Nagu aasta alguses arvatud, on sel aastal olnud päris vähe aega, mida pühendada oma fotograafia-hobile. Teinekord on aga võimalik ka kodust välja minemata vaadelda vingeid loodusnähtusi, nagu näiteks virmalisi. Muidugi, mere ääres olles oleks saanud palju kihvtima looduselamuse, kuid alati pole võimalik asju ette planeerida ning tuleb võtta olukorrast maksimum :).

Ehk siis 03.märtsil oli päris tugev plasmaosakeste liikumine meie magnetvälja, mis päädis siis pea kohale ulatuvate virmalistega. Varasemalt kodu rõdult vaadeldud virmalised pole ka nii kaugele läände ulatunud. Seekord oli lääne suunas vaadeldav taevas aga värviline. Tegin mõningad jäädvustused, dokumenteerimise mõttes :). Loodetavasti jõuab sel kevadel neid enne valge aja tulekut veel näha ja kogeda. Ega selleks liiga palju aega pole, üldiselt lõpeb aprilliga see võimalus ära. Aga loodame parimat. Mõned selle õhtused pildid:

Esimene pilt oli üllataval kombel suunaga lääne poole. Tavaliselt on nad rohkem ikka põhja pool. See andis tegelikult juba aimu, et tegu oli päris võimsa mänguga. Värvid olid laiali valgunud ning ulatusid tegelikult pea peale välja.

Õhtul mõni tund hiljem oli virmaliste kaar juba rohkem põhjas ja palju tugevam ning struktuursem.