Juuni lõpus andis loodus mulle esmakordselt võimaluse kohtuda Väänkaelaga. Nii palju, kui neist kuulnud ja lugenud olen, on tegu ikka pigem varjuliste ja seetõttu mitte väga nähtavate lindudega. Seevastu ise kohtasin teda suhteliselt lagedal alal, kus suured metsad ikka kilomeetrite kaugusele jäid. Igal juhul on tegu väga erilise välimusega linnuga, pisut ebamaine ning metsas vanade puukändude vahel ilmselt väga hästi maskeeruva kaitsevärvusega :). Lind kuulub Eestis III kategooria kaitsealuste liikide hulka, mille arvukust ohustab elupaikade vähenemine. Üks pilt antud kohtumisest siis järgmine.

Klikka pildile, et näha suuremalt:

Tehniline: ISO800, ava f/7,1, säri 1/1600″