Nüüd sain kätte enda silmis paraja pähkli. Tegelikult juba märtsi alguses, kuid ikkagi :D. Venna Oliveri kolleegi aias oli ta tihedane söögimaja külaline ja selle vihje peale me pikalt ei mõelnud, sõitsime Rakvere külje alla kohale ning jäädvustasime selle enda jaoks üsna vähe nähtava rähni. Kunagi oli ta ikka parkides kohatav lind, kuid minu hinnangul nüüd väga harva nähtavaks jäänud. 2020a õnnestus temaga sügiseses metsas kohata, kuid see oli ka nii üürike kohtumine ja omamoodi suur vedamine. Oleks väga õnnelik sellist liiki oma aias vaadelda, seega kergelt kade nende inimeste peale, kes seal elavad :). Lisaks hallpeale ilmutasid sel külmal hommikul ka suur-kirjurähnid ja üks tamme-kirjurähn. Oli kuulda eemal metsas ka musträhni kisamist. Selline rähnide paradiis siis :). Märts 2022.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Oktoobris õnnestus näha hallpead veelkord, seekord juba sügistoonides.