Suvi möödunud nii kiiresti, nagu poleks teist olnudki. Nii on jäänud ka üks kevadine looduses käik dokumenteerimata ja kajastamata :). Parandan selle vea kohe, et edasi minna juba värskemate retkede kajastamisega :).

Kalvi rand on üks huvitav paik, kus kunagi tühjade kätega (loe: mälukaartidega) tagasi ei tule. Seal on meeldiv lahesopp paljudele tiivulistele ja ka imetajatele, nagu selle postituse jooksul näha võib :). Kahjuks on see koht populaarne ka jahimeestele, kellest jääb igal aastal randa korralik kogus tühje padrunikestasid. Leidub ka teisi huvilisi, kes näiteks ATV-dega rannikul rallitavad või matkaautoga veepiiril (rannikualale sissesõidu keeldu eirates) päikeseloojangut naudivad. See selleks.

Sel päeval olin juba hommikul looduses käinud (vaata üks postitus tagasi). Kuid õhtul tundus olevat hea plaan veel rannikule minna. Kohe kui kohale jõudsin silmasin väikest seltskonda valgepõsk-laglesid, kes olid seal korraks peatumas. Istusin kivile ja jälgisin eemalt, aga kauaks mulle seda lõbu ei pakutud.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Kivil istudes silmasin kohe ka väiketiiru, kes seal ringi tiirutas ning vahepeal ka kalastas.

Väiketiire pole meie rannikul üldse palju, seetõttu pööran neile alati tähelepanu. On nad meie ranniku väikseimad tiirud, keda hinnatakse meil pesitsevat 150-300 paari. Peale mõnda aega jälgimist sai selgeks, et kala viiakse kaasale, kes eemal kivil jalga puhkas ning ootas, kuidas kallim talle kingitusi kohale transpordib :). Nad nii väiksed linnud, et ei pannud teda esmalt tähelegi, aga see kala-transport reetis. Siis saigi pisut enam sellele tegevusele keskendatud ning sellised momendid sealt mälukaardile salvestasin.

Proovisin paremat võttenurka saada ja ka sain, kuid peale järgmist kala nad siiski lahkusid. Õhtu lõpul nägin neid kaugemalt veelkord.

Samal ajal, kui ma ootasin ja vaatasin kalatransporti, lendas minust mööda partlane, keda näeb pigem harva (minu 4. kohtumine 15a jooksul!)- rägapart. Ta on Eestis pigem vähearvukas haudelind, ca 1500-3000 paari on meil pesitsemas.

Õhtu edenedes suundusin edasi mööda rannajoont nii kaugele, kui kannatas minna. Seal tuleb üks jõgi ette, millest üle ei saa ja see on siis tavaliselt see lõpp-punkt. Sellel teekonnal sattusin peale hänilastele, kes liivas möllasid, kõrkja-roolind siristas kõrkjates, ka üks kadakatäks oli esindatud. Rannikul võib tihti (eriti suve lõpus) kohata ka kiivitajaid, seekord oli siis kevadine kohtumine :). Ka sookured on seal rannikul kogunenud, ei olnud erandiks ka see õhtu.

Õhtu peakangelaseks osutus aga üks sokk, kes polnud üldse rahul sellega, et ma seal olin :). Ega ta vastu päikest ka aru saanud, kellega tegu. Neile kohaselt, hakkas ta mu peale haugatama, mis kõlas pigem sellise haukumise ja karjumise vahepealse tegevusena :D. See oli naljakas aga samas väga lahe peitusemäng, mis me seal korraldasime. Olin künka taga peidus, tema mind hästi ei näinud. Tegi naljakaid hüppeid, et mind vahele võtta, aga ainus, mis ta nägi, oli tema poole suunatud objektiiv. Ja nii ta siis kummitas mind seal oma 30min, kuni lõpuks enam ei viitsinud ja läks mööda jõekallast kaugemale, samal ajal ikka haugatades :).

Peale seda ootamatut kohtumist kasutasin ära fotogeenilise koha võlusid, jäädvustades ka telefoniga mõned klõpsud.

Nagu eelpool kirjutasin, sai õhtu lõppedes veel seda väiketiiru paarikest näha ja mõned loojanguvalguses pildidki jäädvustada. Tundus, et siis ka nende kalaralli lõppes ja mõlemad jäid rahlikult kivile ööd ootama :).

Oli kihvt õhtu ja üldse mõnus fotopäev. Sai nähtud soovitud liike, samas kogetud juhuslikke kohtumisi kitsedega. Veel päris viimased pildid sai veel autost tehtud, kui leidsin veel mõned sokud värske rohelisega maiustamas. Sellega sai siis päevale punkt pandud :).