Olgugi, et värbkakk on väikseim, leevikese suurune kakuline Eestis, on tema pilk äraütlemata kuri ja tõsine :). Möödunud aasta lõpus ja käesoleva alguses elevust pakkunud lind on mulle tänaseni väga värvikalt meeles. See oli esmakordne lähikontakt antud liigiga ning võiks tagantjärele öelda, et see oli täis usaldust, kuna pidin ikka kurja vaeva nägema, et ta mulle niiviisi otse “silma sisse” vaataks :). See tähendab vaid seda, et mind ta ohuna ei võtnud, pigem huvitas teda muu ümberringi toimuv. Veebruar 2019.

Klikka pildile, et näha suuremalt: