Selle-aastane sügis on olnud mõnusalt soe. Samas, nii palju, kui mul on olnud aega ja võimalust selle aja jooksul loodust külastada, on kogu linnuelu paistnud varasemate aastatega võrreldes hoopis teistsugune. Okt alguses sai koos loodushuvilise Siimuga mindud mere äärsetele aladele kogu päevaks linnuliiklust jälgima. Nagu sellele ajale kombeks, oli avamerel päris palju rändajaid: merivardid, vaerad, aulid, kaurid, kosklad, kormoranid jt.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Silmasime ka paari suuremat valgepõsk-lagle seltskonda üle lahe mandrile tulemas. See oli päris huvitav kogemus, kui näed suurt linnuparve lähedalt üle oma pea lendamas. Hea, et “miinidega” pihta ei saanud.

Sai kohatud ka mõningaid mustlaglede parvesid. Neid õnnestub ikka iga sügis näha, lahedad mustad tegelased.

Ka kiilidele meeldis see soe sügis, pole neid nii hilja varasemalt kohanudki. Kuid nii nad seal maas passisid ja päevitasid.

Edasi liikusime mere äärest metsa, et kohata teisi sulelisi. Võiks öelda, et seal oli ka selle päeva tipphetk, kui üks käblik meile päris pikalt pinget pakkus. Lind oli väga tolereeriv ning lubas end pikalt jälgida ja pildistada. Toitus maas muru ja heina sees, vahepeal hüppas mõnele nähtavale oksale ning vaatas, et ümbrus jätkuvalt turvaline oleks ja siis tegeles oma asjadega edasi.

Ega seda väikest tegelast metsa alt ei leiakski, kui me teda juba pikalt jälginud poleks. See oli ka päris hea harjutus tähelepanule ja reageerimisevõimele :).

Metsa õnnestus näha ka teisi tegelasi. Kaugelt sai silmatud ka väga harva nähtavaks liigiks kujunenud musttihast, kes seal akrobaatika-võtteid demonstreeris.

Sügisel on alati soov saada pildile sellele ajale kohaseid olustikke, ehk antud juhul kollakaid sügisvärve. Sattusime ühte tihaste-porride-pöialpoiste segaparve. Taustal paistsid ka kollased lehed, just sinna sai oma tähelepanu koondatud ning loodetud, et keegi “areenile” ilmub. Ja ilmus :). Üks uudishimulik pöialpoiss jäi mind uurima, kellest sain mõned pildid.

Üllatuslikult oli ka üks väike-lehelind seal toimetamas. Oli teine soojast sügisest vist nii lummatud, et polnud veel rändele asunud.

Lõpuks oli veel üks silmside ühe teise pöialpoisiga, kes antud lokatsioonis mu viimaseks modelliks jäi.

Õhtu plaanisin vastu võtta aga ca 100km eemal, kuid samuti mere ääres. Ka seal õnnestus üht-teist põnevat näha, kuid sellest juba mõne aja pärast :). Siia lõpu jätan mingi valimi ka kaadritagustest hetkedest ning muudest tegelastest.