Kalvi rannas olen aeg-ajalt käinud juba aastaid. Elurikkus on seal teatud aegadel päris rikkalik, eriti rändeperioodil. Kuid nagu elus ikka, ei lasta seda kaunist loodust seal lõpuni nautida.

Juba aastaid on sealsetel randadel toimumas linnujaht, mis ka hiljutise uudiskünnise ületas. Olen ammu täheldanud seal välismaiste numbrimärkidega autosid parkimas, nüüd on siis selgunud, et teiste hulgas on Itaalia jahituristid seal jahi käigus kasutanud illegaalseid peibutusmeetodeid, mis keskkonna ametnike poolt fikseeriti. Püüan aru saada jahimeestest ja nende tööst, kuid kuidagi ei taha aru saada jahituristidest, kes meie rannikul ennast välja elamas käivad. Rannad on paksult täis tühje padrunikestasid ja nii juba aastaid. Loodetavasti pani antud juhtum sellele tegevusele piirid. Ei ole kursis, kas ja millal see illegaalne tegevus seal toimus, kuid juba oktoobri alguses jäid silma jahiks ette valmistatud kohad.

Aga minnes postituse sisu juurde, olin samal päeval Lahemaa rannikul juba oma fotopäeva alustanud, jõudsin Kalvile päikeseloojanguks. Võiks öelda, et esmapilgul oli pigem vaikne ning mingit erilist linnuliiklust ei toimunud. Mõtlesin, et liigun jahipidamise piirkonnast pisut kaugemale ja oh üllatust, leidsingi linnud üles. Esmalt hakkas silma üks hiline tuttpütt, kes eemal merel üksinda kalastas. Hetkel ei olegi meeles, et seda liiki nii hilja oleks kohanud.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Edasi liikudes silmasin üht laululuige perekonda, kes liivapaljandil puhkamas oli. Ei soovinud neid hirmutada, liikusin rannalt raskemini läbipääsetava roostiku kaudu neist mööda.

Nii kaua, kui roostikus ragistasin, kuulsin pisut kaugemal roohabekaid. Jäin 10ks minutiks passima, kuid ainus, kes mu vaatevälja ilmus, oli üks rootsiitsitaja, kes roostikus toitus.

Kaugemal lahesopis toimus aga suuremat sorti hõbehaigrute kogunemine. Kuna loojangupäike oli pilvede vahelt piilumas, valgustas see mu esiplaanil olevat vett. Ehk et halli õhtusse tekkisid ühtäkki mahedad toonid.

Õhtu peategelaseks osutus aga pisut ootamatu tegelane- jäälind. Nagu ma ka omas varasemas postituses juba kirjutasin, võib sügiseti jäälinde mere ääres kohata küll, kuna linnud on rändel ning satuvad nii tihti ka rannikule. Kuna ka jõed suubuvad merre, siis on see justkui ka loogiline neid sealt leida. Kuid just hetkel, kui olin seal hallhaigruid jälgimas, käis eemal väike sulps ja pisike tegelane ilmus lähedal olevale kivile.

Jäälind istus mõne minuti kivil ning läks siis uuesti lendu. Tegi huvitavat “rappelendu”, nagu pistrikud ja mõned kullidki teevad, siis pani uuesti plaksuga vette (kahjuks jäi roostiku varju) ja peale seda oli hetkeks kadunud.

Mu tähelepanu oli sinna kohta lukustatud, kus teda viimati nägin. Mõne hetke pärast tuli lind lennuga minu poole. Vajutasin nupule ja ise veel mõtlesin, et mida ma nii hämaras ikka proovin lendavat jäälindu pildistada, et väga väike võimalus tema kiire lend pildile saada, aga vot endalegi üllatuseks sain :).

Lind maandus mu lähedal olevale kivile ning taas passis seal mõned minutid ning lahkus.

Siis kuulsin veel sulpsatust ja rohkem ta sealt nurga tagant end ei ilmutanud. Ja just siis, kui olin end pikast passimisest sirutamas, käis minust 180 kraadi teisel pool piuks ning minu kõrval olevalt kivilt lendas minema jäälind. Ei teagi, kaua ta mind seal vahtis aga see pidi igal juhul olema teine lind, sest just olin teisel pool kuulnud vette sukeldumise sulpsu. Lind maandus korraks veel kivile ning lahkus.

Sellised põnevad hetked, ja siis, kui päike oli juba areenilt lahkunud :). Fotograafile väike väljakutse aga sellised kohtumised hoiavadki elu põnevana.
Kuna oli juba piisavalt hämar, hakkasin tagasi sammuma. Teel autoni nägin huvitavat vaatepilti. Kaugelt tundus, et üks lind oli ranniku lähedal liikumatult. Tõstsin objektiivi ning nägin üksikut valgepõsk-laglet vees passimas. Polegi täpselt teada, kas tal oli midagi viga või oli oma rändeteel nii ära väsinud, et isegi mu möödumisest välja ei teinud. Igal juhul sinna ta jäi ning pole teada, mis temast sai. Ma siiralt loodan, et tegu polnud eelpool postitust alustades meie turistide poolt vigastatud ohvriga. Igal juhul ta elas ja liigutas ning jääme ikka lootma, et oli lihtsalt väsinud lind ning hommikul jätkas oma teekonda soojemasse kohta.