseeriv isaslind oli põõsa tipus valves, mistõttu sai ka paar klõpsu temast lähedamalt võtta. Hetk hiljem näitas end korra ka emaslind, kes pole just kõige kirkamate värvidega. Emase linnu välimust saab näha sellest postitusest.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Makro tundub aina rohkem mind lindude kõrval huvitavat. Samas ütleks, et pole lihtsam saada mõnda head makro-jäädvustust võrreldes lindude pildistamisega. Vahel peab sama palju higistama, kui linde hiilides :). Olgugi, et putukaid saab pildistada lihtsamini just selles suhtes, et ei pea väga kaugele sõitma, et neid näha. Lihtsalt viska maja kõrvale siruli ja hoia silmad lahti :D. Igal juhul on makro põnev teema, hakkan kindlasti lähitulevikus rohkem aega ka liblikatele ja muudele putukatele pühendama.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ehk siis jätk eelmisele postitusele, kus toonekurg padruni leidis :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tänasel pildil Talvike, kes end puulehtede varjus peita üritab.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Loomade kohta mul väga põhjalikud teadmised puuduvad. Kuid kui kedagi pildile saada õnnestub, tekib huvi nende kohta ka rohkem uurida. Ega ma väga palju aega tagasi teadnudki, et meil 2 jänese liiki elutseb: Halljänes ja Valgejänes. Muidugi valgejänes on hetkel samasugune hall, nagu ta liigikaaslanegi, kuid keha ehitus on ikkagi arusaadavalt erinev. Tänane pilt Valgejänesest, kes ühel aasal korra seisatas, et ma pilti saaks teha.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Mõni aeg tagasi sattusin huvitava vaatepildi osaliseks. Lamasin ühe loigu ääres ja passisin erinevaid veelinde, kuni korraga märkasin 2 kurge lähenemas. Üks kurg paistis midagi maast leidvat ning lendaski loigu juurde. Ega ma alguses saanuki aru, mis tal seal noka vahel oli, kuid hiljem pildilt vaadates sain aru, et tegu jahimeeste poolt põllule kukkunud padruni kestaga :). Igal juhul väga omapärane hetk, mida poleks osanud oodata. Millegipärast pakkus see ka teisele kurele palju huvi, ja sellest sõltuvalt lennati ka minema üksteist taga ajades. Kahjuks olid nad selleks hetkeks mulle liiga lähedal, et sealt pilti saada. Kuid mälestus sellegipoolest missugune :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Kiivitajatel on tibud juba mõni aeg tagasi koorunud. Seeläbi ollakse väga valvsad ning üsna lärmakad, kui juhtud nende järeltulijate lähedusse.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nädalapäevad tagasi sai loodusesse mindud laenatud tehnikaga, et tunda-näha erinevate brändide erinevusi. Õnneks oli loodus minu poolt ning andis palju pildimaterjali, mis oli testimiseks väga vajalik. Väiketüllid kipuvad pea igal shootingul objektiivi ette jääma, sama oli ka sel korral. Keskkond pildistamiseks oli kena, hommikuselt niiske ning kastemärg, lühidalt väga värske. Tänud Ollyle ja TQNNile laenatud tehnika eest ;). Pilt ise järgmine.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tiirude pesa lähedusse sattudes peab olema ääretult ettevaatlik, isaslind võib asuda sind ründama. Või kui näed, et tiirud hakkavad ebanormaalselt lähedalt juba mööda lendama, oled jõudnud nende pesa lähedusse. Siiski on võimalik asju ka vaiksemini ja kedagi ärritamata ajada. Natuke hiilimist-roomamist ning aega, et linnud sinuga ära harjuksid. Nii ma ühel hommikupoolikul nendega sõbrunesingi. Sealt sündis ka tänane pilt:
Klikka pildile, et näha suruemalt:
Üldjuhul ei kipu käsi fotoka järgi tõusma, kui modellideks rasvatihased, varblased, tuvid, varesed või teised paljunähtud linnud. Otsid ju loodusest ikka neid haruldasemaid liike, mis natukenegi vaataja tähelepanu pälviks. Siiski pakuvad vahest ka nö tavapärased liigid pildimaterjali. Tuleb lihtsalt oodata ära mõni tegevus, mida iga päev ei näe :). Nii ka tänasel pildil, kus mu kõrval patseerinud vares otsustas end kasima hakata just sel ajal kui mererannal vedelesin, varitsedes hoopis põnevamaid lindusid. Loomulikult ei jätnud sellist hetke jäädvustamata :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tore on neid kollaseid siutsuvaid linde mere-äärseid alasid külastades pea alati tervitada. Need kaunid värvipommid on alati olnud toredad poseerijad, kellest ei jäta pilti tegemata :). Kuigi selliseid linde inimasutuste läheduses tõenäoliselt ei kohta, võib neid teatud aladel näha pea alati. Seega tasub loodusesse minna.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Emane punaselg-õgija omas keskkonnas seiramas.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Nii võiks kokku võtta antud foto peategelased :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Eelmisel pühapäeva hommikul õnnestus näha 5 jänest, kellest 4 õnnestus ka pildile saada. Eesitis elutsevad halljänesed ja valgejänesed. Mõlemad liigiesindajad sain ka jäädvustatud. Polnudki enne nii palju jäneseid eri paikades näinud. Üllatas see, et sel hommikul olid nad kõik üllatavalt julged ning rahulikud…keskendusid värske muru ja heina söömisele ja vähem põgenemisele. Tänasel pildil olev halljänes oli kõige koostööaltim modell, kes lasi mind ka kõige lähemale :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Teatud mereäärsed alad, mis on kunagi olnud militaarkasutuses, on tihti risustatud inimeste poolt loodud ehituselementidega. Kui need detailid on looduses juba üksjagu kaua olnud, võtab elusloodus selle omaks ning suhtub, kui igasse muusse mere ääres vedelevasse kivisse. Loodusfoto poole pealt jätab see kahjuks kehva maigu vaataja suhu, pigem soovitakse näha lindu-looma looduse enda poolt loodud elementidel :).Tänane pilt jõgitiirust, kes toimetas ühel inimese poolt loodud kivi jäänustel :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Punapea vartidest pole väga palju pilte näinudki ega ka ise teinud. Ega neid partlasi meie maal väga palju näegi, pesitseb neid vaid 1000-1500 paari. Tänase pildi sain ka läbi juhuse ja kiire reageerimise, nagu see linnumaailmas ikka käib 🙂
Klikka pidlile, et näha suuremalt:
Mul on ajapikku tekkinud teatud pildisoovid- mingid teatud hetked, mida pildile püüda. Need ei pea olema alati sellised ulmelised soovid, nagu “hommikuvalguses kõnnib rabas põder, sarve peal kotkas” jne :). Vahest soovin ka lihtsamaid pilte, mida võimalik ka hobipiltnikul saavutada. Vahest saad ligilähedase tulemuse, kus jääb ideaalsest jäädvustusest siiski veel nõksuke puudu. Nagu ka tänasel Jääkoskla maandumise pildil. Linnu poos ja ajastus on täpselt see, mida soovisin :). Vajaka on vaid madalam võttenurk ja pisut parem valgus (päikese tõus-loojang). Loodan ühel kaunil päeval ka oma ideaaltulemuseni jõuda. Selleks peab minusugune hobipiltnik lihtsalt palju aega varuma ning heale õnnele lootma jääma :). Nii lihtne see ongi :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Olid teised üsna sõbralikud ning lasid 7m pealt neid jälgida ja pildistada. Üldiselt nii sõbralikud ei olda :). Pildile on jäänud hetk, kus naaber-tiir nende pea kohal tiirutas ja viidikas noka vahel oma saagiga uhkustas. Loomulikult koondus sellele kogu paarikese tähelepanu.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Eelmisel pühapäeval sammusin tagasi oma pildiretkelt, kui põõsast hakkas kostuma vareste kraaksumist ja jubedat sahmimist. Esimese hooga sattus pildiotsijasse vares, kuid tegelikult olid nad taga ajamas herilaseviud. Taaskord see olukord, mida ma ei mõista…miks varesed kulle, viusid, kotkaid ei salli?? Igal juhul oli see mu esmakordne Herilaseviu pildistamine. Sain ka mõnusa momendi, kus saab võrrelda linnu suurust varesega (keda on ilmselt iga inimene kohanud :D).
Herilaseviu on Eestis III kategooria kaitse alune lind. Eestis pesitseb hinnanguliselt 800-1100 paari.
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Ööbik on teada tuntud kauni häälega lind, kes tihti end kas põõsas või kuskil puu ladvas peidab. Sellepärast pole väga paljud seda lindu vast näinudki. Hiljuti timmisin aga ühe ööbiku põõsast ka pildile, kes end igal võimalikul kombel varjata üritas :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Have a WordPress.com account? Log in now.