Möödunud pühapäeva õhtul kohtusin juhuslikult kopraga. Muidugi ma teadsin, et seal kandis koprad tegutsevad (piisavaks vihjeks oli juba palju näritud ja langetatud puid), kuid nii lähedaseks kohtumiseks ma ausaltöeldes valmis polnud. Kui algselt juhulikult kokku põrgates sain paari ehmatuse võrra rikkamaks (ohu korral lööb kobras sabaga laksu vastu vett ja põgeneb vee alla), siis õnnestus õhtu arenedes näha hetke, mil kobras su poole ujub ning ~3m kauguselt niimoodi möödub, et ei tee kaldal lamavast tüübist väljagi. Olgu veel täpsustuseks öeldud, et ma ei peitnud end kuidagi. Lihtsalt lamasin kalda ääres liikumatult :). Aga see on parim tunne eluslooduse jäädvustamisel, mida üks loodusehuviline kogeda võib. Saab looma tegevust vaadelda ülilähedalt tema argitoimetusi segamata. Selles lähikohtumisest siis ka tänane pilt, kui kobras päris mu külje alt mööda ujus :). Mõnes oma järgnevas postituses saan jagada ka sellele eelnevaid hetki. Mai 2021.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

•