Käin Paljassaares ikka päris mitmed korrad aastas, kuna looduse mitmekesisuse mõttes on see päris palju pakkuv kant. Võimalus näha nii merelinde, metsalinde, kui ka trehvata rändajaid, kes parasjagu seal puhkamiseks ja toitumiseks peatuvad. Hea õnne korral võib seal muidugi kohata ka loomi- metssiga, halljänes, kobras, saarmas, mink jm. Mina käin seal ikka peamiselt linde vaatamas.

Aprilli lõpus tegin ühe varahommikuse tiiru, millest kujunes ca 6km ring. Kuna olen seal aastast 2009 käinud, siis tean üsna täpselt, kus piirkonnas mis liigid tegutsevad või elavad. Läbi aastate on nii olnud ja paistab et kui inimene seal liiga suurel määral midagi oma käe järgi ei muuda, siis on nii ka edaspidi.

Kevadeti võib pea alati kohata seal varte, nii tuttvart, kui ka punapea-varte. Just neid viimaseid ma näha lootsin ja ka nägin.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Üsna tavaline on leida Paljassaarelt ka hänilasi. Kuid sel hommikul õnnestus näha seal esmakordselt kuldhänilast, kes mulle varasemalt seal ette polegi jäänud. Tean, et neid on seal ikka kohatud ning nii mõnigi seal pesitseb, aga meie teed polnud varasemalt ristunud.

Mererannal toimetas palju ka erinevaid partlasi. Nagu alati, on seal olemas rääkspardid, oli mõni paar ristparte, meie väikseimad piilpardid ja muidugi tavapärasemad sinikael-pardid.

Aga kes mulle tähelepanu pakkus, oli 2 luitsnokk-pardi paari. Just neile sai rohkem aega panustatud, kuna liiga palju kohtumisi mul nendega olnud pole. Järgneb väike galerii, kus mõlemad sugupooled figureerivad.

Hiljem pilte sirvides nägin, et oli esindatud ka minu jaoks üks kõige vähem nähtav part- rägapart, kahjuks jäi ta pildile vaid udusena taustal figureerides. Kahju, et teda kohe ei registreerinud.

Edasi sai käidud väike tiir metsa all, kohatud juba kolmas kord mustpea-põõsalindu, keda varasematel aastatel nii tihedalt näinud polnud. Ja ka tema sugulane väike-põõsalind sattus mulle ette, tema sai ka pildile jäädvustatud.

Kuna päike oli juba kõrgel ning valgus terav, otsustasin kiirelt minna veel vaatama hallpõsk-pütte, kes samas kohas iga-aastaselt end ikka näitavad. Ei vedanud mind ka seekord alt. Pilt tehtud mitmesaja meetri kauguselt :). Samal hetkel tiirutas taustal ka üks hallhani, keda seal samamoodi ka eelnevatel aastatel kohanud olen.

Ning sellega mu Paljassaare tiir sel korral lõppeski. Veel enne autoni jõudmist sai ära nähtud ka kanepilinnud, kellest kõige julgem ka pildile jäi :). Hea lõpp produktiivsele hommikule.