Eelmisel kevadel, umbes samal ajajärgul, kohtasin oma kodu lähedal metsas esmakordselt väike-kärbsenäppi. See polnud küll päris esmakohtumine, kuid siis nägin isast väike-kärbsenäppi esimest korda. Nüüd läksin teadlikult samasse metsa tagasi, lootuses taas nendega kohtuda. Tore oli tõdeda, et eelmisest kohast küll pisut eemal, kuid mitte kaugel, kohtasin isegi kahte erinevat kärbsenäppi. Üks kena isaslind, kes otsustas pigem kõrgemal puude latvades laulda, kuid teine oli juba neile omasemas pimedamas vanas kuusikus. See teine isend tundus olevat noor ja ilma iseloomulike värvideta isaslind. Temast ma tänased pildid peamiselt tegingi.
Nad on ägedad linnud, kes sind ise uudistama tulevad. Teine asi, mida täheldanud olen, on nende harjumus lennata pigem risusest kohast eemale, puhastele okstele laulma. Sellised esteedid fotograafidele meeldivad :). Kui taustale pisut hommikupäikese värve sättida, võib tulemuseks täitsa meelepärase momendi jäädvustada. Mai 2023.

Klikka pildile, et näha suuremalt: