Olgugi, et pildistan väga tihti rannikul, on vöötsaba-viglega kohtumisi mul kokku olnud 3, neist lähemalt nähtud teda vaid korra. Nädalapäevad tagasi kohtasin teda jälle. Seekord nägin siis kena oranžika-roostekarva isaslindu. Toitus ta rahulikult rannikul, üksinda. Kohati ümbritsesid teda vaid soorüdid ja väiketüllid. Lind tundus pigem tolereeriv olema, talus mu kohalolu kenasti. Kuna tegu pigem suuremat sorti kahlajaga, siis sai piisavalt kenad jäädvustused juba distantsilt kätte. Kunagi ei tasu seda usaldust kuritarvitada, lind asub rändele ning vajab selleks toitu. Mida vähem tema jaoks stressi, seda parem :). Lõpuks, kui kõht sai täis söödud, sättis end kajakate parve keskele korraks tukastama ning peale seda ka kenade hüüete saatel oma teed läks. Juuli 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt: