Lepalinnud on tegelikult suht tavalised linnud, st et mitte mingid haruldused. Neid võib kohata inimasutuste läheduses ja pole nad ka super pelglikud linnud. Sellegipoolest pole minu tee nendega varasemalt ristunud :). Ju siis kõnnin mööda selliseid radu, kuhu nad oma elutegevusega ei satu. Aga uutes kohtades liikumine avardab silmaringi ja aitab tundma õppida ka seni nägemata liike. Nii sai ka selle isase aed- lepalinnu kena laulujuppi männimetsas omajagu kuulatud ja ka sellest pilt vormistatud. Ilusa sulestikuga väike tegelane, keda sooviks veelgi kohata. On ka tema sugulane, must-lepalind, mul ju veel kohtamata, loodetavasti näen ka nemad ikka mingi aeg ära :). Juuni 2017.

Klikka pildile, et näha suuremalt: