Tänase postituse peakangelaseks täna juba kurikuulus eksikülaline, keda mai kuus ilmselt enamik linnuvaatlejad,- ja pildistajad uurimas käisid- punanokk-vart. Sattusin minagi teda paaril korral vaatama. Esimesel vaatlushommikul oli ta pugenud peitu roostikujärvede vahele, kuid suutsin ta ikkagi üles leida. Nädalapäevad hiljem käisin sama lindu vaatamas siis, kui suurem mass inimesi oli juba seal ära käinud ning sai rahulikult teda pool tunnikest päikesetõusul kaldal vaadelda. Varahommikul avanes mõnus ja karge vaatepilt, kus lind üksi keset uduga kaetud veekogu tasasel pinnal ringi hulpis. Hoolimata sellest, et lind minuga kohtumise eelselt ilmselt sadu inimesi näinud oli, tundus ta pigem pelglik olema ja väga lähedale kaldal passivale ja klõpsivale kujule ei ujunud. Meie kohtumine lõppes üsna kiiresti, kui peale 20 minutit jälgimist esimesed kalamehed tiigi äärde tulid ja linnu ära ehmatasid. Tagasi ta järgneva tunni jooksul ei naasnud. Aprill2020.

Klikka pildile, et näha suuremalt: