Eelmisel nädalal otsustasin käia ühel hommikul mere ääres, lootuses näha erinevaid kahlajaid. Aeg on juba selline, et neid on vaikselt nähtavale tekkinud, ning lootus pildile saada suurem. Valisin lombi, kus tikutajad ja mudatildrid vahetult minu saabudes toitusid ja jäin kõrkjatesse varitsusse. Tavapärase ~30min ooteajaga polnud kedagi, isegi 2h pärast oli täielik vaikus. Ilmselt üheks teguriks oli ka paljude teiste sarnaste lompide olemasolu :). Kuid mulle üllatuseks hakkas mingil hetkel vilgas sahistamine just pea kohal kõrkjates käima. Mind hakkasid uudishimulikult uurima Kõrkja-roolinnud. Tavaliselt võib neid leida kõrkjatest valjul häälel laulmast, neid puhtalt pildile saada nende keskkonnas on üpriski keeruline tegevus. Huvitaval kombel käisid linnud mind ~1m kaugusel uudistamas. Tol hetkel oli mul siiralt kahju, et olemasolev objektiiv suutis teravustada alles 2,7m pealt. Seal oleks rahulikult makroobjektiiviga pilte saanud :D. Ja nii ma siis neid seal jälgisin…väga lähedalt ja tehes vaid mälupilte :). Küll aga õnnestus püüda mõnel korral lind hoopis eemalt kivi pealt, mis ei ole tegelikult neile üldse omane objekt. Kui olin piisavalt juba neid väikseid tegelasi jälginud, võtsin lõpuks vaevaks lompi vahetada ja sain oma oodatud pildid ka kahlajatest kätte :). Nagu öeldakse, iga halb asi on millegi jaoks hea…seda siis ka sel korral. Tore kogemus oli :).

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tehniline: ISO400, ava f/7,1, säriaeg 1/640″, päikesetõusu valgus