Hobifotograafina olen end 9a jooksul harinud iseseisvalt, olles palju vaadanud teiste fotograafide loomingut ja seeläbi jõudnud teatavate eelistuste ja tõekspidamisteni. Kui neid erinevaid etappe oma arenemise juures paari sõna ja numbriga kirjeldada, siis lindude puhul oli näiteks kõige esimene etapp ja suur töövõit, kui üldse mingi linnu pildile sain :). Teine etapp oli ehk see, et saada lind pildile võimalikult kvaliteetselt ja nii teravalt ja detailselt, kui olemasolev objektiiv seda võimaldas. See tase on siis ajaga ka arenenud, asendades erinevaid optikaid uute ja teravamate lootuses :D. Kolmas etapp oli saada lindudele nii lähedale, kui võimalik, et saada üldpilt kaunimaks ning tagataust ja bokeh (objektiivi poolt tekitatud tausta hägu, udusus) võimalikult ühtlaseks massiks :). Neljas etapp on sarnane kolmandale, kuid koha valik on peamiselt valitud tausta järgi. Modell pole küll vähemtähtis, aga taust moodustab pildist vähemalt poole tervikust. Täna olengi omast arust selle neljanda etapini jõudnud, ehk et modelli leides töötan esmalt selle kallal, et taust võimalikult huvitav oleks. Seda ei saa muidugi alati kontrollida, sest enamik modellid pole kannatlikud ja ei oota, kui kunstnik endale sobivat tausta otsib :D. Aga selleks tuleb teha pisut eeltööd, tunda ja aimata lindude käitumist ja ka oodata õnne sekkumist. See pole võimatu, lihtsalt vahest läheb sobiva kaadri saamiseks rohkem aega :). Vahest kuid, vahest aastaid. Mis viiendaks etapiks tuleb, ei oska ma hetkel öelda. Küll mulle see ühel hetkel kohale jõuab :).

Kogu see jutt siis pole muidugi tänase pildi saamislugu, kuigi ka antud pildi puhul valisin samamoodi enne tausta ja siis ootasin modelli õigesse kohta :). Aga kogu selle eelneva jutu mõte oligi ehk kellegis tekitada sama äratundmisrõõmu või suunata kedagi mõtlema pisut teist moodi :). Oktoober 2018.

Klikka pildile, et näha suuremalt: