Olgugi, et mul on pildistamiseks teatud lemmikkohad välja kujunenud, pole tihti aega ega tahtmist kodust liiga kaugele sõita. Ja tuleb välja, et pole vajagi, sest ka 10min jalutuskäigu kaugusel on päris hea suurusega metsatukk, mis endas päris palju huvitavat peidab :).

Läksin sinna kolama keskpäeval, ajal, mil linnud nö lõunauinakut teevad :D. Vähemalt mulle on tundunud, et tavaliselt on keskpäeva paiku igal pool vaiksem. Kuna ma proovin see aasta siiski veel võimalikult palju erinevaid linnuliike näha ja pildistada, siis oli ka väike missioon, millega sinna suundusin.

Eelnevatel aastatel olin seal metsatukas kohanud väike-kärbsenäppe. Olin küll mõned nädalad ajaliselt hiljaks jäänud, aga ei kaotanud lootust. Läksin neid tagasi tuttavatesse kohtadesse otsima, kuid ei midagi. Leidsin aga hoopis mets-lehelinnu, kellega mul veel liiga head lähikohtumist polnud. Seekord ai lasknud head võimalust käest ja “püüdsin purki” :). Tema oli missiooni osa nr2, seega üks ülesanne sai täidetud.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Peale seda liikusin edasi. Mind saatis kaunis mustpea-põõsalinnu laul. Nagu ka varasemates postitustes olen maininud, tundub nende arvukus sel aastal oluliselt suurem olevat, kui paaril viimasel. Pea igal korral, kui metsa sammud sean, ma neid kas kuulen või näen. Seekord peamiselt kuulsin, korra ka nägin, kuid temast saadud pilt polnud presenteerimist väärt.
Edasi läks aga põnevaks. Kuulsin eemal oleva suure kuuse tipust imelikku häält. Alguses jäigi selgusetuks, kes seda tegi, kuid siis nägin silmanurgast üht suurt kullilist sealt lahkumas. Polnud selge, kas ta oli hiireviu, herilaseviu või keegi kolmas. Jäin siis vaikselt kuulama. Olin oma 10min sama koha peal ja ootasin, millal midagi juhtuma hakkab. Ja hakkas. Kuulsin taas seda häält ja nägin ühe teise kuuse tipust seda sama suurt lindu lahkumast. Jätkuvalt ei näinud teda nii selgelt, et teda tuvastada. Jäin siis seda sama puud pikemalt jälgima ning ühel hetkel leidsin ühe tihedama okste rägastiku, ehk nagu välja tuli, pesa. Ja sealt pesast hakkasid mingid pead välja piiluma. Tegin esimesed prooviklõpsud ja sain siis teada, et tegu kanakulli pesaga.

See sama pea läks aga aina aktiivsemaks ning juba päris suureks sirgunud poeg hakkas äkki oma tiibadega lehvitama. Siis sain ta juba paremini pildile.

Eks noorikud proovivad kuidas tiivad kannavad ning sellised harjutused käivad igapäeva kasvamise juurde. Olles neid seal jälginud ja väheke paremat positsiooni otsinud, avastas see sama noorik mu maas okste vahel liikumast. Mulle pandi sõna otseses mõttes kullipilk peale, ning ühtäkki tekkis ühe pea kõrvale ka teine pea :). Ehk siis pesas oli 2 noorikut, kelle tähelepanu alla ma sattunud olin.

Kaua ma neid seal all ei kiusanud. Üldiselt olin oma küsimustele vastused saanud ning ka parimad võimalikud momendid juba jäädvustanud. Jätsin nad omapäi, visates eemalt veel viimase pilgu pesa suunas. Loomulikult olin jätkuvalt järelvalve all, tähelepanelik kullipilk saatis mind ilmselt nii kaua, kuniks neil nähtavust jagus :).

Liikusin oma rada siis rahulikult edasi ja ühel hetkel kostis metsa alt tuttavaid helisid. Neid, mida olin mõnda aega tagasi juba otsinud. Ehk ca 500m eemalt ma siis ta leidsin, väike-kärbsenäpi. Ja veel kenades toonides isaslinnu. Täpselt, nagu tellimise peale :).

See liik mu silma alla liiga tihti ei satu, ehk seetõttu olen ma temaga kohtumisi ka rohkem väärtustanud. Pealegi kuulub ta III kaitsekategooria alla, ehk vähenenud arvukusega liik.
Ma olen seda ka varem maininud, aga väike-käbsenäpp on väga fotograafi-sõbralik lind. See oks, mille ta välja valib, on pigem muust risust eraldatud ning meile fotograafidele meeldibki. Vähemalt minul on temaga alati sellised positiivsed kogemused olnud :). Ja lisaks on osad isendid ikka pigem julged, kui muu linnumaailm võrdluseks kõrvale võtta.

On ikka poseerija ja poosetaja :). Eks linnumaailmas on teisigi liike, kes emase tähelepanu saavutamiseks isegi metsa koristama hakkavad, et see esinemisplats ikka kena välja näeks :D. Ju siis arvab väike-kärbsenäpp sama, et tema kaunis sulestik ikka risu seest välja paistaks :).

Kui olin temast isu täis pildistanud, olid kõik eesmärgid (ja rohkemgi veel) täidetud, mispeale sai vaikselt metsast välja sätitud. Enne viimaseid meetreid metsa sattus mu silma ette ka emane väike-kärbsenäpp ja ka nendega väga sarnane punarind, kes ennastunustavalt oksal laulujuppi vuristas. Ei pidanud suureks vaevaks ka nemad pildile püüda.

Sellega mu 3h metsaskäik selleks korraks piirdus. Lisaks mainitud ja otsitud liikidele sai nähtud ka mõnda teist lindu, kuid ka üht oravat, keda tavametsades naljalt ikka ei kohta :).