Juttselg hiir
Kui eelmisel nädalavahetusel metsas käisin ja juba koduteel olin, sattusin kogemata peale veel kahele Juttselg-hiirele. Nad elutsesid mingis lehehunnikus, ootamatud külmakraadid ajasid ka nemad oma kodust liikvele. Olgugi, et päike oli juba loojunud ja niigi pime mets oli muutumas väga hämaraks, otsustasin siiski korra pikali visata ja nende tegemisi jälgida. Kuna objektiivi lähim teravustamiskaugus on 2,7m, siis ma niimoodi end sättisingi, et need imeväiksed loomad (kehapikkus 7-12cm) võimalikult suurelt kaadrisse mahuks. Kordamööda siblisid nad pesast välja ca 2-3m kaugusele pesast, otsisid miskit söödavat ja väiksemagi kahtluse korral siblisid sekundiga pessa tagasi. Kuna metsa all oli linde päris palju, eriti musträstaid, siis erinevaid hääli oli kuulda palju. Seetõttu ka hiirtel seda jooksmist jagus, kuna iga kahtlase hääle peale pidi reageerima :). Peale 10min jälgimist hakkas mul siiski külm ja ka kaamera ei tahtnud olematu valguse tõttu enam väga hästi koostööd teha, otsustasin hiirepere siiski omapead jätta ja ise ruttu autosse end soendama joosta :).
Klikka pildile, et näha suuremalt:
Tehniline: ISO 20 000, ava f/6,3, säriaeg 1/30″, 10min peale päikeseloojangut
roxifotoblog.com 