Pole pikalt postitusi teinud, kuigi pildistamas on saanud ikka päris palju käia. Kordades rohkem, kui aasta tagasi :). Linnukevad on täis hoos ning olen seetõttu ka kõik oma lemmikpaigad juba läbi käinud ning sealt näha oodatud liigid leidnud, ning ära noppinud. Seekord pikka juttu ei tee, panen pistelisel mitme kuu jooksul tehtud pilte, meie kevadekuulutajatest ja ka juba hilisematest saabujatest. Mõnest kindlast lokatsioonist tulevad ka põhjalikumad postitused, kuid seda pisut hiljem.

Mis oleks kevad ilma hanedeta. Siiani on põllud ja heinamaad täis suuremaid suur-laukhane ja valgepõsk-laglede segaparvesid. Kahjuks pole õnnestunud nende massiivide hulgast kedagi haruldasemat leida.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Sarvikpütte pildistasin viimati aastal 2021, kuid sel kevadel käisin neid spetsiaalselt pildistamas, just nende pulmitamise ajal, kui linnud kõige aktiivsemad on. Nüüd on ilmselt pesad punutud ja pesitsemine täies hoos. Õnnestus tabada päeva lõpus üks hetk, kui päike pilve tagant välja tuli ja kogu esi- ja tagaplaani kuldseks värvis. Sürreaalne moment :).

Seal, kus leidub sarvikpütte, leidub ka tuttpütte. Ehk ei pidanud vaevaks jäädvustada ka kalastavat tuttpütti, küll pisut lahjemas valguses, kuid siiski.

Metsas käib tohutu laulupidu. Linnud otsivad kaaslasi, kisavad üksteise võidu ning tihi unustavad olla pelglikud, lubades end nende omas kodus pildistada :).

Sel aastal olen täheldanud mustpea-põõsalindude suuremat arvukust. Varasematel aastatel vaid mõnel korral neid kohanud, sel aastal suisa kolmes eri kohas nende põnevat laulu kuulanud, osaliselt koos fotojäädvustustega. Mõlemal pildil isane mustpea-põõsalind.

Ka nende väiksem sugulane väike-põõsalind on saanud paaril korral pildile, üks hetk ka täna vaatamiseks.

Ja lõpetuseks mõni jäädvustus mere äärest, tehtud põhja-tallinnas, paljassaarel. Kui randtiirud ja jõgitiirud on seal tavapärased liigid, siis ma ei mäletaks, et oleks varem seal tutt-tiire pildistanud. Kahte lindu õnnestus seal mai alguses kohata.