Kui tavapäraselt on kevadeti esimene pildile jäänud kahlaja pea alati väiketüll, siis sel aastal ta seda polnud. Kuna nö päris varakevadel ma liiga palju pildistama ei jõudnud, siis päris sellise enda jaoks adekvaatse pildi sain temast alles mai kuus. Olin õhtul juba mere äärest lahkumas, kui üks väiketüll mind eemalt jälgima jäi. Viskasin siis kõhuli maha ja hakkasin ootama, kuni ta ise minuni jalutab. Pisut piilus alguses kivide tagant, kuid hiljem tuli kenasti vaatevälja ja lubas mul selle mõnusa õhtuse viimase päikesevalguse jäädvustuse endast teha. Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt: